Qui aserfallassimaqisoq
Tasiilap ilaani Talittartarpimmumiittoq naalagaaffeqatigiinni pingasuusuni
nunat marluk, tassa Kalaallit Nunaat Savalimmiullu sivisuumik akerleriissutaannut
aaqqissutaaratarsinnaavoq.
Qui aappaluttoq qimminut nerukkaatissaasiviusimasoq ukiorpassuanngortunili
atorneqanngitsoq, Kommuneqarfik Sermersuup nittartakkamini sapaatip akunnerini
makkunani piginittussarsiorpaa.
Qui aserfallassimaqisoq
Tasiilap ilaani Talittartarpimmumiittoq naalagaaffeqatigiinni pingasuusuni
nunat marluk, tassa Kalaallit Nunaat Savalimmiullu sivisuumik akerleriissutaannut
aaqqissutaaratarsinnaavoq.
Qui aappaluttoq qimminut nerukkaatissaasiviusimasoq ukiorpassuanngortunili
atorneqanngitsoq, Kommuneqarfik Sermersuup nittartakkamini sapaatip akunnerini
makkunani piginittussarsiorpaa.
Piginnittussarsiornermut piffissaliussap
kingorna, qui taanna iluarsartuunneqassanersoq ingitserneqassanersorluunniit
kommunip aalajangissavaa, tamannalu piginnittussarsiorneq qanoq
angusaqarfiunersoq apeqqutaalluni piginnittoq peqataasoralugu
peqataasorinaguluunniit pissalluni. Kommunip qui taanna Inatsisartut sanaartorneq pillugu inatsisaat 2010-meersoq
tunngavigalugu piginnittussarsiorpaa, illuutillillu pigisatik qanga
sananeqarsimanersut apeqqutaatinnagu illersorneqarsinnaasumik
pissusissamisoortumillu aserfallatsaaliortassagaat inatsimmi tassani
piumasarineqarpoq.
Taassuma saniatigut containerit umiatsiaaqqallu qimaannakkat biilillu
normoqanngitsut, Sermersuup aamma piginnittussarsiorpai. Inatsisartut
avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaannik inatsisaat tunngavigalugu
taamaaliorpoq, qimaannakkallu taakkua kommunip sivikinnerpaamik qaammatit
pingasut ingerlaneranni piginnittussarsinngippagit eqqagassanngortissinnaagai
inatsimmi tassani allaqqavoq.
Kommuneqarfik Sermersuup qui Tasiilami Talittarpimmumiittoq piginnittussarsiorpaa.
Assi: Kommuneqarfik Sermersooq
– Illunik inuerunnikunik aserfallassimasunillu ingitseriuartarlutalu
iluarsartuussiuartarpugut, Sanarfinermut Avatangiisinullu Ingerlatsivimmi
pisortaq Søren Sohn Krog Pedersen Sermitsiamut oqarpoq.
Ingitserinermut iluarsartuussinermullu
aningaasat pisariaqartinneqartut kommunip missingersuutaani immikkoortunut
assigiinngitsunut immikkoortinneqartarput, tassanilu tunngavineqartut pingasuupput.
1) Illut ima aserfallassimatigippat, allaat navianartorsiortitsisinnaalluni. 2)
Illoqarfinni nunaqarfinnilu kusanarsaaneq. 3) Nutaanik sanaartornissamut
inissaqartitsiniarneq.
Illunik inuerunnikunik ingitseriniarneq iluarsartuussiniarnerlu imaannaaneq
ajukkajuppoq, illumummi ingitseriaannarmut iluarsartugassaaqisumulluunniit
piginittussarsiorneq ajornakusoorsinnaasarmat, kommuni suliani taamaattuni
aalajangernissamut taamaalilluni inatsisitigut tunngavissaqalertarpoq.
Suliaq uninngaannalertoq
Tasiilami quimut Nuummilu umiatsiaaqqanut qimaannakkanut piginnittussarsiornermik
suliaq Savalimmiormiut aalisariutaasa umiarsualiveqarfigisimasaat tassa
Kangerluarsoruseq pillugu suliamut eqqaanartorujussuuvoq.
Tassa Kangerluarsorutsimi Nuummiit kujammut 50 kilometerinik
ungasitsigisumiittumi avatangiisinik saliisoqarumaartoq, Savalimmiut
lagmandiata Aksel V. Johannesenip Naalagaaffeqatigiit Qeqertarsuatsiaat
eqqaanni rubinisiorfimmi 2016-imi apriilimi ataatsimiinneranni neriorsuutigaa.
– Illut qimaannakkat uagutsinnut Savalimmiormiunut kanngunarsaataapput,
qimatsinnagumi saleeqqaarnikuunnginnatta, Aksel V. Johannesen oqarpoq.
Avatangiisinik saliinissamik isumaqatigiissut Savalimmiuni lagmandimit
Naalakkersuisullu siulittaasuannit 2016-imi apriilip 28-ani atsiorneqarpoq
sulili naammassineqarnani, Kangerluarsorutsimi illut sanaartukkallu allat
kikkunnit pigineqarnerat nalornissutaanerat pissutaalluni.
Oqaluttuassartaa naatsumik: Savalimmiut suliffeqarfiutaat Nordafar A/S akiliisinnaajunnaarluni
1989-imi nalunaarmat, illuutai, sanaartugaatai allat atortorissaarutaalu
Nunatta Eqqartuussisuuneqarfiani 1 ½ millionit koruunilersillugit 1990-imi
oktobarip 19-iani tunineqarput. Færingehavn Aps-imit Nuummi allaffeqartumit pigineqalerpoq, suliffeqarfilli
taanna aningaasatigut ajutoorluni suliaminik unitsitsilluni 1994-imi juulip
19-iani nammineerluni nalunaarpoq. Suliaq tamatuma kingorna uninngaannalerpoq.
Kina piginnittuunersoq paasiniassallugu, Pinngortitamut Avatangiisinullu
tunngasuni Naalakkersuisoqarfiup Tórshavnimi 2016-imi novembarip 29-ani
neriorsuutigaa. Suliami
Eqqartuussissuserisoqarfik Paulsen/Keldsen suliamik taassuminnga
paasissaanngitsuusumik 2017-imi februaarimi qulaajaasussanngortinneqarpoq, Kangerluarsorutsimilli
kikkut piginnittuunersut aalajangersumik aamma oqaatigisinnaasimanagu. Taamaammat
Eqqartuussissuserisoqarfiup Namminersorlutik Oqartussat Kangerluarsorutsimi illut
sanaartukkallu allat Kommuneqarfik Sermersuup Inatsisartut inatsisaat
tunngavigalugit piginittussarsiorsimaneratulli iliornissaanik innersuuppai. Sulili maannamut taamaaliunngillat.
Pisortat ukiuni arfinilinni nipangersimasut
Namminersorlutik Oqartussat Kangerluarsorutsimik piginnittussarsiornissamik eqqartuussissuserisoqarfimmit
innersuunneqarnertik sooq malissimannginneraat, Sermitsiamit Pinngortitamut
Avatangiisinullu tunngasuni Naalakkersuisoqarfimmut ukiuni kingullerni
pingasuni apeqqutigisarparput.
Savalimmiormiut 2019-imi januaarip 30-ani allakkaminnut Kangerluarsorutsimi illut,
nuna erngullu mingutsinneqarsimanissaannik misissuisitseqqusinermut tunngasunut
akissiigitsik, Naalakkersuisoqarfimmit akissutigineqartarpoq.
Kangerluarsorutsimi illut Savalimmiuni naalakkersuisunit pigineqarnatik
inuinnarmit maanna pigineqarmata, suliaq taanna imaannaanngilluinnartuusoq,
Lagmandip allaffeqarfiani pisortaq Pól Rosenmeyer Wolles Sermitsiamut oqarpoq:
– Savalimmiuni naalakkersuisut nunami allami inuinnaat pigisaannik
saliinissamut inatsisitigut tunngavissaqanngillat.
Nunatsinni piginnittussarsiorneq avatangiisinillu mingutsitsisoqarsimaneranik
misissuisitseqqusineq imminnut atassuteqarpasinngillat, kingunerili tassa
ersaripput: Tassa Nuummi Tórshavnimilu pisortat suliaq Kangerluarsorutsimut
tunngasoq allaffissornikkut 2019-ip kingornali attaveqatigiissutigeqqinngilaat.
Politikkikkut ukiuni arfinilinni nipangiusimaneqartoq
Suliaq taanna Naalagaaffeqatigiit avannarpasinnerusumiittuni politikkikkut
ukiuni arfinilinni aamma nipangiusimaneqarpoq.
Naalakkersuisuni siulittaasuusimasup Kim Kielsenip lagmandimik Aksel V.
Johannesenimik saliinissamut 2016-imi isumaqatigiissuteqartup, lagmandinngortoq
Bárður á Steig Nielsen saliinissaq pillugu 2019-imi oqaloqatigaa. Kangerluarsoruseq
Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfiata Nuummiittup Lagmandillu
allaffeqarfiata Tórshavnimiittup akornanni tamatuma kingornali
eqqartorneqaqqinngilaq.
Suliaq taanna Savalimmiut lagmandiannut Naalagaaffeqatigiit 2021-p 2025-illu
akornanni sisamariarlutik ataatsimiinneranni sooq saqqummiussimannginneraa,
Múte B. Egedemut Naalakkersuisuni siorna siulittaasuunerani Sermitsiamit
apeqqutigaarput. Apeqquterpulli suli maannamut akinikuunngilaa.
Suliaq taanna Aksel V. Johannesenimut tassa saliinissamik 2016-imi
neriorsuuteqartumut Savalimmiunilu maanna aamma lagmandiusumut sooq
saqqummiussimannginneraa, Naalakkersuisuni maanna siulittaasumut Jens-Frederik
Nielsenimut Naalagaaffeqatigiit Savalimmiuni juunimi ataatsimiinnerisa kingorna
Sermitsiamit aamma apeqqutigaarput. Tamannali pillugu arrlaleriarluta
attavigisaraluarlutigu, apeqquterput suli maannamut akinikuunngilaa.
Sapaatit akunneranut ataasiarluni angallassisartoq
Kangerluarsorutsimi
illut aserfallassimaqinerat Kommuneqarfik Sermersuup takornarialerisullu
ugguutigisorujussuuaat, isumaqaramimmi takornariarfissaqqilluinnartuusoq.
Greenland Cruises Aps takornariaqaruttortarfiup nalliunnerani sapaatip
akunneranut ataasiarluni arlaleriarluniluunniit, Nuummiit Kangerluarsorutsimut
angallassisarpoq.
– Kangerluarsorutsimut arlaatigut attuumassuteqarlutik
tusaamasarsorlutilluunniit takornariariarusuttut ilarpassui Kalaallit
Nunaanneersuusarput, Savalimmiuneersuusarput Danmarkimeersuusarlutilluunniit, Greenland
Cruises Aps-imi pisortaq Ivik Knudsen-Ostermann Sermitsiamut oqarpoq.
Takornariat Kangerluarsorutsimut ikaarunneranniit akunnialunni qimaqqasarpavut,
aserfallassimaqisulli akornatigooqqunaveeqqusarpagut.
– Kangerluarsoruseq nungutinneqavissappat, taava tassunga
angallassissarunnaartussaassaagut. Illulli sanaartukkallu allat
ingitsinngikkaluarlugit igalaamerngit aseqqukut kikiaallu manngertornisut
katersorneqartuugaluarunik soqutiginnittoqarnerulissasoq isumaqarpunga. Takornariat
taamaalillutik Kangerluarsorutsip oqaluttuassartaa isumannaatsumik
malugisinnaanngussavaat, Ivik Knudsen-Ostermann oqarpoq.
Nuummit Kangerluarsorutsimut ikaarnertalimmik akunnerni tallimani
angallanneqarneq 1.500 koruuneqarpoq.