ISUMMERSUUT
Angutit ”pissaanillit” RISK-eraangata
Takorloorsiuk Naalagaaffeqatigiinneq atulerseqqinniarlugu nuna tamakkerlugu akerliussutsimik takutitsisoqartoq. Innuttaasut siornatigut Namminersorlutik Oqartussatut ilisimaneqarsimasut atulerseqqinniarlugit piumasaqartut. Takorloorsiuk piffissami tassa – isertorluni – Danmarkimut EU-mullu politikkikkut atassuteqaleqqinnissamut suliniuteqartoqartoq. Tupinnarpa?
Assi: Mads Jensen / Ritzau Scanpix
Pilersaarusiorluni pinnguaat RISK amerlanerit nalunngilaat. RISK-imi nunarsuaq tamarmi pinnguaammiippoq, tassanilu nunat nunavissuillu tiguaqqaanniunneqartarput. Suna anguniagaanersoq apeqqutaalluni pinnguaat maleruagassat allassimasut malillugit aallartittarpoq. Unami pinnguaat allassimasunik maleruagassaqarpoq, maleruagassallu pinnguaqataasunut tamanut atuupput. Anguniakkaminik angusaqaqqaartoq ajugaasarpoq. RISK-imi Kalaallit Nunaat ilaavoq. Nuna namminersortoq, Europa Amerikaluunniit Avannarleq tiguassagaani pigissallugu pingaaruteqartoq
Taava takorlooruk unammisartutit ataasiinnaat arlalilluunniit unamminerminnut anguniakkaminnullu nammineq nassaarsiarisaminnut naleqqussarlugit namminneq malittarisassiorlutillu malittarisassallu allanngortittuartaraat. Pinnguaat pikkunaallipallassaaq, pinnguarnerlu siunertaqassanngilaq. Piviusumili RISK taamaappoq. Nunarsuaq tamarmi pinnguarfiuvoq. Kalaallit Nunaat taamaalilluni peqataavoq. EU malittarisassanik nalinginnaasunik malinnippoq, Ruslandili USA-lu namminneq malittarisassaminnik suliassaminnillu nassaarsiortuupput. Piviusumi malittarisassat isumaqatigiissutigineqartariaqarput, malittarisassarlu pingaarutilik tassaavoq nunat killeqarfii maanna atuuttut innarlerneqarsinnaanngitsut.
Pissutsit ilungersunarput. Illersortivut tatineqangaarput, tamannalu Kalaallit Nunaannut sunniuteqangaatsiarsinnaavoq. USA Ruslandilu Saudi Arabiami qanittukkut ataatsimiinnermi oqaloqatigiipput, pinnguarfillu qanoq akorniminni agguataassanerlugu oqaloqatigiissutigigunarpaat. Ruslandip Ukrainemik tiguaaniarnissaa USA-p akueraa. USA-lu immaqa nunanik allanik tiguaajumaarpoq
Takorlooriaruk Trumpip Kalaallit Nunaat piumagaa. Pisiarinagu. Namminiilivinnissamut ikiornagu. Naamik, Trumpip Kalaallit Nunaat piumaannarpaa. Namminersorlutik Oqartussat inuulluaqqullugit, akeqanngitsumik ilinniarneq akeqanngitsumillu peqqinnissaqarfeqarneq inuulluaqqullugit. Trumpip USA-vanut tikilluarit. Piviusorsiornerunnginnerpa? Uanga nammineq Qaammatip ataatsip matuma siornatigut sianiilliornerusoralugu piviusorsiornerusoralugulu angersimassagaluarpunga. Maannali ukiut sisamat tulliuttut ingerlaneranni tamatuma piviusorsiornerusinnaanera ajoraluartumik annilaangatigilerpara.
USA naatsorsuutigisinnaanagu tamatta isumaqatigisinnaavarput, soorlu Bidenip, Obamap, Clintonip, Buship sorsunnersuup kingulliup kingornalu præsidentit allat tamarmik naatsorsuutigineqarsimanerattut. USA-p qanoq innera qanorlu sakkutuuminik atuiniarnera maannakkut qulaajarneqarsimanngippat tamanna Pituffimmut qanoq sunniuteqassava? Sakkutooqarfik taanna Ruslandip saassussinerinut suli isumannaallisaassava, imaluunniit Saudi Arabiami ataatsimiinnerup kingorna sakkutooqarfik allanngortinneqarpa taamaalillunilu USA-p Kalaallit Nunaat tiguarnissaanut atorneqarsinnaalerluni? Pituffiup illersornissamut sakkutooqarfimmiit tiguaanissamut sakkutooqarfimmut allanngortinneqarnissaa ilimanarpa?
Kalaallit Nunaanni politikkimut akuliussimasuuguma USA-mut Danmarkimullu apeqqut taanna piaarnerpaamik akeqqussagaluarpara. Kalaallit Nunaat USA-p isumannaatsuuneranut pingaaruteqartoq Trump oqarsimavoq. Tamanna ilisimareerparput. Kinaliuna ersigigaa? Putin Ruslandilu pinnagit, aammali NATO-mi suleqataasut allat EU-lu?
Trumpip RISK-imi iliuusissai suunersut paasinissallugu Kalaallit Nunaannit pingaaruteqarluinnarpoq. Kalaallit Nunaat tiguassavaa tiguarusuppaalu? Trumpimut pinnguarnertut isikkoqartut tassaapput inuit piviusut inuunerat ulluinnarnilu inuunerat. Kulturerput, kissaatigut ulluinnarnilu inuunerput soqutiginngilaa. Taassumunnga Kalaallit Nunaat pinnguarfiuvoq, soorlu pinnguarfimmi RISK-imi. Pinnguarfissuarmi pinnguaataannanngorpugut. Iliuuserisinnaasatuarput tassaavoq kikkut tamaasa malittarisassanik akuerineqarsimasunik malinnitsinneqarnissaat. Maannakkorpiarli “angutit pissaanillit” RISK-imik pinnguaraangata nunarsuaq tamakkerlugu qanoq pisoqartartoq takuarput.