- Ukioq ataaseq qaangiuteriikatappoq. Takkuteqqinnissinnut qujanaq. Tassami 72-inik ukioqarunnaarnikuuvunga.
Rasmus Lyberthip 73-inik ukioqartup erinnanik marlunnik atuereerluni tikilluaqqusinera ilassilluarneqarpoq, Nordatlantisk Husimilu Odensemiittumi juullimut tusarnaartitsinermi ulikkaaqqasumi illarpalaaq erngerluni tusarsaalerpoq.
- Ukioq ataaseq qaangiuteriikatappoq. Takkuteqqinnissinnut qujanaq. Tassami 72-inik ukioqarunnaarnikuuvunga.
Rasmus Lyberthip 73-inik ukioqartup erinnanik marlunnik atuereerluni tikilluaqqusinera ilassilluarneqarpoq, Nordatlantisk Husimilu Odensemiittumi juullimut tusarnaartitsinermi ulikkaaqqasumi illarpalaaq erngerluni tusarsaalerpoq.
Issiavinni issiasut erinarsortartumik, nulianilu Anette Odensemi 2005-imili najugaqartumik, tusarnaariartut ukiut tamaasa tusarnaariartartorpassuusut qularnanngilaq. Nulia aamma peqataagami Nordatlantisk Husimi pisortatut tusarnaariat tikilluaqquai; Fynimi kalaallit, Savalimmiormiut Islandimiullu kulturikkut katerittarfiat, soorlu unnummi matumani tusarnaartitsinermi.
Rasmus Lyberthip kingorna nipilersortartutoqqani, unnuk manna aamma ilagisani, ilisaritippai: Ayi Solomon tumerparpaartuuvoq, Alain Apaloo innaallagiartortumik guitarertuuvoq, Kristoffer Jul Reenberg pattattuuvoq Ulrik Skytte Andersenilu bassertuulluni, taavalu Jane Clark agiartuuvoq.
Nipilersoqatigiit kingorna erinnamik nutaamik sunniuteqarluartumillu atuipput: ”Don’t make war in the world any more.” Tamanna sioqqullugu Rasmus Lyberthip taalliorlunilu erinnioraangammi erinaq ilaannakortukkaarluni erinanngorluni imaluunniit kalaallisut, qallunaatut tuluttulluunniit, soorlu erinnap atugaata uteqattaariaani, erinnalli sinnerani kalaallisut taallaqartumi, taallanngorluni takkuttartoq nassuiaavoq. Uteqattaariaa eqqarsaatigigaanni amerlanerpaat isumaqataasinnaagunarput – ingammik 2024-ip naalernerani, nunarsuarmi eqqissinerup salliunneqarnerpaanngiffiani.
Aput inuulluaqqullugu
Rasmus Lyberthip erinnat nutaat pisoqqallu atortarpai.
- Juulleqqiliinnaqaaq. Assaa piffissaq sukkaq, erinarsortartoq oqarpoq, nangillunilu januaarimi aalakoornartulinnik imerneq ajorluni oqaluttuarpoq. Paniali aappaagu januaarip sisamaani ukiuni aqqaneq-marlunni katiffissiorniarluni persuarsiornissamut qaaqqusisimavoq. Aalakoornartortalinnillu imernani ukioq aallartittaraluakkani tassani unioqqutilaassamaarpaa.
Rasmus Lyberthip erinniaralugulu taalliaa nutaaq taaguuteqarpoq “Don’t make war in the world any more”.
Assiliisoq Inge S. Rasmussen
Kingorna erinaq Rasmus Lyberthip ikasalaartutut taasani, kisiannili aasamut, seqinermut, kialaamut, asasanilu sanileralugu orpiup ataani issianermut eqqaanartitani, atorpaa.
Ullumikkumiit 1976-imut 1977-imullu uterpoq, taamani Rasmus Lyberth Fjaltringimi Jyllandip kitaaniittumi isiginnaartitsisartoqatigiinni Tuukkakkunni isinnaartitsisartunngorniarpoq. Vesterhavimiit erinaq.
Danmarkimi ukiut kingulliit ingerlaneranni ullut issiffiunerpaat annaaneqarnerat juullikkunni nutaarsiassaavoq, taamaalillunilu silaannaap allanngoriartornera pissutigalugu qallunaat ukiuusarnera misigisarunnaaratarsinnaagaat Rasmus Lyberthip aamma maluginiarpaa:
- Nuanneqaaq. Aput nuannarinngilara. Meeraanera tamaat nivattarnikuuvunga, erinarsortartoq oqarpoq, nangipporlu:
- Kisianni eqqarsarnarpoq.
Tusarnaarianut juullimi tunissut
Nipilersoqatigiillu naleqqulluinnartumik saqqummersitamit 'Inuunerup oqarfigaanga/Livet skal leves på ny' silap pissusia pillugu erinaq inuusuit silap pissusianik sorsuutiginninnerannik tapersiisoq appippaat, taamatuttaarlu inuusuit nunarsuarmioqatigullu tusaassagigut kajumissaaripput.
Inuusuttut eqqaariaratsigit: Rasmus Lyberthip ataatanngorluni ernerminut erinniaralugulu taalliaa ”Erningaa” sananeqarmat ukioq manna ukiut 50-it qaangiussimalerput.
- Nunaqqatima uannut isiginnittaasiat allanngorpoq, erinaq iluunngarluni killitsinnaqisumilluaasit atormagu qullipinnanngitsuunngilaq.
Rasmus Lyberthittaaq nipilersoqatigiivisalu tusarnaariartut immikkut juullimi tunissuteqarfigaat: Uummannami Meeqqat Angerlarsimaffianneersut ikittunnguullutik tusarnaariat nuannaarutigeqisaannik erinnanik marlussunnik atuipput.
Meeqqat saqqummersitami 'Inuunerup oqarfigaanga/Livet skal leves på ny'-mi erinnami nuannersumi ”Pavani”-mi tulleerput. Tamanna sioqqullugu erinniortoq taalliortorlu naqissusiivoq:
- Inuuneq ataasiinnaavoq. Taamaammat maani inuugit, immamiunngitsoq qilammiunngitsorlu. Maani.
Tusarnaariat nikuillutik assatik pattaallugit qujassuteqarput, immikkullu tunissutit ilallugit juullimi erinarsuut ”Juullimi Qiimasuttut” atoraat aniapput.