Sooruna inuit taama amerlatigisut Jeffrey Epsteinip pinerlunneri isiginngitsuusaaraat?

Sooruna pisuut, pissaanilissuit allaallu kunngikkormiut Jeffrey Epstein peqatigiinnaraat naak pineqaatissinneqareeraluartoq, atuartartut ilaat aperaaq. Akissutissaq nassaarineqassaaq qamani tarnikkut pisartuni, soorlu inuiaqatigiinni qaffasissumi inissisimaniarluni pissaaneqarnissamillu pilerisaarneqarnermi, ilisimatooq nassuiaavoq

Tarnip pissusaanik ilisimatusarnerup takutippaa inuit oqartussaasut inoqutigiinnilu ileqquusut malikkusunnerusaraat – aamma taakku nammineq ileqqorissaarnissamut akerliugaluarpata.
Saqqummersinneqarpoq

Jeffrey Epstein pillugu suliamit eqqartuussiveqarnermi allakkiat nutaat sapaatit-akunnerini makkunani nalunaajaanerillu saqqummerartuarput. Allaaserineqarpoq angut pineqaatissinneqarsimasoq aningaasaatilissuarlu toqoreersimasoq inunnik tusaamasaasunik pissaanilissuarnillu arlalissuarnik peqateqartartoq, soorlu præsidentiusimasoq Bill Clinton aamma Donald Trump allaallu Norgemi kunngissap nulia Mette-Marit Tuluit Nunaannilu kunngip ernera Andrew.

- Sooruna inuit taama amerlatigisut Epsteinimit usserneqarsimasut ileqqorissaarnerlu soqutiginagu? atuartartut uissuummisimasut ilaat Juliane aperaaq, Videnskab.dk-p atuartartunit allaffigineqarsinnaasumut ’Spørg Videnskaben’ allalluni.

Jeffrey Epstein pillugu suliamit eqqartuussiveqarnermi allakkiat nutaat sapaatit-akunnerini makkunani nalunaajaanerillu saqqummerartuarput. Allaaserineqarpoq angut pineqaatissinneqarsimasoq aningaasaatilissuarlu toqoreersimasoq inunnik tusaamasaasunik pissaanilissuarnillu arlalissuarnik peqateqartartoq, soorlu præsidentiusimasoq Bill Clinton aamma Donald Trump allaallu Norgemi kunngissap nulia Mette-Marit Tuluit Nunaannilu kunngip ernera Andrew.

- Sooruna inuit taama amerlatigisut Epsteinimit usserneqarsimasut ileqqorissaarnerlu soqutiginagu? atuartartut uissuummisimasut ilaat Juliane aperaaq, Videnskab.dk-p atuartartunit allaffigineqarsinnaasumut ’Spørg Videnskaben’ allalluni.

Aarhusip ilisimatusarfiani tarnip pissusaanut ilisimatooq Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu uumasoqatigiittut inuuneq sananeqaatitsinniittoq akissutaasinnaasoq. Aningaasanik inuiaqatigiinnilu inissisimanermik pilerisaarinernut tiguartiavugut, takorusutarpiattalu takunissaa pikkoriffigalutigu.

Naalagaqarluta inooqqulluta

PERIUTSIT TALLIMAT AALAJANGIISUT

Periutsit tallimaasut aalajangiisartut inuit qanoq ittuunerannik aalajangiinermi atorneqartarput, ilisarnaatit tallimat pingaarnerit atorlugit – The Big Five.

  • Sammivik (ilummut – avammut)

  • Sianiutinut tunngasoq (eqqissisimasoq – ernumasoq)

  • Ammasuuneq (nalinginnaasoq – immikkuullarissoq)

  • Tarnikkut nalunngeqatiginnissinnaasoq (tatiginanngitsoq – unneqqarissoq)

  • Inussiarnissuseq (kamaqqajaasoq – inutsialaasoq)

Inuit kinaassusaat immersugassakkut apersuilluni paasiniarneqartarpoq, inuit naliliillutik pillutik oqaatigineqartut qanoq tulluartiginersut.

Najoqqutaq:Lex.dk

Inuit akornanni tarnip pissusaanik ilisimatusarnerup takutippaa inuit inunnut pissaanilinnut inuiaqatigiinnilu qaffasissumik inissisimasut naalakkumasarivut. 1960-ikkunnili tarnip pissusaanik ilinniarsimasup Stanley Milgramip naalattussiaanermut misileraanerani tusaamasaaqisumi takutippaa inuit nalinginnaasut sunik ileqqorissaarnikkut kanngunartumik iliuuseqartinneqarsinnaasut upperigunikku tamanna qulliunerusumit naatsorsuutigineqartoq. Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu pissutsit piviusut silarsuaani tamanna aamma pissaanilinnut attaveqarnermi pisartoq:

- Inuuvugut inoqatit akornanniittut naalagaqarusuttullu. Inuiaqatigiinni inissisimaneq pissaanerlu tiguartiffigisimavarput, inuillu qaffasinnerusumiittut peqatigerusuttarpavut pisuussutinik allatigut pisinnaanngisatsinnik pissarsiffiginiarlugit, oqarpoq.

Epsteinimut tunngatillugu aningaasaatilissuarni qitiulluinnarpoq. Nuannaartorineqarpoq,allaat inuit qaffasissumi inissisimareersut tiguartillutik.

Henrik Høgh-Olesenip oqarneratut, kunngikkormioq Epsteinip pisuussutaannik iluarusuuteqassaaq, Epsteinilu kunngikkormiutut inissisimasumik peqateqarluni.

- Aningaasat, pissaaneq inissisimanerlu tiguartiffiusarput, oqarpoq.

Isiginngitsuusaarneq

Henrik Høgh-Olesen nassuiaavoq, ikinngutigiinnissami iluaqutissat naammakkaangata qamani imminut illersorneq aallartittarpoq: isiginngitsuusaarneq. Imaappoq takorusutavut takusarlutigit – nuannarisavut atorluarsinnaasavullu – mianersoqqussutaasinnaasut takunngitsuusaarlugit. Ilisimatusarnermi paasineqarpoq inuit apeqquserneqarsinnaasumik iliuuseqaraangamik imminnut uppertinniartartut suunngitsuuneraallutillu, ingammik nammineq inuiaqatigiinni aningaasatigulluunniit iluaqutissaq pineqaraangat. Ileqqorissaarnissamut attaveerunnertut taaneqartarpoq.

Epsteinimut tunngatillugu timmisartuutaa, iluatalluni inuunera attaviilu isiginiarneqartarput, niviarsiaqqanillu atornerluisuuneranik tusatsiakkat tusaanngitsuusaarlugit.

Aningaasanik inuiaqatigiinnilu inissisimanermik pilerisaarinernut tiguartiasuuvugut, takorusutarpiattalu takunissaa pikkoriffigalutigu.

- Henrik Høgh-Olesen, Aarhusip ilisimatusarfiani tarnip pissusaanik ilisimatooq

Pissusissamisuunngitsoq pissusissamisoortunngoraangat

Inuit akunnerminni tarrarsorfigisarput, inuillu akornanni tarnip pissusaatigut pisartunik ilisimatusarnerup takutippaa pissuserineqartut sukkasuumik pissusissamisoortunngortartut inooqatigiit akornanni tamanna ileqqorlunnertut taaneqanngikkaangat. Takugaani Epstein inunnik nukittuunik, pissaanilinnik pisoorsuarnillu peqateqartoq tamanna inuiaqatigiinni pissusissamisoortutut isigineqalersarpoq. Nammineq naliliisinnaassuseq apeqquserneqartarpoq, Henrik Høgh-Olesen nassuiaavoq:

- Inuk taama ajortigisoq eqqortuusinnaava, inuit allat makku ilisarisimasarigunigit?

Taamatut nassuiaaniarsarinerinitsinni allat peqataanerat pissusilersuutillu nalinginnaasunngortinnerat akuersaarnertut nalilertarpavut.

- Allat isumaliorsinnaapput pissaanilissuit taama amerlatigisut sianiinaarsinnaasimanavianngilai, imaluunniit isumaliulerluni tusagassiuutini oqaluttuat nuanniitsut ingutsiniarnerinnaasut.

Pinnersoq ajorsimanavianngilaq

Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu Jeffrey Epsteinip aamma inuit tunngaviusumik kukkussutigisartagai atorluarsimavai: Ilisimanngisatsinnik pinnersoq pitsaasunut tunngatittarparput. Assersuutigalugu 1991-imit misissuinerup takutippaa inuit isikkorissut ajunnginnerusutut nalilertarpaat inunnit isikkorinnginnerusunut naleqqiullugit. Saniatigut 2015-imi ilisimatusarnermi tikkuussisoqarpoq inuit isikkorissut inunnit isikkorinnginnerusunit suliffissanik neqeroorfigineqarnerusartut.

- Saniatigullu Epstein pisoorsuullunilu pissaanilissuummat sunniutaa annertunerusarpoq. Taamaalilluni inuit usseruminarnerullutillu uukapaatikkuminarnerujussuusarput, ilisimatooq nassuiaavoq.

Imaappa tamatta Epsteinip allattaavianiilersinnaasugut periarfissaqarsimasuugutta? Tamanna aappimik naaggamillu akineqarsinnaavoq.

Kikkut tamarmik nalaassinnaavaat?

Taava imaappa tamatta Epsteinip allattaavianiilersinnaasugut ’Little Black Book’ periarfissaqarsimagaluarutta? Tamanna aappimik naaggamillu akineqarsinnaavoq. Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu tamatta qaffasinnerusumiinnissarput pisariaqartittarparput, inuttulli qanoq ittuunerput ileqqorissaarniarnerpullu assigiinngitsupilussuarmik sunniuttarput. Inuit kinaassusaannut tarnip pissusaata iluani tarnikkut nalunngeqatiginninnermik ilerasussinnaanermillu piginnaaneq aalajangiisuulluinnarpoq. Piginnaaneq periutsip Big Five (femfaktormodellen) ilagisaa akisussaassuseqarnermut, imminut aqussinnaanermut ileqqorissaarnissamullu atavoq.

- Inuit ilaat nalunngeqatiginnissut ileqqorissaarnissarlu imminut pingaartinniarnermit qaffasinnerusumilu inissisimarusunnermit pingaartinnipilussuusarpaat, nassuiaavoq.

ILISIMATUSARTUT APERIKKIT

Videnskab.dk-mik atuartartut allaffigisartagaanut ilisimatusartut aperikkit. Tassani ilisimatuut sunilluunniit aperisinnaavatit – illoqarfiit taaguutaannik quinartunik nilernermillu qarasaasiarsuarnut inuunerullu aallartinneranut tunngasunik. Sunilluunniit aperisinnaavatit, ingammik apeqqutinik tinnaalaartunik, tupigusunnermik aallaaveqartunik.

- Taakku innarliisimanermik pasinninneq aningaasaatilissuarmik ilisarisimasaqarnerup iluanaarutissartaannit pingaartinnerusarpaat.

2015-mi ilisimatusarnermit tikkuussisoqarpoq inuit qaffasissumik tarnikkut nalunngeqatiginnissuseqartut ileqqorissaarnermi illersorneqarsinnaasunik aalajangiinerusartut, ileqqorissaarnissamilu isumaliutiminni inuttut iluanaarutissat tunulliuttarlugit.

Inuilli nammineq iluanaarnerunissaminnik eqqarsartut usseruminarnerusarlutik.

Taamaalilluni Henrik Høgh-Olesen naapertorlugu inuit pissusaat, qaffasinnerusumiikkusunnerput inuttullu aalajangiisinnaassuserput aalajangiisarput iliuuseqartoqassanersoq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS