EU-mi siulittaasoq Ursula von der Leyen ministeriunerlu Mette
Frederiksen tallimanngornermi Nuutoqqamut apuummata piumassuseqartoqarpoq
qungujulasoqarluarlunilu.
Silagissuummat unnukkullu arsarnerit Europamiunut tikeraartunut
alutornartumik takutitsisimapput. Mette Frederiksen (S) Facebookikkut ima
inuulluaqqusivoq:
- Arsarnerit qitittut. Pinngortitami pisartut kusanarnerpaat ilaat
ippassaq Kalaallit Nunaannut ingerlaartilluta takuvavut. Silarsuup qanoq
tupinnartigineranik eqqaasitsissutaavoq. Tikeraarnissamut pitsaasumik
siunertaqartumut pingaarutilimmullu aallartilluarneq. Ullumikkummi ulloq
Kalaallit Nunaannut ulluuvoq angisooq, allappoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat
pisartagaqartunit siunissami taamaallaat atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna
EU-p kommissionip siulittaasuata Ursula von der Leyenip, „arnamik
nunarsuarmi pissaaneqarnerpaatut“ taaneqartartup, Nuummiinnini nuannaarutigaa.
- Mette, oqarfigisarparma Kalaallit Nunaat nammineerlunga
takuniartariaqariga qanoq innersoq paasiniassagakku. Aamma oqartariaqarpunga
ilumoorluinnarsimasutit. Soorunami nuna kusanaqaaq, aammali
maluginianngitsuugassaanani inuit maani nunarsuup avannaarsuaniittut qanoq
kissalaartiginerat, Ursula von der Leyen oqarpoq.
»Ataatsimoorussamik
periaaseqartoqassanngilaq«
Tikeraat Hans Egedep
Illuanut iseramik nerrivimmut ammalortumut ingipput, suleqatigiinnissamullu
isumaqatigiissut atsioqatigiissutigalugu, tusagassiortullu apeqqutaat
akissuteqarfigalugit, EU-llu allaffianut nutaamut Nuutoqqami
ungasinngitsumiittumut ingerlaqqillutik. EU 2024-mi 2025-milu
ilinniartitaanermut 531 millionit koruuninik aamma ataavartumik nukissiornermut
167 millionit koruuninik, aningaasaliissuteqartoq Múte B. Egedep oqaatigaa.
Tassa katillugit 700 millionit koruuninik.
- EU-p maani Nunatsinniinnerata takutippaa, saneqqutiinnarluta
iliuuseqartoqarsinnaanngitsoq, Naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.
Pisortatigoortumik tusagassiortunik katersortitsisoqareermat,
Mette Frederiksen sivikitsumik persuarsiunngitsumik oqaloqatigineqarnissaminut
periarfissiivoq, tamatumani kalaallit tusagassiortut ilassutaasumik
apeqquteqarnissaminnut periarfissinneqarlutik. Aamma EU-mut
tunngassuteqanngikkaluartunik.
- Pisimasoq alianartorujussuuvoq, spiralilersuisimanermut
kanngunartuliaq pillugu Mette Frederiksen taama akissuteqarpoq.
Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni nuanniilliuutaasumik
ajuallatsitsinngitsumik inissisimaneq pillugu ministeriunerup uppernarsarpaa,
maanna aaqqiagiinngissuteqartoqanngitsoq.
- Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni ullumikkut
aaqqiagiinngissuteqanngilaq. Naligiilluta suleqatigiinnissarput
pilersikkiartuaarsimavarput, oqarpoq.
Taama oqarnera tunngavigalugu AG-mit tikkuarneqarmat, Issittumut
periusissiaq ukiuni pingasuni-sisamani suliarineqarsimasoq, aamma Danmarkimit
utaqqikatannaveersaarluni utaqqineqarsimasoq, Kalaallit Nunaata maanna kiisami
maanna saqqummiuppaa.
- Kalaallit Nunaat Danmarkilu Issittoq pillugu immikkut
periusissiortassappat, imaluunniit nunat taakku marluk ataatsimut
periusissiaqassappat?“ ministeriuneq aperivarput.
Mette Frederiksenip naatsumik akissuteqarluni oqaatigaa,
ataatsimoorussamik periaasissaq suliarineqartoq, tamatumunngali peqatigitillugu
Naalakkersuisut periusissiaat naammagisimaarluinnarini:
- Peqqissaartumik pitsaasumillu suliarineqarsimavoq,
sinaakkutissaalu isumaqatigiissutigaavut, oqarpoq.
Danmarkimi naalakkersuisut suliaqarnerminni tunngavigisimavaat,
Kalaallit Nunaata Issittumut periusissiaa Naalagaaffeqatigiit tamarmiusut
Issittumut periusissiaanut annertunerusumut ilanngunneqassasoq. Taamaattorli
taama pisoqassagunanngilaq.
AG-p apeqqut tamanna nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisumut
Vivian Motzfeldtimut (S) ingerlateqqippaa, taassumalu paasissutissiissutigaa,
Nunatsinni Danmarkimilu naalakkersuisut periusissiaq pillugu
oqaloqatigiittarnerat ataatsimut isigalugu ajunngitsoq. Taamaattorli
Naalakkersuisut nunani tamalaani oqallinnerni kalaallit periusissiaat
aallaavigisassagaat.
- Issittumut ataatsimoorussamik periusissiortoqassanngilaq, Vivian
Motzfeldt AG-mut oqarpoq.
»Angerlarsimasutut
misigisimavunga«
Nunarsuarmi pissaaneqarnerpaat ilaat maanna Nuummi
aalajangersimasumik adresseqalerpoq, amerlanngikkaluanillu sulisoqalerluni.
Naalagaaffiit EU-mut ilaasortat katillugit 460 millioninik inoqarput.
Tamatumunnga sanilliullugu USA-mi Amerikamiut 330 millioniullutik.
Europamiut ataatsimoornerat aallaqqaammut sorsunnersuit aappaata
kingorna pilersinneqarpoq, tamatumani pineqarluni Europami nunat
pissaanilissuit pissaaneqarniuttut nutaamik aaqqiagiinngissuteqalernissaat
pinngitsoortinniarneqarluni. Eqqisseqatigiinnissamik suliniutaavoq
niuernikkullu suleqatigiiffiulluni. Tamatumanilu paasinarsilluni tamanna
nunarsuup immikkoortuanut tamaanga ineriartornermik, atugarissaarnermik aamma
kiffaanngissuseqarnermik pilersitsiviusoq.
USA ukiut pingasut matuma siorna Nuummi konsuuleqarfittaarmat, EU
aallartinnissaminut kigaatsumik iliuuseqarsimavoq, naak Issittoq politikkikkut
sivisuumik siunnerfigineqaraluartoq. Sermip aakkiartornera umiarsuartigut
aqqutinut nutaanut ammaassivoq, Kalaallit Nunaallu saffiugassanik annertuunik
peqarluarpoq, nunarsuarmi nukimmik mingutsitsinngitsumik atuilernissamut
pisariaqartinneqartunik.
Ursula von der Leyenip allaffiup atoqqaartinneqarnerani
peqataaniarluni aalajangerneratigut EU-p maanna pimoorussinera
erseqqissarneqarpoq. Amerikamiut nunanut allanut ministeriat Antony Blinken
2021-mi tuaviinnaq tikeraareersorlu Kalaallit Nunaat aatsaat taama
ataqqisaatigisumik tikeraartoqarpoq.
Von der Leyen oqalugiarnermini nunap alianassusia, inuit
inussiarnernerat inoroorsaarnerallu eqqartorpai.
- Maani angerlarsimasutut misigivunga. Kalaallit Nunaat
Europamiunut ilaqutariinnut ilaajuaannarsimavoq. Allaffipput
sananeqaatiniinnaanngilaq. Tamanna Kalaallit Nunaata EU-llu akornanni
attaveqatigiinnermi piffissamut nutaamut nalunaaqutaavoq. Europamiut illuannut
matu ammavoq, oqarpoq.
Mette Frederiksen isumaqataalluni anngaavoq.
- Nunarsuarmi politikikkut pissutsit eqqarsaatigalugit
pingaaruteqarpoq naleqartitavut assigiimmata qanimut suleqatigiilluta
alloriarnerit tamaasa ataatsimoorfigissagivut, oqarpoq.