Qulimiguullit sermernartarneralu ataatsimoortissallugit ajorluinnarpoq – tamannattaaq Air Greenlandip, pingaartumik Avannaani, ukiukkut qulimiguulimmik angallassisarnerminik taamaatitsikulasarneranut nassuiaatit ilagaat.
Maanna timmisartuussinerit ikinnerusut taamaatiinnarneqartarniassammata Norgemi ilisimatusarnikkut suliniummi sermernartarnerata ulorianassusaa eqqoqqissaartumik nalilerniarneqalerpoq.
Qulimiguullit sermernartarneralu ataatsimoortissallugit ajorluinnarpoq – tamannattaaq Air Greenlandip, pingaartumik Avannaani, ukiukkut qulimiguulimmik angallassisarnerminik taamaatitsikulasarneranut nassuiaatit ilagaat.
Maanna timmisartuussinerit ikinnerusut taamaatiinnarneqartarniassammata Norgemi ilisimatusarnikkut suliniummi sermernartarnerata ulorianassusaa eqqoqqissaartumik nalilerniarneqalerpoq.
Norsk Luftambulanse, Norgemi Danmarkimilu timmisartunik qulimiguulinnillu ambulancenik napparsimmavinnut angallassisartoq, norskit silasiornermut ilisimatusarfiat, ilaatigut silasiorfimmik YR-imik, aamma Kalaallit Nunaanni inuppassuarnit atorneqartartumik, ingerlatsisoq suleqatigalugu suliniuteqarpoq.
– Ukiorpassuarni satellitsinik assilisat silarluttarneranilu timmisartuussinissamut atortorissaarutit atorlugit timmisartuussinerit pilersaarusiortarpagut. Silali pissutigalugu - ingammik ukiukkut - taamaatitsiinnartarnerit suli unammillernarput. Tamanna annermik sermernaratarsinnaaneranik pissuteqarpoq, Erik Normann, Norsk Luftamulansemi timmisartuussinermik inerisaanermut pisortaq, oqarpoq.
Foto: Rolf Magnus W. Sæther / Stiftelsen Norsk Luftambulanse
Sikunik katersuineq
Siullertut Tromsøp eqqaani paasissutissanik katersisoqassaaq. Norsk Luftambulanse nuissanut sermernarnissaanik aarlerinartorsiorfiusut tungaannut toqqaannartumik timmisinnaaniassagami qulimiguulimmik sermernarneranut atortulinnik ukioq manna siornalu sapaatit-akunnerini arlalinni attartorsimavoq. Tassani silaannaap isugutassusaa, kissassusaa anorillu qanoq innera uuttortarneqartarput. Paasissutissat silassamik missingersuinermut ilanngunneqartarput, siunissamilu taamaatitsiinnarnerit ikinnerunissaannik kinguneqartumik atorneqarsinnaanissaat neriuutigineqarpoq.
Tamanna navianarpoq, naak norskit qulimiguuliutaat AW 139-mik taaguutillit innaallagissamik kissarsuuteqarnermikkut sermernaveersaaquteqaraluartut qulimiguulik mikkaangami sermersimasarpoq.
Sermernarnera qulimiguullip ilusaanut allanngortitsisarlunilu oqimaannerulersitsisarami isumannaallisaanermut navianartorsiortitsisinnaavoq. Taamaammat serminnginnissaa aamma oqimaaqatigiisitsiniarnarpoq. Sermiiaanermut atortut 200 kilot missaannik oqimaassuseqarput, taamaammat qulimiguulinnut qanoq mikitigisunut ikkunneqarsinnaanerat killeqarpoq - akisullunilu.
Air Greenland qulimiguuliutimini annerni marlunni – H225-mi ujaasinermi annaassiniarnermilu atorneqartartumi – sermiiaateqarpoq, H125-mili aamma H155-imi, Avannaani, Tunumi Kujataanilu timmisartuussinermi atorneqartartuni, taama ittumik atortoqanngilaq.
Foto: Lloyd Morgan/Vertical Magazine
Kalaallit Nunaanniit isiginnittaaseq
Norgemiut ilisimatusarnikkut suliniutaat qanoq kinguneqarumaarnersoq Air Greenlandimi qilanaarineqarpoq.
- Norskit suliniutaat soqutiginarpoq. Iluatsippat – Norgemi pissutsit Kalaallit Nunaannut sanilliunneqariaannaanngikkaluartut - Kalaallit Nunaanni aamma atorneqarsinnaasunik ilisimasaqalersinnaavugut, Carsten Madsen nassuiaavoq, taannalu Chief Pilot Rotorwingimik taaguuteqarluni Air Greenlandip qulimiguuliutaanut pisortaavoq.
- Norgep avannaa Kalaallit Nunaallu assigiinngilluinnarmata misilittakkat ingerlaarfiusunut tunngatillugu imminnut naleqqiunneqarsinnaanngillat.
- Siullermik ujaasinermik annaassiniarnermillu, tassa SAR-imik, suliaqarnermut timmisartuussinernullu nalinginnaasunut malittarisassat assigiinngitsut marluupput. Tamatuma saniatigut Kalaallit Nunaanni GPS-ip attaveqarnera assersuutigalugu Tromsøp eqqaaniittutut pitsaatiginngilaq – aamma Kalaallit Nunaanni mittarfinni ikittuinnarni timmisartornermut maleruagassat malillugit taartumi missinnaavugut. Taamaammat sermernarnissaanik siulittuisinnaaneq pitsanngoriaraluarpalluunniit siunissami taamaatitsiinnarnerit ikinnerussasut neriorsuutigissanngilara.
Qulimiguulimmik angallassinermut malittarisassat sukannersuupput - taakkualu ingammik avannaani qulimiguulinnik angallassinermi ajornakusoortitsisarput.
- Erseqqarissumi timmisartornermut malittarisassat malittuaannartariaqarpagut, avannaani Ilulissaniinnaq atortorissaarutit atorlugit timmisartorsinnaavugut. Taamaammat avannaani ulloq unnuarlu taartartillugu timmisartuussinissaq ajornakusoorsinnaavoq. Piviusorsiortuussappallu sila erseqqarinngikkuni qaammat imissisimasariaqassaaq.
Foto: Lloyd Morgan/Vertical Magazine
Orsussamut tunngatillugu unammillernartut
- Orsussaqarniarneq unammillernartut ilagaat. Mittarfimmut allamut – Avannaanullu – missagaluarutta orsussamik naammattumik nassataqartuartariaqarpugut. Timmisartuussiffik ungasilliartortillugu ajornarsiartortarpoq, Carsten Madsen nassuiaavoq.
Qulimiguulimmik angalasut qulimiguulik annaassiniartoq qangattarsinnaagaluartoq timmisartuussinissartik taamaatiinnarneqarsimasoq ilaannikkut misigisinnaasarpaat.
- Timmisartornermut pilersaarutaanngitsumut akiliuteqanngitsumik ilaasunut malittarisassat allaanerujussuupput, taamaammat inuuneq navianartorsiortinneqaraangat periarfissaqarnerusarpugut. Tamanna amerlanerit paasisinnaagaat ilimagaara, Carsten Madsen oqarpoq.
- Timmisartornerilli tamarmik sukannersumik malittarisassaqarput, qulimiguulillu ujaasinermi annaassiniarnermilu atorneqartartoq akiliillutik ilaasunik timmisartuusseqqusaannginnermi timmisartuussippat tamanna angallannermut aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqartussaavoq.