Keira
Alexandra Kronvold panimminut novembarip 7-aniilli sapaatit akunneri
tamaasa naasunik nassiussisarpoq.
Naasut maannamut katillugit
35-nngungajalerput.
Keira
Alexandra Kronvold panimminut novembarip 7-aniilli sapaatit akunneri
tamaasa naasunik nassiussisarpoq.
Naasut maannamut katillugit
35-nngungajalerput.
Naalungiarsummi
Zammi anaanamini najugaqarnikuunngisaannarpoq. Inunngornerminiit
akunnerit marluk qaangiuttut Thisted Kommunimiit pinngitsaaliissummik
arsaarinnissutigineqarpoq angajoqqaarsiaqalerlunilu.
Keira
Alexandra Kronvold eqqarsartaatsikkut misissuutit atorlugit
anaanaatut tulluanngitsutut naliligaanikuuvoq. Taakku misissuutit
qallunaat kommuunini kalaallinut angajoqqaanut maajip aallaqqaataa
aallarnerfigalugu atoqqusaajunnaarnikuupput. Kalaallit angajoqqaat
Keiratullu ittut, Ilulissat nunaqarfianeersut Qeqertaminngaanniit.
Inatsit
nutaaq - allanngortoqanngitsorli
Naak inatsit
allanngortinneqaraluartoq – Keiramut suliaq pissutigalugu inatsit
ilaatigut malinnaaffigineqangaatsialernerata kingunerisaanik –
Keira pillugu suliamut allannguuteqanngilaq. Aamma siunnersuisartut
VISO qaqugu suliaq misissussaneraat arlaannilluunniit
kinguneqassanersoq suli ilisimaneqanngilaq.
– Suliaq
kommunimit arriisaarunneqartutut misigaara, taakkumi paasissutissat
VISO-mut nassiussassatik isumaginngilaat, Keira Alexandra Kronvold
oqarpoq.
Keirap
panimmi sapaatit akunneranut akunnermi ataatsimi ilagisarnerata
sivitsorneqarnissaa maanna sukataarutigaa. Tamatumi saniatigut
sapaatit akunnerni marlunni takunngitsoortussanngorpaa, Zammip
angajoqqaarsiaata sulinngiffeqarnermut atatillugu
angalaqatigissammassuk. Naak Keira taamatut kissaateqanngikkaluartoq.
– Zammi Keiramut angerlaqqissinnaasoq nunarsuarmi kissaatiginerpaavara. Aamma Zammi asagakku Keiralu angajoqqaatut piginnaaneqartitaalissasoq, Zammi angutaa oqarpoq.
Assi nammineq pigisaq
Suliaq
toqqissisimanaranilu paasiuminaatsoq
Zammip angutaa
terlinganiit suliamut malinnaavoq, taanna tusagassiutitigut
saqqummerusunnikuunngilaq. Maannali kinaassutsimik isertuussilluni
Sermitsiamit apersorneqarnissamik akuersivoq. Keira kommunimiit
naqisimaneqarluni piginnaasaminik takutitseqqusaanngitsoq taanna
isumaqarpoq.- VUC-imi ilinniartuunitsinni naapippugut. Ukiut
marluk qaangiummata aappariilerpugut. Keira naartulermat Thisted
Kommunilu pimoorussilluni akuliunnialermat qimappugut. Aqqusaagaq
akiorsinnaasimanngilara, uangami angerlarsimaffiup avataanut aamma
inissinneqarnikuuvunga, Zammip angutaa 32-nik ukiulik, ulluinnarnilu
aalisakkerivimmi sulisuusoq oqaluttuarpoq.Keirap erninissaata
tungaanut suliaq toqqissisimanaranilu paasiuminaassimasoq taanna
oqarpoq.- Keirap kommuni suleqatigiumallugu oqarpoq. Sutigut
tamatigut tunniusimavoq. Naalungiarsunnut siniffissivoq,
nangilersuivissivoq atuakkanillu naalungiarsunnoortumik nipituumik
atuffassisarluni. Kommuunimiit pulaartoqaraangat arlaannik
ippinnartussaqarneq ajorpoq. Nalunngilarali angajullernik marlunnik
meeraqartoq angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimasunik, aamma
ataatanngorusuppiarnikuunngilanga arlaatigut ilisimagakku
ajortoqartussaasoq. Qimanniarluta aalajangerpugut, aamma suliamut
tunngatillugu Keiramut arlaatigut akornusiinissara ernummatigigakku
kommunimut ataatsimiigiarneq ajorpunga. Piffissalli ilaani
takusinnaagakku ajortumik nalilerneqartoq kommunimukarpunga suliarlu
pillugu qanoq isumaqarnerlunga anngullugu, angajoqqaajusinnaanermillu
misissuut atorlugu misissorneqaannassasunga akineqarpunga,
taamaaliorusunngilangali. Tassani malugisinnaareerpara
angerlarsimaffiup avataanut inissiisoqarniarluni sulisoqartoq.–
Angajoqqaajusinnaanermut misissuutit Keiramut atorneqartut Kalaallit
Nunaanneersunut tulluanngillat. Nunanit allaneersut
tullaarineqaannartarput tulluanngitsutullu nalilerneqarlutik. Keira
eqqunngitsumik nalilerneqartoq isumaqarluinnarpunga. Tassami suut
allanngortittariaqarnerai tunngavilersorneqanngillat. Keira
qitornaminut qanoq ittuunersoq takunikuuara, anaanaavoq meeqqani
pillugit qanorluunniit iliuuseqarsinnaasoq. Taamaattumi
paasiuminaatsippara Keiramut tunngatillugu suut
sapernerarneqarnersut.
– Keira Zammimut naasunik, atisanik pinngussanillu pisisarpoq. Panini pillugu iliuuseqarniarsarisorujussuuvoq. Anaanatut piginnaasami takutinnissaanik periarfissinneqannginnera ajuusaarnarpoq, Zammip ataataa oqarpoq.
Assi nammineq pigisaq
Sorsunneq
sivisusoq
Zammi inunngitsiartoq inunngorpat
arsaarinnissutigineqassasoq kommunimit aalajangerneqarpoq, taamatullu
aalajangiineq Keirap nakkassutigerujussuaraa Zammip angutaata
oqaluttuaraa.
– Ernisussanngorami
kisimiippoq. Zammi inunngorpat tigoriarlugu arsaagaaqqinnissara
orniginngilara. Nalugakku qanoq qisuariarnissara
napparsimavimmeeqataassananga aalajangerpara.
– Taamanili
eqqartuussiveqarneq aqqutigalugu sivisuumik sorsuttoqalerpoq, Keira
assigiinngitsunit apersorneqartarpoq aamma akerliussutsimik
takutitsisoqartarluni. Tamatuma saniatigut kommunimut
sorsuuteqarluni.
Kulturiminnik oqaatsiminnillu arsaagaasut
–
Zammi Keiramut angerlaqqissinnaasoq nunarsuarmi kissaatiginerpaavara,
Keiralu angajoqqaatut
piginnaaneqartitaalissasoq. Keira angajoqqaajulluarsinnaalluartoq
upperaara, Zammilu asallugu. Keira qitornaminut qanoq ittuunersoq
takunikuuara, anaanaavoq meeqqani pillugit qanorluunniit
iliuuseqarsinnaasoq. Qanoq anaanaasinnaanerminik takutitsinissaanik
periarfissinneqannginnera ajuusaarnarpoq. Naqissuserneqaqqavoq
Zammip angutaa oqarpoq. Suliaq kommunimit sukkanerpaamik
naammassiniarneqartutut taassuma misigaa.
Zammip
ataataa mikisuulluni angerlarsimaffiup avataanut
inissinneqarnikuuvoq, taamaammallu Zammi anaanaminiit peerneqarnerata
saniatigut kalaallisut kulturiminiit kinaassusiminiilluni
peerneqarnera aamma sakkortuvoq.
– Inuuninni
ukiut siulliit arfineq-marluk meerarsiaanikuugama
pikkunartorsiornikooqaanga. Aamma nunamut allamukartitaasimasuuguma
qallunaatut kulturinniit tunuliaqutanniillu arsaagaallunga
nuannersimanavianngikkaluarpoq. Inuit kulturiinik taamatut
arsaartuiinnartoqarsinnaanngilaq, Zammip ataataa oqarpoq.
Inatsisit
atuutut malinneqartut
Keira
Alexandra Kronvoldimut suliaq Thisted Kommunimit immikkoortoqarfimmut
VISO-mut nassiunneqarsimanersoq Sermitsiap apeqqutigaa. Inatsisit
malillugit taamaaliortoqartussaavoq. Meeqqanut Ilaqutariinnullu
ingerlatsivimmeersoq Lars Sloth ima akivoq:
”Suliamut
attuumassuteqannginnavit suliamut aalajangersimasumut tunngatillugu
VISO ilanngunneqarsimanersoq ajoraluartumik
paasissutissiissutigisinnaanngilara. Suleriutsimulli ataatsimut
isigalugu inatsisit atuuttut malinneqarnerat qularutiginagu
oqaatigisinnaavara, tassani Meeqqat pillugit Inatsimmi §§171 a-d
2025-mi maajip aallaqqaataani atuutilersoq ilaalluni. Tamatuma
kingorna kommunip ilaatigut immikkoortortaqarfik immikkut ittoq
kalaallisut oqaatsinik kulturiannillu ilisimasalik angerlarsimaffiup
avataanut inissiinermut suliat ingerlasut tamaasa misissoqqullugit
qinnuigissavaa. Sulianut inatsisit nutaat malillugit
suliarineqarsimanngitsunut taamaaliortoqassaaq, tassa eqqarsartaatsit
qanoq innerinik misissuutit nalinginnaasut atornagit
immikkoortortaqarfik immikkut ittoq VISO-p ataaniittoq
qinnuigineqassaaq misissuinissamut.”