Umiatsiaaqqat immami qatsungasumi siamasillutik kisarsimapput.
Puttaat tissukarlutik arriitsumik saneqquttarput, tunuatungaanni qaqqat qaamanermi qaammarissiartorput, ulluunngilaq unnuaananiluunniit. Asseq eqqissinermik ersersitsisoq - aammali inuunermik piviusumik. Takutitassiaanngitsumik inuusoqarneranik ersersitsisoq.
Inuuteq Storchip assilisaani nunagisaq kusassarlugu saqqummiunneqanngilaq. Maluginiarneqartariaqarlunili.
Vejle Kunstmuseumimi assilisai maanna saqqummersitsinermi nutaami “Homeland”-imi (nunagisaq, aaqq.) ilaapput, tassanilu Danmarkimi assiliisarnikkut inuiaassutsimut kinaassutsimullu tunngasut sanileralugit nivingallutik.
Danmarkimi assiliisarnikkut inuiaassutsimik kinaassutsimillu kikkunnullu ilaanermik assilisani ukiuni 1800-kkut affaani siullermeersuni, Qallunaat eqqumiitsuliortut oqaluttuarisaaneranni piffissami qitiulluinnartumi, taamanikkut eqqumiitsuliortut soorlu C.W. Eckersbergip Christen Købkellu nuna inuiaqatigiillu kusassarlugit assilisarpaat – tassa piffissami ajornartorsiorfiusumi, sorsuffiusumi annaasaqarfiusumilu. Eqqumiitsuliornikkut oqaluttuarisaaneq pillugu oqaloqatigiissutissaq - aamma isigisat akimorlugit.
Ukiunimi taakkunani eqqumiitsuliortut Danmark nunatut ataqqineqarluartutut assilisaraat, Storchip Nunarput kusanartutut, kusassagaanngitsutut inuillu pissusiinik ilisarnaatilinnik ersersitsisutut takutippaa.
- Eqqumiitsuliortut inuiaassutsimik kinaassutsimillu ersersitsisut Danmark oqaluttuarisarpaat nunallu ilaata kusanarnerunissaa anguniarlugu assigiinngitsunik iliuuseqartarlutik, eqqumiitsulianik oqaluttuarisaanermik ilisimatooq Line Brædder Vejle Kunstmuseumimeersoq nassuiaavoq.
- Eqqumiitsuliortut inuiaassutsimik kinaassutsimillu ersersitsisut Danmark oqaluttuarisarpaat nunallu ilaata kusanarnerunissaa anguniarlugu assigiinngitsunik iliuuseqartarlutik, eqqumiitsulianik oqaluttuarisaanermik ilisimatooq Line Brædder Vejle Kunstmuseumimeersoq nassuiaavoq.
- Assilisaani Qallunaat eqqumiitsuliortut oqaluttuarisaaneranni misissorpallaarsimanngisarput ilannguppaa – Kalaallit Nunaat nunamit namminermit isigalugu, oqarpoq.
- Line Brædder, eqqumiitsuliornermik oqaluttuarisaanermik ilisimasalik
Inuuteq Storch allatut periaaseqarpoq. Ima nangippoq:
- Nunagisamik kusassaalluni saqqummiussisarneq atunngilaa. Nunaminut asannittorujussuuvoq, aammali unneqqarilluni. Ulluinnarni inuuneq, inuusuttut inuunerat, sikaritsit kranillu nunallu ilaa kusanartoq sanileriissittarpai.
Taamatut pisoqartillugu nuna inunngorfigisaq pilerinannginnerulerneq ajorpoq — akerlianilli pisoqartarluni.
Qamanngaanniit isigalugu
Inuuteq Storchip assiliisarnera Nunatsinni assiliisarnermut tunngassuteqarpoq, ingammik John Møllerip 1800-kkut naalerneranniilli kingornalu nunami pissutsit assiliivik atorlugu saqqummiuttarpai. Møllerip assilisai Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaaneranut ullumikkut pingaaruteqarput – aammali avataaneersutut isiginnilluni assilisaallutik - angalasutut avataanit tikittutut alutorinnittutut assilisaallutik.
Inuuteq Storch allaanerusumik isiginnittaaseqarpoq.
- Kalaallit Nunaat nunamit namminermit isigimmagu pingaaruteqarluinnarpoq, Line Brædder oqarpoq.
Nunat sumiinnerisa assigiinngitsuunerat kisimi pineqarani eqqumiitsuliortutut assigiinngissuteqarpoq.
Siornatigut assilisat siulliit assiliisarnermi misigisanik nalunaarsugaasaraluartut, Storchip misigisat piviusutut isiginiarnerusarpai. Assilisai ungasianit isiginnilluni assilisatut misinnarneq ajorput, iserfigisatulli misinnarnerusarlutik.
Tamanna assilissani takuneqarsinnaavoq. Ikinngutit aliikkusersoqatigiittut. Isinik assileqqusaarnertaqanngikkaluartunik assilineqarsimasut. Nunap isikkua tunuliaqutaannaanngitsoq, ulluinnarnili inuunermut ilaasoq. Assersuutitut pinnagu, inittulli.
- Misigineqarsinnaagami inuup assiliivik nassatariinnarlugu inuunini ingerlatiinnaraa, uagullu tassunga isersinnaatilluta, oqarpoq.
Storch taama periaaseqarnermigut uppernarsaatillit misilittakkallu akornannut inissippoq. Assit piviusunik nalunaarsuisarput, kisianni taamaalillutik inuup nammineq misigissusiatigut takussaasukkut pisarlutik, taamaalillutik pissutsit, inoqatinut attaveqaatit misigissutsillu aamma pisut ammasumik ersersinneqarlutik.
Tamanna assinik immikkut sunniuteqartitsivoq, sumiiffimmut aalajangersimasumut – Nunatsinnut – tunngassuteqarput, tamatumali peqatigisaanik inunnut tamanut attuumassuteqarlutik.
- Pulaartut assigiinngitsorpassuarnik tunuliaqutallit killinneqaatigisaraat misigisarpugut, taakkuami arlaanut attuumassuteqarneq ilisarnaatigaat, Line Brædder oqaluttuarpoq.
Arnap Kangiani Qiterlermeersup takornarianut takutitsinermi assilisani mobiliminiittoq takutikkaa oqaluttuaraa.
- Taassuma oqaatigaa, Storchip assilisai Kangiani Qiterlermi inuunerminik eqqaasitsisuusut, aamma meeqqami asimi nalunnguartut assingat takutillugu.
Taama pisoqaraangat ungasissuseq peeruttarpoq. Nunarput ungasissutut isigineqarunnaartarpoq, tamaanimi misigisat allat inuuneranni tarrarsorfigineqarsinnaagamik. Immaqa tamatumani Storchip assilisai ileqqutoqqanit allaanerulluinnarput: Sumiiffimmik takutitsiinnaratik – ilaaffigineqartutulli misiginermik pilersitsipput.
Piviusumik saqqummiussisarneq
Storchip assilisai saqqummersitsinermi Danmarkimi saqqummersitat nunagisamik kusassaalluni saqqummiussisarnermeersut sanileralugit nivingapput. Orpippassuit, narsaatit sinerissallu – assit kinguaariit ingerlaneranni Qallunaanut tunngatillugu qanoq ittuunissamik aamma sumiiffimmut atassuteqarneq qanoq isumaqarnersoq pillugu takorluukkanik ilusilersuisimasut.
Saqqummersitami “Homeland”-imi Inuuteq Storchip Nunarput nunamit namminermit isigaa aamma suminngaanneersuunerup qanoq paasisariaqarneranik paasinninneq annerulersillugu – nunagisamik kusassaalluni naalagaaffimmik nunallu isikkuanik kusassaanermit allaanerulluinnartumik.
Assi: Maria Christensen / Vejle Kunstmuseum
Taamaakkaluartoq oqaatsit taakku marluk naapinnerat aamma paasinninnermut ammaassivoq.
- Assit nunagisamik kusassaalluni assiliisarnermeersut nunagisap suuneranik allanngorsaalluni killilimmillu takussutissiipput. Nipit amerlanerusut isiginnittaatsillu amerlanerusut pisariaqartippavut, Line Brædder oqarpoq.
Storchip assilisaani isigisat allanngorput. Nunap isikkua qimannagu - iserfigaluguli.
Assilisai isornartorsiuinerunatik annertunerulersitsipput. Taakkunani takutinneqarami pinngortitamut inuiaassutsimullu ilisarnaataasunut attuumassuteqarneq kisimi pineqanngitsoq, aammali inunnut, attaveqaqatigiinnermut ulluinnarnilu pissutsinut attuumassuteqartoq. „Angerlarsimaffik“-mik taaneqartartut kusanartut aserfallatsaalineqarsimasut, eqqissisimasut eqqissiviilliorfiusut ilanngullugit pineqarsinnaapput.
Immaqalu pingaarnerpaaq: Inuup kinaassusia sumilu inuunera apeqqutaalluni assigiinngitsunik misigisaqartarpoq.
- Assilisaani Qallunaat eqqumiitsuliortut oqaluttuarisaaneranni misissorpallaarsimanngisarput ilannguppaa – Kalaallit Nunaat nunamit namminermit isigalugu, oqarpoq.
Taamatut allatut isiginninneq saqqummersitsinerup nukittoqutigaa: Isiginneriaatsit amerlanerusut inissaqartinneqalerpata, kikkunnut ilaanitta oqaluttuassartaa annerulissaaq.
- Assilisaani Qallunaat eqqumiitsuliortut oqaluttuarisaaneranni misissorpallaarsimanngisarput ilannguppaa – Kalaallit Nunaat nunamit namminermit isigalugu, oqarpoq.- Assilisaani Qallunaat eqqumiitsuliortut oqaluttuarisaaneranni misissorpallaarsimanngisarput ilannguppaa – Kalaallit Nunaat nunamit namminermit isigalugu, oqarpoq.
Apeqqut ataatsimoorussaq
Naggataagut saqqummersitsinermi apeqqut ataasiinnaq sammineqalerpoq: Kikkunnut ilaavit?
Nunagisamik kusassaallutik saqqummiussisartuni akissut erseqqillunilu ataatsimoortuuvoq. Naalagaaffimmut, nunap isikkuanut qallunaallu oqaluttuassartaat ataatsimut atassuserneqartarput.
Inuuteq Storchimut atatillugu akissut paatsuugassaanngilaq – immaqalu taamaattumik ilisarnaateqarnerulluni. Tassani ilaaneq aalajangersimasumik tunngaveqanngilaq, inuunermiillunnili misigisassaniilluni. Assigiiinngitsunut arlalinnut tunngassuteqarsinnaalluni, oqaaluttuamut ataasiinnarmut minnerulersinneqarsinnaanngitsoq.
Assinik siusinnerusuneersunik itigartitsinerunani ilaalersitsineruvoq.
Immaqa tamanna pissutigalugu Storchip assilisai isiginnaartunit puigorneqarneq ajorput.
Akissutitut pinnatik misigissutsitulli.