Canadamiut aatsitassarsiortitseqatigiiffiat Amaroq Minerals
Nalunami kuultisiornissaminut aktianik nutaanik tuniniaanermigut 27,5 millionit
pundit, imaluunniit 250 millionit koruuningajaat, katersorsimavai.
Aatsitassarsiortitseqatigiiffiup kuultisiorfimmit kuultimik
akuiarneqanngitsumik sapaatip akunnerata siuliani tulluusimaarluni
siullermeerluni tuniniaanera saqqummiunneqarsimatsiaannartoq, sapaatip
akunnerani kingullermi taama nalunaaruteqartoqarpoq.
Canadamiut aatsitassarsiortitseqatigiiffiat Amaroq Minerals
Nalunami kuultisiornissaminut aktianik nutaanik tuniniaanermigut 27,5 millionit
pundit, imaluunniit 250 millionit koruuningajaat, katersorsimavai.
Aatsitassarsiortitseqatigiiffiup kuultisiorfimmit kuultimik
akuiarneqanngitsumik sapaatip akunnerata siuliani tulluusimaarluni
siullermeerluni tuniniaanera saqqummiunneqarsimatsiaannartoq, sapaatip
akunnerani kingullermi taama nalunaaruteqartoqarpoq.
Amaroq Mineralsimit oqaatigineqartut naapertorlugit
aningaasat nutaamik katersorneqartut atorlugit Kujataani pilersaarut nutaamik
siuarsarneqassaaq, sapaatimmi akunnerani kingullermi teknikikkut
ingerlanneqartussat ilaat akuersissuteqarfigigallarneqarmata, taamaalillutillu
ingerlatassaminni teknikikkut periaasissat aallarnisarsinnaalissallugit.
Aatsitassarsiortitseqatigiiffiup siusinnerusukkut nalunaarutigereerpaa,
suliareqqiisarfiup naleqqussarniarnera ingerlatiinnarneqassasoq,
naatsorsuutigineqartorlu 2025-p ingerlanerani immikkoortiterivimmik
pilersitsisinnaassallutik. Kuulti taamaalilluni Nunatsinni
suliareqqinneqarnerusinnaalissalluni.
Kuultinik niuerutissanik tunisassiorneq
Kuultisiorfiup tamakkiisumik 2025-mi ammaqqinnissaa Naalakkersuisut
naatsorsuutigaat, neriuutigalugulu
suliniut taamanikkussamut suliffissanik inuussutissarsiornermilu periarfissanik
kiisalu najukkami nunallu sinnerani isertitassanik pilersitsissasoq.
Kuultisiorfiup suliffissanik 168-inik pilersitsisinnaanissaa
naatsorsuutigineqarpoq. Taamaattorli aatsitassarsiortitseqatigiiffiup,
Namminersorlutik Oqartussat kommunillu akornanni nungusaataanngitsumik
atuinissamut isumaqatigiissut (IBA) suli isumaqatigiissutigineqanngilaq. Aatsitassarsiortitseqatigiiffiup akuiaavimmik, tigooraavimmik piiaaffiullu
pilerseqqinnissaanut sanaartornissaminut 2020-miilli 500 millionit koruunit
missaannik aningaasaliisimavoq.
Pisortap Eldur Olafssonip tusagassiuutinut nalunaarummini
oqaatigaa, aningaasaliissutit nutaat kingunerinik Nalunami kuultisiorfimmik
aningaasarsiutigalugu tunisassiortoqalersinnaassasoq. - Aningaasaliisartut tamaasa, maannakkut aningaasaliisartut nutaallu,
suliniummut tapersersuilluarsimanerat pillugu qujaffigerusuppakka. Siunissami
pissanganartunik ineriartornernik arlalinnik pisoqarumaarpoq, ilaatigut
Nalunami pitsaanerpaamik ingerlatsinissaq aningaasarsiutigalugulu
tunisassiulernissaq naatsorsuutigineqarlutik, aamma misissuinitsinnik
annertunerusumik siuarsaanissaq, ingerlatsinermilu siuariarnerit pingaarutillit
pillugit nutaanik paasissutissiinissaq qilanaaraarput, Eldur Olafsson oqarpoq.
Nalunami kuultisiorfik 2004-09-mi Canadamiut
ingerlatseqatigiiffiata Crew Gold Corporationip ataani piiaaffiuvoq. 2009-miit
2013-imut Tuluit ingerlatseqatigiiffiata Angel Miningip ataani piiaaffiuvoq.
2014-imi Canadamiut ingerlatseqatigiiffiata AEX Goldip akuersissut pisiaraa.
Aatsitassarsiortitseqatigiiffik tamatuma kingorna Amaroq Mineralsimik
taaguuteqalerpoq. 2025-mi piiaaffimmik aallartitsinissaq
naatsorsuutigineqarpoq.