Kujataani
tapertaralugu piniartartut ukiumut puiserpassuarnik pisaqartarput, taakkuli
puisit amiinik Great Greenland A/S-imut tuniseqqusaannginnamik, amminik
eqqaaginnarnissaq pinngitsoortinniarlugu ameq ataaseq 150 koruunilerlugu
piniartunut tunisarpaat. Piniartup ameq tunereeraangamiuk 150 koruunit
tapertaralugu piniartumut tunniuttarpaa.
Tapertaralugu
Aalisartut Piniartullu Kattuffiata, TAPK-ip ilaasortamik tunisinermut
tapiissutitalimmik puisit amiinik tunisinnaalernissaat ukiuni arlalinngortuni ujartortaraluarpaat,
tamannali suli maannakkumut iluatsinnikuunngilaq. Tapertaralugu piniartartut
Great Greenlandimut puisit amiinik tunisisinnaalernissaat piaartumik
ammaanneqartariaqartoq, Qaqortumi tapertaralugu piniartut ukiumut
puiserpassuarnik pisaqartartut, oqarput.
Kujataani
tapertaralugu piniartartut ukiumut puiserpassuarnik pisaqartarput, taakkuli
puisit amiinik Great Greenland A/S-imut tuniseqqusaannginnamik, amminik
eqqaaginnarnissaq pinngitsoortinniarlugu ameq ataaseq 150 koruunilerlugu
piniartunut tunisarpaat. Piniartup ameq tunereeraangamiuk 150 koruunit
tapertaralugu piniartumut tunniuttarpaa.
Tapertaralugu
Aalisartut Piniartullu Kattuffiata, TAPK-ip ilaasortamik tunisinermut
tapiissutitalimmik puisit amiinik tunisinnaalernissaat ukiuni arlalinngortuni ujartortaraluarpaat,
tamannali suli maannakkumut iluatsinnikuunngilaq. Tapertaralugu piniartartut
Great Greenlandimut puisit amiinik tunisisinnaalernissaat piaartumik
ammaanneqartariaqartoq, Qaqortumi tapertaralugu piniartut ukiumut
puiserpassuarnik pisaqartartut, oqarput.
Taamatulli
pilersaaruteqartoqanngitsoq, Great Greenlandip pisortaa Preben Møller oqarpoq.
Paasisinnaanngilluinnaraa
Qaqortumi
tapertaralugu piniartartoq Aqqa Berthelsen, pinialunnermik meeraanerminiilli sungiussisimavoq,
ukiumullu puiserpassuit taassuma pisarisarpai. Naak Great Greenland Qaqortumi inissisimagaluartoq,
puisittami amerpassui ammerivimmut tunisinnaanngilai, amminillu
eqqaaginnarnerujussuaq taassuma pissusissamisoortutut isiginnginnamiuk, siorna
oktoberiminngaanniit ukioq manna juni tikillugu puisit amii 80-it
missaanniittut, ataaseq 150 koruunilerlugu Qaqortumi piniartunut tunivai.
Piniartup puisip amia Great Greenlandimut tunereeraangamiuk, 150 koruunit
tapertaralugu piniartumut tunniuttarpai.
Puisillu amiinik Great
Greenlandimut tunisisinnaatitaannginnertik Aqqa Berthelsenip paasisinnaangilluinnarpaa.
- Tapertaralugu
piniartartut nunatsinni ukiumut puiserpassuit pisarisarpaat, taakkuli
ammerivimmut tunineqarsinnaanngillat, tamannalu nunatsinni pisuussutinik
uumassusilinnik atorluaanissamik politikkikkut oqariartuuteqartarnermut
naapertuutinngilluinnarpoq pissusissamisooranilu.
- Puisit
pisatta amiinik piniartunut tunisisarnitsigut Great Greenlandimut amernik
pilersueqataasugut oqartoqarsinnaavoq. Toqqaannartumilli ammerivimmut tunisisinnaatitaalertuugaluarutta
suli amerlanerujussuarnik pilersueqataasinnaagaluarput, tamannali
tupinnaannartumik ammaanneqarumanngilaq, taanna oqarpoq.
Kalaallit Nunaani
inuuniarneq akitsoriartormat tapertaralugu piniartartut puisit amiinik
tunisisalertuuppata, tamanna ilaqutariinnut sulisartukkormiunut aningaasatigut
annertuumik iluaqutaassagaluartoq, Aqqa Berthelsen isumaqarpoq.
Killilersuineq
sakkortuallaartoq
Qaqortumi
tapertaralugu piniartartoq Klaus Kleist puisit ullormut qulit tungaanut ilaannikkut
pisarisinnaasarpai, amiilu piniartumut tunisarpai.
- Puisit
amiinik tunisisinnaanatalu neqaanik kalaaliaqqami tuniniaaqqusaanngilagut,
taamaattumik taama sakkortutigisumik killilersuineq ingasappallaaqaaq. Allatuulli
ulluinnarni aningaasartuutit akiligassanullu matussutissaqartariaqarpugut,
taamaattumik suliffitta saniatigut tapertaralugu isertitaqalaarnissarput
pisariaqartittarparput.
- Ammerivik
puisit amiinik amigaateqartoq tusartuarparput, uagullu
tunisisinnaatitaalertuugutta tunisagut iluaqutaasinnaassagaluaqaat.
Taamaattumik tapertaralugu piniartartut puisit amiinik tunisisinnaalernissaat politikkikkut
piaartumik aaqqiiffigineqartariaqarpoq, Klaus Kleist oqarpoq.
Kujataani
tapertaralugu piniartartut puisit amiinik piniartunut tunisisarnerat
atugaasorujussuusoq, Narsami aalisartut piniartullu peqatigiiffianni
siulittaasoq aamma KNAPK-p ataani Piniarneq Pillugu Siunnersuisooqatigiinni
ilaasortaq, Ole Jørgen Davidsen oqarpoq.
Piniarneq Pillugu
Siunnersuisooqatigiinni piffissami aggersumi pineqartoq oqaluuserineqassasoq,
tamatumalu kingorna tamanna isummerfigineqarumaartoq, taassuma oqaatigaa.
Piviusunngornavianngitsoq
Tapertaralugulu
piniartut puisit amiinik tunisisinnaalernissaannut atatillugu tunisinermi
tapiissutit 1 million koruunit missaat aningaasanut inatsisikkoorlugu
immikkoortinneqarnissaat, Great Greenlandip pisortaata Preben Møllerip
ataasiarani Naalakkersuisunut kissaatigisarsimagaluarpaa – tamannali maannamut piviusunngortikkuminaassimasoq,
pisortap siusinnerusukkut Sermitsiamut oqaatiginikuuaa.
Kisiannili
tapertaralugu piniartunut isumallualersitsisinnaasumik taanna maannakkut
oqaasissaqanngilaq.
- Ukiup
qaammataani siullerni pingasuni tapertaralugu piniartartut amernik
tunisisinnaanissaat Naalakkersuisunut kiffartuussinissamut isumaqatigiissummi
allaqqagaluarpoq, kisianni puisit amii ukioq manna tunisat siorna
taamaalineranut naleqqiullugu 4.000-it sinnilaarlugit amerlanerupput.
- Taamaattumik
tapertaralugu pinialuttartut puisit amiinik tunisisinnaalernissaat
naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq, pisortaq oqarpoq.
Puisit amii
ukiumut 30.100-t missaanniittut Great Greenlandimut tunineqarsinnaapput,
siornali ammit 26.000-it sinnilaarlugit taamaallaat tunineqarput.
Tapertaralugu
piniartut tunisinermut tapiissutitalimmik puisit amiinik tunisinnaalerpata,
puisit amii ukiumut tunineqartartut 3.000-iniik 5.000-it tungaannut
qaffassinnaagaluartut, Preben Møller oqarpoq.
Akileraarutit
suli ilanngaatiginagit aataap allattuuaqqallu amianik tunisinermi 478 kronit, aamma
natsiup amiata 70 centimeterit tungaanut angitigisup tuninerani 329 kronit
kiisalu natsiup amiata 70 centimeterinit anginerusup tuninerani 358 kronit
akigitinneqartarput.