Juulli qalligaangat Kalaallit Nunaanni meeqqat
qilanaalertarput.
Tunissutissat, poortukkat tikki juullillu ullaavani
isigaaqqat majuartarfikkut pissigaannaq ammukarpaluttut. Tamattalu kina
piareersaasimanersoq nalunngilarput: Juullip Inua ikiortaalu aalajaatsut.
Juulli qalligaangat Kalaallit Nunaanni meeqqat
qilanaalertarput.
Tunissutissat, poortukkat tikki juullillu ullaavani
isigaaqqat majuartarfikkut pissigaannaq ammukarpaluttut. Tamattalu kina
piareersaasimanersoq nalunngilarput: Juullip Inua ikiortaalu aalajaatsut.
Kisiannili tamanna qanoq piviusorsiortigiva?
Naatsorsuinermi siullermili oqaluttuaq
uppernarunnaalereerpoq. Naatsorsueqqissaartarfik naapertorlugu Kalaallit
Nunaanni meeqqat inuusuttuaqqallu 0-niit 16-inut ukiullit 12.863-iupput. Nunami
avannaani Siorapalummiit Tunumi Tasiilamut kujataanilu Narsarmijinut
siammarsimasumi najugaqarput. Assartugalerinikkut unammillernangaatsiarpoq – aamma
angummut angakkuakkanik umilimmut.
Tunissutissallu oqimaassusaat naatsorsukannerutsigit: meeqqamut
ataatsimut 5 kilo. Tuttut timminerminni, kalinnerminni imaluunniit qaarsut,
kangerluit sermersuarlu qulaallugit angakkuassagunik juullimi tunissutissat 65
tonsit nassartussanngussavaat. Tamarmik akunnerit tallimat arfinillillu iluanni
apuussassat.
Taamaalilluni tuttut sapigaqanngitsuusorineqarsinnaapput. AG-miilli
immikkut ilisimasalik aperissallugu aalajangerpugut.
Ukiuunerani orsoqarnerata akornuseraa
Juullimi assartugalerineq ilisimatuumut saqqummiunneqarpoq. Taassuma
qisuariaataa ersarippoq. Apeqqulluunniit naammassillugu apeqqutigineqanngitsoq
ilisimatuup Mathilde Le Moullecip Pinngortitalerivimmeersup assani skærmip
tungaanut isaappaa.
- Unigit. Ajornarpoq, taanna illassani noqiutigalugu oqarpoq.
Taanna tuttut pillugit – Kalaallit Nunaanni siornatigullu
Svalbardimi – ilisimatusarami uumasut taakku ataqqinartut susinnaanersut
nalunngeqqissaarpaa. Pingaarnertullu: susinnaannginnersut.
- Aap, juullimi tunissutissat 65 tonsit assartussallugit
naammattunik tuttoqarpugut. Ameraliup, Maniitsumi Akiata, Sisimiuni
Kangerlussuup nalaani tuttut 130.000-it missaanniittut kingullermik 2018-imi
kisitsinerup takutippaa. Tassungali killeqarpoq, taanna oqarpoq.
Sooruna? Tuttut – Juullip Inuata titartagartaanut
akerliusumik – unikaallallutik ukiuuneranut nalimmassartarnerat pissutigalugu.
- Ukiukkut ingerlaarpiarneq ajorput, nassuiaavoq
nangillunilu:
- Sumiiffiit ingerlaarfigisartagaat meterit
hunnorujulikkaannguaannarnik siammasitsigisartut GPS-imik nalunaarsuutaasa
ersersippaat. Nukissatik sipaarniarlugit taamaaliortarput – taamaanngippat
sanigorpallaarlutik toqussapput.
Tuttut ukiuunerani nukissaminnik sipaartartut taanna
itisiliivoq. Ukiakkut puallarsertarput, orsutillu issinnerani, apinerani,
sermernarnerani nerisassakinneranilu uumassutigisussaavaat.
- Orsutik uumassutigisarpaat. Ingerlaarneq sunaluunniit
nukissamik erlinnartumik atuiffiuvoq. Taamaammat ukioq naallugu ‘sipaartarput’.
Tamanna takorlooruminarpoq: qamut ulikkaaqqasoq, tuttut
kilometerit marlussuit taamaallaat ingerlaartartut. Juullip Inua sanianni
nikorfalluni anersaaruluttoq.
Aasaanerani juulli?
Tuttut namminneq aalajangiisinnaasuugunik …
Tuttut aasaanerani ingerlaarnerusarput. Tamanna
isumalluarnarpoq – immannguaannarli.
- Sumiiffigisaminniiginnartarput, allamukarpiarnerlu
ajorlutik, Mathilde oqarpoq.
Najukkanni pisigit. Uanga nammineerlunga taamaaliortarpunga. Sanalukkat atoqqitalluunniit. Taamaaliornikkut tuttutsiarsuit pisariaqanngitsumik artukkernagillu silaannaq mingutsissanngilarput
- Mathilde Le Moullec, ilisimatooq
- Taamaammat nunaqarfinni meeqqat tuttunit nunaqarfimmit
allameersunit ikiorneqarnissartik naatsorsuutigisinnaanngilaat.
Tunumimi?
Taanna illarpoq:
- Naagga. Tuttut sermersuaq itivinneq ajorpaat. Piviusorsiortuunngilaq.
Aasaanerani juullertaleraluaruttaluunniit ajornarpoq.
Annerusumik ajornartorsiuteqarpoq.
- Aallarniutitut tuttut piffissami sivisuumi
pangalissinnaanngillat, taanna oqarpoq.
Ilisimatooq naapertorlugu ingerlarsungaarnatillu unittarput.
Eqqissillutik arriitsumik ingerlaarusunnerusarput – siunertaqarmat
pangalinnatik alloraannartarput. Amerlanertigullu uumanertik tamaat sumiiffimmi
ataasiinnarmiittarput.
- Sápmit nunaanni Skandinaviap avannaaniittumi saamit tuttut
qimuttutut atortarpaat. Taamaassappalli piaqqisinnaajunnaarseqqaarneqartarput. Tunissutissat
pajugutiginiaannarlugit taamaaliussagaanni ingasappoq, Pinngortitaleriffimmi
tuttut pillugit immikkut ilisimasalik qungujulluni oqarpoq.
Taama oqarniariartoq Juullip Inuata takorluugaa sequmippoq. Qamut
uninngatiinnartariaqalerpoq.
Juullimmi Inua?
Juullip Inuata sannavia – ataqatigiissaarinermi
paasissutissat nutaajunerusut naapertorlugit – Kinamiippoq. Tassanngaanniit
toqqaannartumik Nuummut 8.500 kilometerit pallillugit ungaasissuseqarpoq. Siumut
utimullu marloriaataalluni. Tuttuuteqanngikkaluaraanniluunniit ungasippoq.
Mathilde Le Moullecili teknikkeqarnikkut
ileqqorissaarnikkullu naapertertuuttumik siunnersuutissaqarpoq:
- Najukkanni pisigit. Uanga nammineerlunga
taamaaliortarpunga. Sanalukkat atoqqitalluunniit. Taamaaliornikkut
tuttutsiarsuit pisariaqanngitsumik artukkernagillu silaannaq
mingutsissanngilarput.
Oqariartuutaa atoruminarlunilu nuannersuuvoq: Juullip
tipaatsunnartua tunissutinit pinnani nuannaartitserusunnermeerpoq. Silaannalu –
kiisalu tuttut – tunissutinik nutaaliaasumik pajuttuisussatut
pinngitsaalineqaratik ukioq anigorsinnaanngussavaat.
Oqariartuulli immaqa allaavoq.
Tunissutissat unnuami tuttunit pangalittunit
pajugutigineqartarnerat meeqqat upperigaluaraat inersimasut taamatupajaarli
angakkuagaatigisumik ilisimasaqarput:
Juullip tipaatsunnartua tunissutissat qanoq apuunnerannut
tunnganani tunissutissat apuuttarnerannut tunngavoq.
Sinneri? Juullip Inuata Kinamilu assartugalerisut
namminneerlutik aaqqiivigissavaat.