Jens-Frederik Nielsenip Jeff Landry naapissanerlugu suli ilisimanngilaa
Jens-Frederik Nielsenip Trumpip aallartitaanik ataatsimeeqateqassaguni Kalaallit Nunaata killeqarfii ataqqineqarnissaat piumasaraa.
Jens-Frederik Nielsenip Landryp ataatsimeeqatigiumassappani oqaluuserisassat erseqqissut piumasarissallugit Københavnimi isumasioqatigiinnermi oqarpoq.
Assi: Liselotte Sabroe/Ritzau Scanpix
Danmarkimi naalakkersuisunik ivertitsinissamik isumaqatigiininniarnerit sivitsorput, tamannalu Kalaallit Nunaannut ajornartorsiutaavoq.
Naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen naapertorlugu Kalaallit Nunaat annertuumik tatineqarpoq, Danmarkillu naalakkersuisoqarnissaa pingaaruteqarluni.
- Danskit naalakkersuisoqalernissaat piffissami qaninnermi kissaatigaara. Tamanna Kalaallit Nunaannut iluassaqaaq, nunanut allanut politikki illersornissaqarnerlu eqqartoraangatsigit Kunngeqarfik Danmark pineqartarpoq, tassa Kalaallit Nunaat Danmarkilu ataatsimut isigalugit, Jens-Frederik Nielsen isumasioqatigiinnermi Democracy Summitimi apersorneqarnermini oqarpoq.
Naalakkersuisut siulittaasuat marlunngornermi Københavnimiippoq. Tassani nunat tamalaat ataatsimeersuarneranni ilaatigut ministeriunerugallartoq Mette Frederiksen (S) aamma Amerikamiunut siusinnerusukkut sillimaniarnermut tunngasunut siunnersortaanikoq John Bolton isumasioqatigiinnermi aamma peqataapput.
Landry Nuummukassaaq
Nuummi ataatsimeersuarneq "Future Greenland“ sapaatip-akunnerata tulliani ingerlanneqassaaq, tassanilu USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitaa Jeff Landry peqataassalluni.
Danmarkimi naalakkersuisuugallartunit aallartitanik ataatsimeersuarnermi peqataasoqassanngilaq.
Jens-Frederik Nielsenip ataatsimeersuarnermut atatillugu Jeff Landry naapissanerlugu akissutissaqartinngikkallarpaa.
- Suli naluara. Naapikkumappanga ataatsimeeqatiginerani suna oqaluuserineqassanersoq ersarissumik siullertut paasiumassavara. Nunatsinni qanoq iliornerat ilisimalluinnarparput. Qaammatini 15-ini 16-inilu taamatut tatineqarpugut, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.
Kalaallit Nunaat ataqqineqarnissaanik piumasaqartoq
Kalaallit Nunaata inissisimaffianik ataqqinninnissaq piumasaraa. Kalaallit Nunaat tuniniarneqanngilaq, tiguaanissamik sioorasaarinerit Kalaallit Nunaata akuerinavianngilai.
- Takorlooruk naalakkersuisut siulittaasuattut innuttaasunut suulluunniit piareersimaffigisariaqarnerannik oqariartuuteqarlutit. Ataatsimiinnermeersuarnermi peqataaniikkut pissutsinik qanoq pimoorussitiginitsinnik takutitsisoq isumaqarpunga, oqarpoq.
Jens-Frederik Nielsenip Kalaallit Nunaat nunatut ataqqineqarpat Amerikamiut isumaqatiginninniarfiginissaannut ataatsimeeqatiginissaannullu piareersimalluni erseqqissarpaa, ilaatigut inuussutissarsiornikkut suleqatigiinneq, nunap pisuussutaanik ineriartortitsineq isumannaallisaanerlu pillugit.
- Iliuuseqarnerunissatsinnut piareersimavugut. Nunat tamalaat isumannaatsuunissaat eqqarsaatigalugu iligiinni (Nato-mi, aaqq.) akisussaaffimmik annerusumik tigusinissamik, niuernikkut suleqatigiinnerup annertusinissaanut pitsaanerusumillu suleqateqarnissamut piareersimavugut, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Donald Trumpip Kalaallit Nunaat tiguarnissaa ukiuni kingullerni arlaleriarluni oqartarnerata kingorna, USA-p, Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni isumaqatigiinniarnerit suli ingerlasut sukumiisumik oqaaseqarfigiumanngilai.
- Isumaqatiginniarpugut, sulili isumaqatigiissuteqaratanngilagulli, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.