Inatsisartut
ukiami ataatsimiilerput, aatsitassanullu inuussutissarsiorfimmullu tunngasunik
arlalinnik siunnersuuteqartoqarpoq.
Naalakkersuisut
ilaatigut nunanit allanit ingerlatseqatigiiffinnut inunnullu,
immikkoortoqarfinni suliaqarfigisanilu malussajasutut nalilerneqartuni
aningaasaliiniartunut tunngasussamik misissuinissamut inatsimmik siunnersuut
saqqummiussimavaat. Siunnersuut ulloq 12. novembarimi siullermeerneqassaaq.
Inatsisartut
ukiami ataatsimiilerput, aatsitassanullu inuussutissarsiorfimmullu tunngasunik
arlalinnik siunnersuuteqartoqarpoq.
Naalakkersuisut
ilaatigut nunanit allanit ingerlatseqatigiiffinnut inunnullu,
immikkoortoqarfinni suliaqarfigisanilu malussajasutut nalilerneqartuni
aningaasaliiniartunut tunngasussamik misissuinissamut inatsimmik siunnersuut
saqqummiussimavaat. Siunnersuut ulloq 12. novembarimi siullermeerneqassaaq.
Siammasissoq
Misissuinissamut
inatsit, maannakkut oktobarip 13-iata tungaanut tusarniaassutigineqartoq
aningaasaliinernik naleqqutinngitsunik peqqusinnginnissamut,
itigartitsinissamut utertitsinissamullu Naalakkersuisut toqqammaveqarnissaannik
qulakkeerissaaq, aammalu nunarsuarmut siaruarnermut annertusisumut
naleqqiullugu isigineqassalluni.
Siunnersuut
malillugu nunanit allanit aningaasaliisartunit naammassineqartussatut
isumaliutigineqartunut, imaluunniit naammassineqartussavinnut nunanit allanit
aningaasaliinernut tamanut inatsit atorneqassaaq. Pineqartoq tassaavoq inunnut
suliffinnullu tunngatillugu siamasissumik atugaqarsinnaaffik.
”Inatsisartut
inatsisaat malillugu akuliussinnaanermut periarfissat taamaallaat
suliffeqarfimmi aningaasaliinernut piviusunut eqquinnginnissaasa
qulakkeerneqarnissaat siunertaavoq, tassami allaanerusunik suliniutitigut
amerlasuutigut, Kalaallit Nunaanni suliffeqarfimmi piginnittutut
piginneqataassutinik pissarsineq apeqqutaatinnagu, Kalaallit Nunaata
isumannaatsuunissaanut imaluunniit tamat toqqissisimatinneqarnissaannut
navianartorsiortitsineq pisinnaammat”, tusarniaanermut atortussiani
allassimavoq.
Immikkoortoqarfiit
suliaqarfiillu malussarissut
Immikkoortoqarfinni
suliassaqarfinnilu malussarinnerpaatut nalilerneqartuni illersornissamut immikkoortoqarfiup iluani
suliffeqarfiit, qarasaasialerinermi isumannaatsuutitsinissamut atuuffiit iluini
suliffeqarfiit, imaluunniit paasissutissanik isertuussassatut immikkoortitanik
suliaqarnerit taaneqarput. Suliffeqarfiit ”dual-use”-mik (marloqiusatut
atugarisartakkanik, aaqq.) atortussianik tunisassiortut, aamma
pinngitsuugassaanngitsutut teknologiinik allanik tunisassiorlutik
suliffeqarfiit aamma taaneqarlutik. Tamakkulu saniatigut ilaapput
pinngitsuugassaanngitsutut attaveqaasersuutit, erngup nukinganik nukissiorfiit,
aatsitassarsiornermik immikkoortoqarfik, aamma Namminersorlutik Oqartussanit
pigineqartutut ingerlatseqatigiiffiit.
Aaqqissuussiffimmi
ilaatitatut aqutsisoqarfikkut pilersitakkut nunanit allanit aningaasaliinernik
tamakkuninnga misissuinermik atuuffimmik isumaginnittussaq nutaatut tassaassaaq
Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik. Misissuinermik aaqqiissutip pilersillugulu
ingerlannissaanut, kiisalu IT-mi aaqqiissutinut il.il. ukiumut 4 millionit
koruunit missaannik siunnersuutip annertuunik aningaasartuutinik
nassataqartitsinissaa nalilersuutigineqarpoq.
Sulianik
isumaginninnernik eqaallisaanerit
Ukiaanerani
ataatsimiinnermi oktobarip 15-iani oqaluuserisassani 23-mik 24-millu
siullermeerutitut oqaluuserineqartussanut tunngatillugu taakku aatsitassanik
suliassaqarfimmi inatsisaasunik allannguuteqarnermut tunngapput.
Aatsitassanut
inatsit, aamma aatsitassarsiorfinnut inatsit ullumikkut suliassat ilaasa
Aatsitassanut Aqutsisoqarfimmit, aamma Aatsitassaqarnermut Avatangiisinut
Aqutsisoqarfimmit isumagineqartarnissaat pillugit aalajangersakkanik imaqarpoq.
Aalajangersakkat
taakku atorunnaarsinneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq, taamaalilluni
aatsitassanik suliassaqarfimmi sulianik isumaginninnermik allatut
aaqqissuussinissat, pitsaanerpaanngorsaanissat eqaallisaanissallu
periarfissinneqarsinnaalissammata.
Transparencymit
eqqasuut
Siunnersuut
ulluni 2.-30. juuli 2025-mi tusarniaassutaavoq, tassungalu atatillugu
Transparency International Greenland akissummik nassiussivoq. Tamanut ammasumik
tusarniaanertaqarani siunnersuutigisatut inatsimmik allanngortitsinikkut
Aatsitassaqarnermut Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup ajornanngippat
atorunnaarsitsisinnaanera sianigeqquaa.
”Maannakkut
imaluunniit siunissami Naalakkersuisunut siulittaasup avatangiisinut
aqutsisoqarfimmik atorunnaarsitsinissamik toqqaassappat, ilanngullugu
avatangiisinut aqutsisoqarfiup tamatuma kingornatigut pisariaqartitaaneranik
allaqqaakkap piviusumik kingunerisassanik isummernissaa tamanna tunngavigalugu
”Transparency International Greenland”-ip amigaatigai.”
Transparency
International Greenland malillugu ”avatangiisinut suliassaqarfimmik
pingaarnersiuiunnaarnissaq pillugu politikkikkut kissaateqartoqarnera
paatsuugassaanngitsumik takuneqarsinnaanngilaq, imaluunniit piffissamut
ungasissumut aatsitassarsiornermik imaluunniit aatsitassanik piiaanernut
naleqqiullugu avatangiisit sammisarinissaannut aqutsisoqarfeqarunnaarluni
aatsitassarsiornermut periusissiami anguniakkat pitsaanerpaamik
angusarisinnaaneri paatsuugassaanngitsumik takuneqarsinnaanatik.”
Allatut
aaqqissuussinissamut periarfissaq
Sermitsiamut
aqutsisoqarfinnik imminerminnik matusinissamut inatsisissatut siunnersuutit
nassataqartitsinngitsut Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut, Nukissiutinut,
Inatsisit Atuutsinneqarnerannut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik
erseqqissaavoq, ”taakkuli taamaallaat allatut aaqqissuussinissamut
periarfissiipput”.
Saniatigut akuersissutinik il.il. sulianik
isumaginninnerup, aamma pinngortitamut avatangiisinullu apeqqutinut tunngasutut
sulianik isumaginninnerup akornanni immikkoortitsinissaq pillugu piumasaqaatip
attanneqarnera, aammalu pinngortitamut avatangiisinullu pissutsinut tunngasutut
aalajangiussinernut naleqqiullugu naammagittaalliorsinnaanerup attanneqarnera
naalakkersuisoqarfiup erseqqissarpaa.