Jeffrey Epstein pillugu suliamit
eqqartuussiveqarnermi allakkiat nutaat sapaatit-akunnerini makkunani nalunaajaanerillu
saqqummerartuarput. Allaaserineqarpoq angut pineqaatissinneqarsimasoq
aningaasaatilissuarlu toqoreersimasoq inunnik tusaamasaasunik
pissaanilissuarnillu arlalissuarnik peqateqartartoq, soorlu
præsidentiusimasoq Bill Clinton aamma Donald Trump allaallu Norgemi
kunngissap nulia Mette-Marit Tuluit Nunaannilu kunngip ernera Andrew.
- Sooruna inuit taama amerlatigisut Epsteinimit usserneqarsimasut ileqqorissaarnerlu soqutiginagu? atuartartut uissuummisimasut ilaat Juliane aperaaq, Videnskab.dk-p atuartartunit allaffigineqarsinnaasumut ’Spørg Videnskaben’ allalluni.
Jeffrey Epstein pillugu suliamit
eqqartuussiveqarnermi allakkiat nutaat sapaatit-akunnerini makkunani nalunaajaanerillu
saqqummerartuarput. Allaaserineqarpoq angut pineqaatissinneqarsimasoq
aningaasaatilissuarlu toqoreersimasoq inunnik tusaamasaasunik
pissaanilissuarnillu arlalissuarnik peqateqartartoq, soorlu
præsidentiusimasoq Bill Clinton aamma Donald Trump allaallu Norgemi
kunngissap nulia Mette-Marit Tuluit Nunaannilu kunngip ernera Andrew.
- Sooruna inuit taama amerlatigisut Epsteinimit usserneqarsimasut ileqqorissaarnerlu soqutiginagu? atuartartut uissuummisimasut ilaat Juliane aperaaq, Videnskab.dk-p atuartartunit allaffigineqarsinnaasumut ’Spørg Videnskaben’ allalluni.
Aarhusip
ilisimatusarfiani tarnip pissusaanut ilisimatooq Henrik Høgh-Olesen
naapertorlugu uumasoqatigiittut inuuneq sananeqaatitsinniittoq
akissutaasinnaasoq. Aningaasanik inuiaqatigiinnilu inissisimanermik
pilerisaarinernut tiguartiavugut, takorusutarpiattalu takunissaa
pikkoriffigalutigu.
Naalagaqarluta
inooqqulluta
PERIUTSIT TALLIMAT AALAJANGIISUT
Periutsit tallimaasut aalajangiisartut inuit qanoq ittuunerannik
aalajangiinermi atorneqartarput, ilisarnaatit tallimat pingaarnerit
atorlugit – The Big Five.
Sammivik (ilummut – avammut)
Sianiutinut tunngasoq (eqqissisimasoq – ernumasoq)
Ammasuuneq (nalinginnaasoq – immikkuullarissoq)
Tarnikkut nalunngeqatiginnissinnaasoq (tatiginanngitsoq – unneqqarissoq)
Inussiarnissuseq (kamaqqajaasoq – inutsialaasoq)
Inuit
kinaassusaat immersugassakkut apersuilluni paasiniarneqartarpoq,
inuit naliliillutik pillutik oqaatigineqartut qanoq
tulluartiginersut.
Najoqqutaq:Lex.dk
Inuit
akornanni tarnip pissusaanik ilisimatusarnerup takutippaa inuit
inunnut pissaanilinnut inuiaqatigiinnilu qaffasissumik inissisimasut
naalakkumasarivut. 1960-ikkunnili tarnip pissusaanik ilinniarsimasup
Stanley Milgramip naalattussiaanermut misileraanerani
tusaamasaaqisumi takutippaa inuit nalinginnaasut sunik
ileqqorissaarnikkut kanngunartumik iliuuseqartinneqarsinnaasut
upperigunikku tamanna qulliunerusumit naatsorsuutigineqartoq. Henrik
Høgh-Olesen naapertorlugu pissutsit piviusut silarsuaani tamanna
aamma pissaanilinnut attaveqarnermi pisartoq:
- Inuuvugut inoqatit akornanniittut naalagaqarusuttullu. Inuiaqatigiinni inissisimaneq pissaanerlu tiguartiffigisimavarput, inuillu qaffasinnerusumiittut peqatigerusuttarpavut pisuussutinik allatigut pisinnaanngisatsinnik pissarsiffiginiarlugit, oqarpoq.
Epsteinimut
tunngatillugu aningaasaatilissuarni qitiulluinnarpoq.
Nuannaartorineqarpoq,allaat inuit qaffasissumi inissisimareersut
tiguartillutik.
Henrik
Høgh-Olesenip oqarneratut, kunngikkormioq Epsteinip pisuussutaannik
iluarusuuteqassaaq, Epsteinilu kunngikkormiutut inissisimasumik
peqateqarluni.
- Aningaasat, pissaaneq inissisimanerlu tiguartiffiusarput, oqarpoq.
Isiginngitsuusaarneq
Henrik
Høgh-Olesen nassuiaavoq, ikinngutigiinnissami iluaqutissat
naammakkaangata qamani imminut illersorneq aallartittarpoq:
isiginngitsuusaarneq. Imaappoq takorusutavut takusarlutigit –
nuannarisavut atorluarsinnaasavullu – mianersoqqussutaasinnaasut
takunngitsuusaarlugit. Ilisimatusarnermi paasineqarpoq inuit
apeqquserneqarsinnaasumik iliuuseqaraangamik imminnut
uppertinniartartut suunngitsuuneraallutillu, ingammik nammineq
inuiaqatigiinni aningaasatigulluunniit iluaqutissaq pineqaraangat.
Ileqqorissaarnissamut attaveerunnertut taaneqartarpoq.
Epsteinimut
tunngatillugu timmisartuutaa, iluatalluni inuunera attaviilu
isiginiarneqartarput, niviarsiaqqanillu atornerluisuuneranik
tusatsiakkat tusaanngitsuusaarlugit.
Aningaasanik inuiaqatigiinnilu inissisimanermik pilerisaarinernut tiguartiasuuvugut, takorusutarpiattalu takunissaa pikkoriffigalutigu.
- Henrik Høgh-Olesen, Aarhusip ilisimatusarfiani tarnip pissusaanik ilisimatooq
Pissusissamisuunngitsoq
pissusissamisoortunngoraangat
Inuit
akunnerminni tarrarsorfigisarput, inuillu akornanni tarnip
pissusaatigut pisartunik ilisimatusarnerup takutippaa
pissuserineqartut sukkasuumik pissusissamisoortunngortartut
inooqatigiit akornanni tamanna ileqqorlunnertut taaneqanngikkaangat.
Takugaani Epstein inunnik nukittuunik, pissaanilinnik pisoorsuarnillu
peqateqartoq tamanna inuiaqatigiinni pissusissamisoortutut
isigineqalersarpoq. Nammineq naliliisinnaassuseq
apeqquserneqartarpoq, Henrik Høgh-Olesen nassuiaavoq:
- Inuk taama ajortigisoq eqqortuusinnaava, inuit allat makku ilisarisimasarigunigit?
Taamatut
nassuiaaniarsarinerinitsinni allat peqataanerat pissusilersuutillu
nalinginnaasunngortinnerat akuersaarnertut nalilertarpavut.
- Allat isumaliorsinnaapput pissaanilissuit taama amerlatigisut sianiinaarsinnaasimanavianngilai, imaluunniit isumaliulerluni tusagassiuutini oqaluttuat nuanniitsut ingutsiniarnerinnaasut.
Pinnersoq
ajorsimanavianngilaq
Henrik
Høgh-Olesen naapertorlugu Jeffrey Epsteinip aamma inuit
tunngaviusumik kukkussutigisartagai atorluarsimavai:
Ilisimanngisatsinnik pinnersoq pitsaasunut tunngatittarparput.
Assersuutigalugu 1991-imit misissuinerup takutippaa inuit
isikkorissut ajunnginnerusutut nalilertarpaat inunnit
isikkorinnginnerusunut naleqqiullugit. Saniatigut 2015-imi
ilisimatusarnermi tikkuussisoqarpoq inuit isikkorissut inunnit
isikkorinnginnerusunit suliffissanik neqeroorfigineqarnerusartut.
- Saniatigullu Epstein pisoorsuullunilu pissaanilissuummat sunniutaa annertunerusarpoq. Taamaalilluni inuit usseruminarnerullutillu uukapaatikkuminarnerujussuusarput, ilisimatooq nassuiaavoq.
Imaappa tamatta Epsteinip allattaavianiilersinnaasugut periarfissaqarsimasuugutta? Tamanna aappimik naaggamillu akineqarsinnaavoq.
Assi: Jlppa/Ritzau Scanpix
Kikkut
tamarmik nalaassinnaavaat?
Taava
imaappa tamatta Epsteinip allattaavianiilersinnaasugut ’Little
Black Book’ periarfissaqarsimagaluarutta? Tamanna aappimik
naaggamillu akineqarsinnaavoq. Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu
tamatta qaffasinnerusumiinnissarput pisariaqartittarparput, inuttulli
qanoq ittuunerput ileqqorissaarniarnerpullu
assigiinngitsupilussuarmik sunniuttarput. Inuit kinaassusaannut
tarnip pissusaata iluani tarnikkut nalunngeqatiginninnermik
ilerasussinnaanermillu piginnaaneq aalajangiisuulluinnarpoq.
Piginnaaneq periutsip Big Five (femfaktormodellen) ilagisaa
akisussaassuseqarnermut, imminut aqussinnaanermut
ileqqorissaarnissamullu atavoq.
- Inuit ilaat nalunngeqatiginnissut ileqqorissaarnissarlu imminut pingaartinniarnermit qaffasinnerusumilu inissisimarusunnermit pingaartinnipilussuusarpaat, nassuiaavoq.
ILISIMATUSARTUT APERIKKIT
Videnskab.dk-mik atuartartut allaffigisartagaanut ilisimatusartut
aperikkit. Tassani ilisimatuut sunilluunniit aperisinnaavatit –
illoqarfiit taaguutaannik quinartunik nilernermillu
qarasaasiarsuarnut inuunerullu aallartinneranut tunngasunik.
Sunilluunniit aperisinnaavatit, ingammik apeqqutinik tinnaalaartunik,
tupigusunnermik aallaaveqartunik.
- Taakku innarliisimanermik pasinninneq aningaasaatilissuarmik ilisarisimasaqarnerup iluanaarutissartaannit pingaartinnerusarpaat.
2015-mi
ilisimatusarnermit tikkuussisoqarpoq inuit qaffasissumik tarnikkut
nalunngeqatiginnissuseqartut ileqqorissaarnermi
illersorneqarsinnaasunik aalajangiinerusartut, ileqqorissaarnissamilu
isumaliutiminni inuttut iluanaarutissat tunulliuttarlugit.
Inuilli
nammineq iluanaarnerunissaminnik eqqarsartut usseruminarnerusarlutik.
Taamaalilluni
Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu inuit pissusaat,
qaffasinnerusumiikkusunnerput inuttullu aalajangiisinnaassuserput
aalajangiisarput iliuuseqartoqassanersoq.