Nuummi Politiinngorniarfimmi ilinniarneq
immikkuullarissuunngilaq.
Init, Qapiarfiusaami pisiniarfiup “Kamik”-ip qulaaniittut,
ilinniarfiit atuarfiillu allat assigalugit atorluarneqarsimapput. AG-li
aqqusaarmat ilinniartitsisut atuartullu naapikkuminarput
Tassani Sandra Kreutzmann Leander atuaqatinilu
arfineq-marluk politiinngortussat atuartarput.
Ilinniartut ilinniarnerup immikkoortua siulleq, qaammatini
aqqanilinni atuarfimmiinneq, januaarip 15-ianni aallartippaat. Kingorna
qaammatini aqqanilinni sulinermik misiliissapput, tamatumalu kingorna ukiup
affaani atuarfimmeeqqeriarlutik kingorna politiitut sulilersinnaapput.
- Atualerluni qanoq ippa?
- Nuanneqaaq. Pissanganaqaaq. Suna tamarmi aamma aamma
sukkasuumik ingerlavoq, ilikkagassarpassuaqarporlu, nuummioq 24-nik ukiulik,
Sandra Kreutzmann Leander, politiinngorniarnini pillugu AG-mut
oqaluttuassalluni akuersisimasoq, oqarpoq.
Tamanna oktobarimi 2020-mi aallartippoq, tassani Sandra
naluttarfimmi Malimmi annaassiniartartutut atorfinitsinneqarpoq. Suliffimmi
timimik atuiffiusumi sulerusukkami ikiueqqaarnermik ilinniarneq tiguartiffigaa.
- Inunnik assaassineq paasisaqarfigaarput. Taava
eqqarsaatigisalerpara. Soqutigisorujussuanngorpara, Sandra oqaluttuarpoq.
Takorluugaq piviusunngorpoq
- Sara Kreutzmann Leander
Aappaaguani Namminersorlutik Oqartussani oqarasuaatinut
nuutsitsisarfimmi sulilerpoq. Tassani sinerissamit nunanillu allaneersunit
sianertut tamaasa akisarpai. Eqqarsaat
isumassarsiallu qanoq pilersimanerat eqqaamalluarpaa: Taavami taakku marluk
ataatsimoortikkukkit? Tassa sianertut inuunermik annaassisinnaasut
akisarnissaat... isumassarsivoq.
Sandra Kreutzmann Leander marsimi 2023-mi EF-imi (Education
First) qaammatini pingasuni USA-miippoq. Nunatta avataaniittunik
misigisaqarniarluni tuluttullu oqaatsit ilitsoqussarinagu oqaatsitut siullertut
atulerniarlugit.
- 911-mi ikiortitut (kalerrisaarilluni sianertunik
oqaluussisartoq, aaqq.) Kalaallit Nunaannut utissallunga ullorsiutini
allattaavinniluunniit allassimavunga, Sandra qunguppoq oqaluttuarlunilu
Kalaallit Nunaannut angerlarami nalaatsornerinnakkut Sermitsiap nittartagaani
politiit pigaartuisa immikkoortortaqarfianni ikiortitut atorfik
inuttassarsiuunneqartoq takusimallugu.
Sandra qinnuteqarpoq 2023-milu novembarimi sulilerluni.
POLITIIT PISORTAAT BJØRN BAY:
NAAK ARNAT AQUTSISUT?
Kalaallit Nunaanni, Danmarkimi Savalimmiunilu politiit immikkoortortaqarfiini 15-iusuni arnat aqutsisuni atorfinitsinnissaat ajornakusoortorujussuusoq politiit paasivaat.
- Arnat angutinit siuttuunerlunnginnerunngillat. Politiinngorniarfimmi ilinniartinneqarsinnaagunik sooq siuttuusinnaanngillat?
Taama aperivoq politiit pisortaat Bjørn Bay, erseqqissarlugulu politiit 21 procentii (naalagaaffeqatigiinnermi tamarmi) arnaasut, taakkunanilu 8 procentiinnai pisortaasut.
Politiit qullersaqarfiata, naalagaaffiup politiivini pisortaq siuttoralugu, aamma politiit pisortaat 15-it, ilaatigut Kalaallit Nunaannit Savalimmiunillu, tamanna misissoqqissaarlugu aalajangersimapput.
Bjørn Bay naapertorlugu toqqaanermi tamanna immaqa „siumut isummereersimanermik“ peqquteqarpoq:
- Qanoq toqqaasarnitsinni arlaatigut siumut isummereertaratta nassuerutigisariaqarparput, oqarpoq "angutillu utoqqasaat" namminneq isitik atorlugit aqutsisussanik inuusuttunik naliliisarneranik pissuteqarsinnaasoq ilanngullugu oqaatigaa.
Arnalli ’arnaanertik’ pissutigalugu ilaajunnaarsinneqarneq ajortut Bay isumaqarpoq.
- Pisortatut atorfinitsitsiniaraanni angut arnarluunniit eqqarsaatigineqarneq ajortut qularinngilara. Kisiannili imaassinnaavoq "siumut isummereerlutik" pisortat imminnut assingusunik ujarlertartut. Tassa namminneq naleqartitamik isiginnittaatsimillu assinganik isiginnittaaseqartunik ujaasisartut, Bjørn Bay oqarpoq imalu nangilluni:
- Taamaaliornikkut imminnut pisariinnarsinnaapput. Tamanna misissorparput.
- Takorluugaq piviusunngorpoq. Tamanna nuannaarutigeqaara. Suliffiga
nuannarilluinnarlugu ingerlalluarfigalungalu misigivunga.
Taamanili politinngornissani eqqarsaatigilereersimavaa.
Politilli silarsuaat ilisarisimalertariaqarpaa. Aammali politiitut
misilitsinnissamut timikkut piareersimanngilaq, tassanimi timikkut
nukittuujunissaq peqqissuunissarlu piumasaqaataapput.
Taamaammat Sandra sunngiffimmini timigissartarfimmi
sungiusartalerpoq.
- Nukittorniassagama arpattalerlungalu kivittaarisalerpunga,
oqarpoq, arriitsumillu nukittoriartuaarnertut taavaa. Meeraalluni
arsartarlunilu assammik arsartarsimasoq, inuusuttuullunili
timersortarsimanngitsoq arriikkaluamik nukittoriartorpoq.
Aataap sunniutaa
Sandrap ikiueqqaarnermik misilittagaqarnerata, politiitut ilinniarfimmut
ingerlaqqinneranut aqqutissiuussisup, saniatigut anaanaminiit aataava aamma
sunniuteqarpoq.
Taanna 1968-imiit 2000-ikkunnut politiitut sulisimavoq,
nunamilu sumiiffinni assigiinngitsuni sulisimalluni, oqaluttuarpoq:
- Sisimiuni aallartippoq, taamanikkulli politiitut
ilinniarniaraanni Danmarkiliartariaqarpoq. Aataga sumi suliffissaqarnersoq
apeqqutaalluni illoqarfimmiit illoqarfimmut nuttarnikuuvoq.
Sandra Kreutzmann Leander nammineq illoqarfimmini Nuummi
suliumavoq, aammali Kalaallit Nunaanni sumiiffinni allani sulinissaq
soqutigisinnaavaa.
Ataaserli qularutissaanngilaq:
- Nunaga pillugu suliumallunga qularinngilara.
Politiinngorniarliuni ilinniartoq 24-nik ukiulik nangilluni
oqarpoq peroriartornermini ataataasoq politiiusoq qanoq ittuunersoq
angajoqqaaminit oqaluttuunneqartarluni.
- Soqutiginarpoq, uannut maligassiuivoq, Sandra oqarpoq.
- Qanoq maligassiuiva?
- Politiit atisaannik atisaqarluni kusanartumik
assilitissimavoq. Nuannaartoraara, oqaluttuarpoq itisiliillunilu:
- Politiit silarsuaanniilereerlunga eqqarsaatigisarpara: Taamanikkummita
qanoq iliortarpa? Nalunaarusiai atuarusuppakka, aatani toqoreersoq pillugu
oqarpoq.
Tiguneqarumalluni misilitsinneq piumasaqaatilik
Tiguneqarumalluni misilitsinnissaq nallermat Sandra
Kreutzmann Leanderip timigissartarfimmi sungiusartarsimanera imminut akilerpoq.
Annermik nukittussutsimut misilitsinneq oqinnerullunilu
arpalluni misilitsinneq unammillernarneruvoq. Arnat sivisunerpaamik 13,30 minutsit atorlugit 2,4 kilometerit arpattariaqarpaat, Sandra
ilisimatitsivoq.
- Timi tamarmi atorneqartarpoq, taamaammat
unammillernarnerpaavoq, naqissusiivoq.
Tiguneqarumalluni misilitsinnermi angutini arnanillu
qinnuteqartuni timikkut assigiinngitsunik piumasaqaateqarpoq, angutillu
orsoqarpallaarnatik nukeqarnerusarlutillu timikkut nukittunerusaramik arnaniit
sukkanerusumik arpattarput.
Politiinngorniat timikkut sungiusarnerat misilitsinnermi
killeqarneq ajorpoq. Qasujaanniarlutik nukittuniarlutillu timigissartarfimmi
sapaatip-akunneranut marloriarlutik sungiusartarput.
Politiinngorniarfimmili ilinniarneq oqaatsitigut aamma
unammillernartoqarpoq. Tassanilu qallunaat oqaasii avaqqunneqarsinnaanngillat,
tassami Kalaallit Nunaanniikkaluarluta politiit suli qallunaanit
akisussaaffigineqarput, Sandra Kreutzmann Leander oqarpoq.
"Qallunaatut oqalussinnaaneq allassinnaanerlu –
imaluunniit ilikkarneqarsinnaasoq" piumasaqaatit ilagigaat politiit
nittartagaanni politi.gl-imi atuarneqarsinnaavoq.
Taamaammat qallunaatut suliamik, suleqatigiilluni
naammassisassamik tarnip pissusaanik ilisimasalinnit nalilersukkanik aamma
ataasiakkaarluni, aamma qallunaatut, politiinit sisamanit
oqaloqatigineqarnermik allattariarsornikkut misilitsinnissamut piareersartariaqarpoq.
Sandra Kreutzmann Leander qallunaatut oqaatsit atornagit
peroriartorpoq. Kisianni qallunaatut tuluttullu oqaatsit ilikkaruminartippai.
- Oqaatsinut pikkorinneq iluaqutaavoq, naqissusiivoq.
Politiini ingerlatsisut issiaqatigalugit sooq
politiinngorusunnerluni nassuiaanissaq annilaanganarlunilu pissanganarpoq.
- Naakkut quinarujuttuinnaavunga. Aammali pissangallungalu
qilanaarpunga, eqqaamasarsorpoq.
Sandra Kreutzmann Leander allanik malinnikkumasunik qanoq
siunnersuissanersoq aperineqarami ima akivoq:
- Iliuuseqarit. Timigissarlutit aallartigit. Tamanna
unammillernarnerpaavoq. Oqaatsit kalaallinut unammillernarnerusinnaapput.
Kisianni sungiusarsinnaapput. Filmit qallunaatoortut imaluunniit
suulluunniit iluaqutigisinnaasat
isiginnaakkit. Kisianni qallunaat oqaasiisa atorneqangaatsiarnerat piareersimaffigisariaqarpat, Sandra oqarpoq.
Amerlaqatigiittut
Politiinngorniani kingullerni, Sandra Kreutzmann Leanderip
atuaqatigisaani, angutit arnallu amerlaqatigiillutik sisamakkaarput, atuartullu
siuliini marlunni arnat amerlanerussuteqartarsimapput.
Sandrap silarsuaani angut arnallu agguataarsimanerat
apeqqutaanngilaq:
- Arnat politiiniittut amerliartuinnarput. Aatama politiitut
sulinerata nalaanimut sanilliullugit. Uangali maluginianngilara. Inuunera
tamaat arnat poliitut sulisut takujuaannarnikuuakka, oqarpoq.
- Angutinit suliffigineqakkajunnerusumi sulinissat
aalajangertussannguleravit eqqarsaatiginikuuiuk?
- Tamanna eqqarsaatiginngilara. Pigaartunili sulilerama
tamanna takusinnaalerpara. Ukiup ataatsip ingerlanerani pigaartuni sulisut
arnaannaanerat ataasiaannarlunga misigaara. Tamannalu tulluusimaarutigeqaara,
"arnat piginnaasallit,“ Sandra oqarpoq.
- Misigisat assigiinngitsut sakkortusinnaanerat qanoq
eqqarsaatigisarpiuk?
- Sulileruma qanoq issanersoq pissangagaara. Filminimi
„pissanganartorsiortoqartuaannarpoq.“ Piviusumili 20 procentia
pissanganarlunilu 80 procentia nalunaarusiorfiusarpoq. Taamaammat
ajorunnanngitsoq ilimagaara, oqarpoq.
- Politiinngorniarfimmi ilinnialeravit ilagisartakkatit
qanoq qisuariarpat?
- Anaanaga tulluusimaaqaaq. Tapersersortiginerpaavara,
Sandra qungujuvoq.