“Aallussilluarnissaq pisariaqarpoq.”
Lemvigimi Upperisaq pillugu Eqqumiitsulianut
Katersugaasivimmi eqqumiitsuliortoq Hans Lynge pillugu saqqummersitsineq
angisooq taama qulequtaqarpoq.
“Aallussilluarnissaq pisariaqarpoq.”
Lemvigimi Upperisaq pillugu Eqqumiitsulianut
Katersugaasivimmi eqqumiitsuliortoq Hans Lynge pillugu saqqummersitsineq
angisooq taama qulequtaqarpoq.
Taama taaguuserneqarnera Lyngep isiginnaartitsissusiaanut
Inuiaat Itilersut-nut najoqqutassiami assaannarmik allagaanneersuuvoq.
EQQUMIITSULIORTOQ NUTAANGILINEQ AJORTOQ
Hans Lynge suliaqartorujussuuvoq, qalipaasarnermi saniatigut
isiginnaagassiarpassuarnik taalliarpassuarnillu – ilaatigut taallamik
„Oqallisaalerpoq nunarput“ taalliorpoq.
Tassani Hans Lynge ilaatigut ima taalliorpoq:
Oqallisaalerpoq nunarput
silarsuarmullu tamarmut
pingaartutut tutsiuttalerpoq
(…)
Silap affaanut killermut tunngagami
qujanarsimaqaaq Amerikami.
Qaqqat uuliaqarpat? Sumiippa uran?
Tusaamavugut peqarnasugaat.
Pingaartutut tutsiuttalerpoq
silarsuarmiut nattoraliisa
qilloqarsorilermassuk kiisa.
(…)
Taallaq 1948-mi taalliaavoq, ullutsinnili taalliaatut
isikkoqarsinnaalluni.
Taalliaq taanna 1948-mi allanneqaraluarluni ullumikkut
allanneqarsimasinnaagaluarpoq, Hans Lyngep oqariartuutaata ullumikkut
kinguaariinnilu tulliuttuni aamma pingaaruteqarneranut erseqqissaataalluni.
/jesper
Saqqummersitat 200-ngajaapput, Hans Lyngellu qalipagai,
titartagai, assiliartat qiperukkallu tupinnangaartut takuneqarsinnaapput —
inuusunnerminiit suliaanut kingullermut ullormi toquffissami tungaanut
atsiortagaanut — Danmarkimi.
Saqqummersitat amerlanersaat uillarnerata Inge Lyngep
katersugaanneersuupput, aammali katersukkanit allanit atukkiussisoqarsimalluni
– ilaatigut Nunatta Københavnimi sinniisoqarfianeersunik.
Hans Lynge 1960-imi eqqumiitsuliornermut sullivimmini. Assiliisoq kinaassusersineqanngilaq, asseq Museum for Religiøs Kunstimit inussiarnisaarluni atukkiunneqarpoq.
Assiliisoq kinaassusersineqanngilaq, asseq Museum for Religiøs Kunstimit inussiarnisaarluni atukkiunneqarpoq.
Asaneqartoq maluginiarneqartorlu Aamma tassani katersugaasiviup pisortaata Christine
Løvenskjoldip aamma Hans Lyngep ernutaata atuakkiortup oqalugiartartullu Nauja
Lyngep angisuumik saqqummersitsinissaq isumassarsiaraat.
- Naalakkersuisut 2023-mi ukiortaarsiorlutik
ilasseqatigiissitsineranni Christine Løvenskjold naapikkakku aallartippoq –
saqqummersitsinissarlu isumassarsiaraarput, Nauja Lynge oqaluttuarpoq.
Hans Lyngep ernutaa, atuakkiortoq oqalugiartartorlu Nauja Lynge, Lemvigimi Museet for Religiøs Kunst-imi Hans Lyngep suliarpassuinik saqqummersitsineq ammarneqarmat pingaarnertut oqalugiartuuvoq.
Assi: Jesper Hansen
- Meeraallunga Hansimut feeriakulasarama – tamannalu
peroriartorninni uannut pingaaruteqartorujussuulluni. Meeraallunga
qallunaajusorujussuugama ilaatigullu nutsama qalipaatai nuannarivallaarnagit.
ikkama. Taava nutsakka qaamanerusunngorlugit misukkakkit. Taava Hansip
titartaraminga, nutsakka sungaartumik qalipaaserlugit. Tamanna
torrallataavallaanngitsoq takusinnaavara.
- Hansip kalaallisut kinaassuseq pingaartitarigamiuk. Inuttut
eqqumiitsuliortutullu kinaassutsinnut uannut ilusilersueqataasimavoq.
Pingaarnertulli nalunaaquttap akunnerpassuini peqatigisarnera
eqqaamasaqarfigaara, tassami Hansi ilagitillugu maluginiarneqarluartutut
asaneqartutullu misigisimasarama.
Politikeriusimasoq Hans Lynge, 1906-imi inuusoq 1988-imilu toqusoq, inuunini
tamaat eqqumiitsuliortuuvoq sulilu inuusoqaluni taalliortarlunilu
isiginnaagassiortarluni. Aamma politikeriusimavoq, 1939-milu Kujataata
landsrådianut qinigaalluni. 1945-mi angalaqatigiinnut Danmarkiliartinneqartunut
ilaavoq, sorsunnersuup kingorna Nunatsinni iluarsartuusseqqinnissanut
peqataalluni.
Danmarkimiitilluni eqqumiitsuliornerup silarsuaani
periarfissat takuai, taamaalillunilu politikeriujunnaarluni Københavnimi Det
Kongelige Danske Kunstakademi-mi ilinniartunngorluni, tassanilu 1947-mit
1950-imut ilinniartuulluni. Oqartarnerattut oqaluttuassartaata sinnera
ilisimavarput.
- Hans Lynge arlalippassuartigut siuttuusimasoq,
katersugaasiviup pisortaa Christine Løvenskjold isumaqarpoq.
- Eqqumiitsuliai piviusuusarput, tamannalu 40-kkut
naalerneranni nuannarineqarpallaarani, tamatumali peqatigisaanik
qalipaasersuillaqqissuuvoq assassullaqqissuullunilu.
Aamma Kunstakademi-miitilluni ajoqitut ilinniagaqarsimasup
Hans Lyngep eqqumiitsuliortoq eqqumiitsuliornerullu oqaluttuarisaaneranik
ilisimasalik Bodil Kaalund naapippaa, piviusunik eqqumiitsuliornermik
pingaartitaqartoq. Naapinnermik kingorna inuunermik sinnerani ikinngutigiipput.
Taakku marluullutik ilaatigut Grafisk Værksted suliniutigalugu pilersippaat,
taannalu kingusinnerusukkut Nuummi eqqumiitsuliornermut ilinniarfinngorpoq.
Soorlumi aamma qanimut suleqatigiinnermikkut Hans Lyngep qalipagai assilillugit
ikaartitikkat tusaamasat siulliit Nuummi kommunalbestyrelsip
ataatsimiittarfianiittut suleqatigiissutigigaat.
Upperisarsiornikkut eqqumiitsulianik katersugaasivimmi pisortaq qalipakkap „Qilaatersortartoq kingulleq“-iup saaniittoq, taanna Nuummi rådhusimi assilialianut ikaartitikkanut pingasunut tunngaviuvoq.
Assi: Jesper Hansen
Hans Lyngep toqunerata kingorna Bodil Kaalund ikaartitikkanut
suliniutigineqartunut eqqumiitsuliortutut siunnersortaavoq, 1998-imilu
naammassinissaasa tungaanut taama atuulluni – tassa eqqumiitsuliortup
toquneranit ukiut qulit qaangiuttullu.
Lemvigimut attuumasuteqarluartoq Piaarinaatsoornerinnaanngitsumik Lemvigimi Upperisaq pillugu
Eqqumiitsulianut Katersugaasivimmit Hans Lynge pillugu saqqummersitsineq
angisooq saqqummersinneqarpoq. Katersugaasivimmi taanna Bodil Kaalundip
pilersitaraa.
Hans Lynge aamma Lemvig kommuniusimasumi najugaqarsimavoq.
Hans Lynge Kalaallit isiginnaartitsisartunngorniat ilinniarfiannut Tuukkaq Teaterimut aamma suleqattaasarsimasimavoq taannalu
Fjaltringimiilluni, soorlumi aamma Fjaltringip kujataani Vester Husbymi
aasarsiortarfeqarsimasoq.
Saqqummersitat ilarpassui uillarnerata Inge Lyngep
katersugaasa ilagai. Inge Lynge ullumikkut 96-inik ukioqarpoq katersugaatinilu
Nunatta Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivianut tunissutigisimallugit.
Saqqummersitsineq siunissami naammassisimaleriarpat, katersugarpassuit taakku
Nunatta Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivianit pigineqalersussaapput.
- Taamaattumik Lemvigimi saqqummersitsineq qularnanngitsumik
Hans Lyngep inuunermini suliaanik Danmarkimi takutitsineruvoq kingulleq,
Christine Løvenskjold oqarpoq.
Saqqummersitsineq Saqqummersitsinerup ammarneqarnera Inge Lyngep nammineq
najuuffigisinnaanngilaa. Taamaattumik ernutaqqiutaata Martine Lynge Lyngesenip,
Inge Lyngep saqqummersitsinermut suleqataalluarsimasup, inuulluaqqussutaa
apuuppaa.
Saqqummersitsineq Lemvigimi Museet for Religiøs Kunst-imi
decembarip 14-iata tungaanut takuniarneqarsinnaavoq. Saqqummersitsineq
Christine Løvenskjoldimit aamma eqqumiitsulianik oqaluttuarisaanermik
ilisimasalimmit Laila Lund Altinbasimit aaqqissuunneqarpoq. Taakkua marluk
Birgit Kleist Pedersen peqatigalugu Hans Lyngep inuuneranit 1906-imi
inunngorneranit 1988-imi toquneranut tunngasunik saqqummersitsinermut
allattuipput.
Saqqummersitat allattorsimaffiat aamma allaaserisamik 24-nik
quppernilimmik Inge Lyngep Nunatsinni eqqumiitsuliortut immaqa annerpaartaannik
inooqateqarnini oqaluttuaraa.
Saqqummersitsineq Augustinus Fondenimit, Aage aamma Johanne
Louis-Hansens Fondimit, A.P. Møller aamma nulianit Chastine McKinney Møllers
Fondimit, Edith & Godtfred Kirk Christiansenip Fondianit kiisalu
Færchfondenimit tapiiffigineqarpoq.