Filmiliortartoq isummaminillu sukataarussisoq Folketingimut qinigassanngortippoq
Kalaaleq filmiliornermi ilitsersuisoq Aka Hansen Siumut sinnerlugu Folketingimut qinigassanngortinniarluni aalajangerpoq.
Filmiliornermi ilitsersuisoq Aka Hansen Siumut sinnerlugu Folketingimut qinigassanngortippoq
Assi: Wereld Museum Amsterdam
38-nik ukiulik Aka Hansen politikkimik suliaqalerniarluni folketingimut qinersinissamut, kingusinnerpaamik oktobarip naanerani pisussamut, qinigassanngortinniarluni nalunaaruteqarpoq.
Aka Hansen isummaminik sukataarussisutut imminut taasoq, nunap inoqqaavisa arnallu pisinnaatitaaffiinik pingaartitsinini pillugu nalunnginneqaroq. Aamma Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaata anguniarnissaa uummateqarfigalugu.
Naapertuilluannginnerit iliuuseqarfiginiarai
“Naapertuilluannginnerit ullumikkut suli maannamut misigisartakkat" unitsinniarlugit aamma sassarluni oqarpoq..
- Ukiuni kingullerni
assorujussuaq aqqusaagaqarpugut. Pinngitsaalisamik
naartunaveersaasersuisimanerit, inatsisitigut ataataqanngitsut, kiisalu
tunngaviusumik inatsimmut siunnersuuteqarnerput eqqarsaatigaara. Ineriartorneq
aqqusaarsimasarput eqqummaariffigissallugu kiisalu naapertuilluannginnerit
ullumikkut suli maannamut misigisartakkavut unitsinniarlugit nipi Folketingimut anngutissallugu piffissanngortoq isumaqarpunga. Tamakkiisumik
namminiilivinnissamik sorsuuteqarnermi ingerlariaqqinnissamut periarfissiisut
oqaatigissallugit uannut pingaaruteqarpoq, suliassarlu taanna tigussallugu
piareersimavunga, Aka Hansen oqarpoq.
Folketingimut qinigassanngortittoq inatsisitigut ataataqanngitsut oqaluttuassartaat tv-kkut aallakaatitassiami ”Ataataqanngitsut”-imi 2022-mi samminerat ilaatigut ilisimaneqaatigaa. Aammattaaq akerliussutsimik takutitsinernik “Inuit kalaallit meerartaasa Danmarkimiit eqqunngitsumik arsaarinnissutigineqarnerat ingerlatiinnarneqarneranni akerliussutsimik takutitsinernik aaqqissuussinermut” aaqqissuusseqataasarpoq. Politikikkut suliat taakku Folketingimi sukataarutiginiarpai.
Tamakkiisumik isernissaq
Politikkimut ”tamakkiisumik isernissaq annertuumik ingerlasimasoq" paasissutissiissutigaa.
- Meeqqanut marlunnut
anaanaavunga kisimiittoq, kiisalu ilisimaaralugu politikkerniaraanni
piffissamik qanoq atuinarsiinnaatigineranik, maannali meeqqakka
inerilluarsimaleriarmata misigisimavunga tunniussinnaasakka tamaasa
ingerlatilernissaanut piareersimallunga, Aka Hansen oqarpoq, taanna USA-mit pisut pillugit tusagassiuutitigut nalunaarummi
eqqaasaqanngilaq.
Danmarkimi qinersisoqaliivinnera ilimagineqartorujussuuvoq, ingammik isumasiuinerit kingulliit Socialdemokraterne siuariartoq takutimmassuk. Taamaalilluni qallunaat politikerit qineqqusaarlutik aallartereerlutik.