NORWEGIAN
– Kalaallit Nunaannut soqutiginnittorujussuuvugut
Norwegianip Kalaallit Nunaannut 2025-mi aasakkut timmisartuussisalersinnaaneranut periarfissaasinnaasut takorloorpai. Kalaallit Airportsimi pisortaq Jens Lauridsen naapertorlugu aappaagu aasakkut ”timmisartuutileqatigiiffik alla ataaseq Nuummut timmisartuussisalissaaq”.
Norwegianip Boeing 737 Max 189-inik issiavilik, timmisartut 737-t nutaanerpaartaat, timmisartuutaasa ilagaat. Norwegian Nunanit Avannarlernit Europamut timmisartuussisarpoq.
Norwegian
Aappaagu aasaanerani takornariat tikeralerpata
Norgemiut timmisartortitseqatigiiffiat Norwegian silaannakkut angallassisunut
ilaarataannaavoq.
- Kalaallit Nunaannut soqutiginnittorujuuvugut.
Mittarfiit nutaat pilersaarutit malillugit naammassippata angalanissarlu
piumaneqartoq takusinnaagutsigu, immaqa 2025-mi pisinnaavoq (Kalaallit
Nunaannut timmisartuussisalernissaq, aaqq.). Siusinnerusukkuunngitsorli, Sara
Neergaard, Norwegianimi Danmarkimi attaveqaqatigiinnermut pisortaq Sermitsiamut
oqarpoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat
atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna.
- Avannarpasinnerusumummi timmisartumik angalaneq
piumaneqaleraluttuinnartoq takuarput. Norwegianip ilaatigut Svalbardimut
timmisartuussisarpoq, tamannalu ingerlalluarpoq. Kalaallit Nunaat
eqqarsaatigalugu periarfissat takusinnaavavut. Taamaattumik Kalaallit Nunaat
periarfissatut soqutiginartutut isigilluinnarparput, attaveqaqatigiinnermut
pisortaq oqarpoq.
Apeqqutaaginnarpoq Norwegianip Nuummut Ilulissanullu
timmisartuussisalernissani eqqarsaatigineraa. Tassunga Sara Meergaard ima
oqarpoq:
- Maanna oqaatigisinnaanngikkallarpara. Sumi
pitsaanerpaamik isumaqatigiissuteqarsinnaanersugut apeqqutaavoq, oqarpoq.
Norwegian siorna aatsaat taama angusarissaartigaluni
1,4 milliardit koruuninik sinneqartooruteqarpoq. Taakku aasaanerani timmisartuussisarnerat
marsip naanerani aallartittarpoq oktobarillu tungaanut ingerlalluni.
KAIR: - Uagutsinnut Kalaallillu Nunaannullu
iluaqutaavoq
Kalaallit Airportsip, KAIR-ip, Nuummi mittarfittaassaq
ukioq manna novembarip 28-ani ammarneqarumaartoq siusinnerusukkut
nalunaarutigaa, Ilulissanilu mittarfissaq siusinnerpaamik 2025-mi
ammarneqarnissaa siunertaavoq.
- Mittarfissat nutaanik periarfissiinissaat
soqutigineqarmat soorunami uagutsinnut Kalaallillu Nunaannullu iluaqutaassapput.
Kalaallit Nunaanniit nunanit allaniillu soqutiginnittoqarpoq,
timmisartortitseqatigiiffiillu arlallit oqaloqatigivavut. Maannakkulli
timmisartortitseqatigiiffiit aalajangersimasut pillugit oqaaseqassanngilanga,
KAIR-ip pisortaanera Jens R. Lauridsen Norwegianip Kalaallit Nunaannut
timmisartuussisarnermik ammaassinissamik soqutiginninneranut apeqqummut taama
akivoq.
Norwegian Danmarkimiit Nunanut Avannarlernut
Europamilu sumiiffinnut arlalinnut timmisartuussisarpoq. Københavnip mittarfia
Norwegianimut Kalaallit Nunaannut timmisartuussinissamut tulluarnerussasoq Sara
Neergaard sioqqullugu tassani atorfeqarsimasoq ukiup ataatsip matuma siorna
Sermitsiamut oqarpoq. Aammali Oslomiit timmisartuussisoqarsinnaavoq.
- Naatsorsuutigaarput 2025-mi aasaanerani, Nuummi
mittarfissap nutaap ammarneqarnerata kingorna timmisartuussiffiusumi siullermi,
timmisartortitseqatigiiffimmik nutaamik ataatsimik Nuummut
timmisartuussisoqarsinnaassasoq, KAIR-imi pisortaq Jens R. Lauridsen oqarpoq.
Timmisartortitseqatigiiffiit
qassit KAIR-ip Kalaallit Nunaannut timmisartuussisalernissai pillugit
oqaloqatigereerpai?
- Suliniutivut
periarfissallu taakkunannga pisut nunanit tamalaanit maluginiarneqarput.
Timmisartuussisartut assigiinngitsut 30-t tungaannut oqaloqatigisimavavut
sulilu allat oqaloqatigissavagut. Erseqqinnerusumik oqarsinnaanngorutta
nalunaaruteqarumaarpugut.
Timmisartortitseqatigiiffiit
qassit, maanna timmisartuussisartut Air Greenlandip Icelandairillu saniatigut,
KAIR-ip Kalaallit Nunaannut 2030-mi timmisartuussisalernissai pillugit
oqaloqatigereerpai?
- Nuummut
kingusinnerusukkullu Ilulissanut aqqutit piffissaq ungasinnerusoq
eqqarsaatigalugu qanoq amerlatigisut ammarneqarsinnaanersut pissutsit
assigiinngitsut, soorlu akunnittarfinni inissanit misigisassanillu
angalanernillu neqeroorutigineqarsinnaasunit, apeqqutaapput. Tamanna
pitsanngorsarneqarnissaanut inissaqarpoq.Timmisartortitseqatigiiffiillu tamanna
ilisimaaraat.
- Aqqutinik nutaanik timmisartuussisoqartalissappat
takornarianik amerlanerusunik tikittoqartalernissaanut pisariaqartinneqartut
eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaata nunatut ataatsimut
piviusunngortissinnaaneraat apeqqutaapput. Nunap tamarmi pineqarnera naqissusissallugu
pingaaruteqarpoq.
- Takornariaqarnerup ineriartortinneqarnera nunamut
tamarmut iluaqutaanissaa anguniagaavoq. Taamaattumillu pingaaruteqarpoq
attaveqaatitigut, akunnittarfeqarnikkut misigisassatigut il.il. nuna
tamakkerlugu ineriartortitsinissaq, Jens R. Lauridsen oqarpoq.