Amerikamiut illersornissamut ministeriata oqalugiarnermini Kalaallit Nunaat arlaleriarluni eqqaavaa
USA-p illersornissamut ministeriata, Pete Hegsethip, Kalaallit Nunaat nunatut pingaarutilittut taavaa, USA-p sakkutooqarnikkut niuernikkullu isersinnaaneranik qulakkeerinnittussatut. - Monroe-doktrin qaangiutereesoq siornatigut siuttuusut taama isumaqarput. Kukkupput, Hegset ilaatigut oqarpoq.
Illersornissamut ministerip amerikamiut sakkutuuisa niuernikkullu pingaarutilinnik sumiiffinni soorlu Panamakanalenimi, Caribienimi, Den Amerikanske Golfimi, Issittumi aamma Kalaallit Nunaani periarfissaqarnissaat suliassaasa ilagaat, Pete Hegseth decembarip arferngani oqalugiarnermini oqarpoq.
Assi: Jonathan Alcorn/Reuters/Ritzau Scanpix
USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaat pillugu tamanut oqaaseqarneraniit piffissaq sivitsorpoq, illersornissamulli ministeria, Pete Hegseth, qanittukkut oqalugiaammini Kalaallit Nunaat eqqaavaa.
Decembarip arfernani oqalugiaammini ministeritut suliassani ima eqqaavai:
- (…) Nunarsuup kitaani ikiaroornartunik pinerlunniat toqorarnissaannut ministeriaqarfiup suliassaasa ilagiinnanngilaat. Nunarsuulli illuata tungaani naalagaaffittut soqutigisavut aarlerinarsinnaasunut illersortussaavagut.
- Tamanna eqqarsaatigalugu ministeriaqarfiup pisariaqaraangat præsidenti tutsuiginartumik periarfissaqartittuassavaa, Pete Hegseth oqarpoq, nangillunilu Kalaallit Nunaat eqqaavaa:
- Tamatumunnga Amerikamiut sakkutooqarnikkut niuernikkullu nunanut pingaarutilinnut soorlu Panamap Kanaalianut, Caribiamut, Amerikap Kangerliumanersuanut, Issittumut Kalaallit Nunaannullu isersinnaanerannik qulakkeerinninneq ilaavoq, Pete Hegseth oqarpoq.
- Pimoorsussisumik iliuuseqarnissamik piareersimasoqarpoq
USA saniliminik suleqateqarnissaminut piareersimasoq, naammattumilli iliuuseqartoqanngitsoq USA-miit isumaqartoqarpoq kinguneqarsinnaasoq, aamma nassuiaatigaa.
- Tamatumunnga tunngatillugu nunanik sanilitsinnik tatiginnilluta
suleqateqarnissatsinnut piareersimavugut, ataatsimulli soqutigisavut
illersorumallugit taakku aamma iliuuseqartariaqarput. Taamaattoqanngippat
amerikkarmiut soqutigisaat siuarsarniarlugit sorsunnermut ministeriaqarfik pimoorussisumik iliuuseqarnissamut piareersimavoq.
Illersornissamut ministerip, septembarimi ministereqarfiata taaguutaata allanngortinneqarnerata kingorna aamma sorsunnermut ministeritut taaneqarsinnaasoq, USA-p nunarsuup kitaani sakkutooqarnikkut pissaaneqarnerulernissani anguniagarigaa aamma oqaatigaa.
Trumpip naalakkersuinerata nalaani Monroe-doktrin uummaareqaluni suli atuuttoq oqarpoq:
- Naalakkersuinermik suliaqartut siulii isumaqarsimapput
Monroe-Doktrin atorunnaarsimasoq. Kukkupput. Monroe-Doktrin atuuppoq,
Trumpillu ´naalakkersuinerata´ nalaani aatsaat taama
sakkortutigaluni — Amerikamiut soqutigisaannut naapertuuttumik
nunarsuup immikkoortuani matumani pissaanermik peqalersitseqqittoq,
ataatsimullu isigalugu amerikkamiut soqutigisaannik ersersitsisoq.
Ilisimatuup oqaasertaliussaq aalajangersimasoq maluginiarpaa
Monroe-Doktrin naatsumik oqaatigalugu tassaavoq USA-p nunat allat Amerikap nunavissuanik aqutsiniarnerannik akuersaannginneq.
DIIS-imi ilisimatooq Ulrik Pram Gad Sermitsiamut ilisimatitsivoq Trumpip oqalugiaataa USA-p nunami isumannaallisaanermut periusissiaani nutaami saqqummiunneqaqqammersumi erseqqissaanerit tunngavilersuinerillu uteqqinneritut isigigini.
USA-p saniliisa soqutigisaminnik illersuiniarlutik iliuuseqartariaqarnerat imaluunniit USA-p akuliunnissaminut piareersimanissaa pillugu allassimasoq maluginiarpaa.
Ulrik Pra Gad naapertorlugu oqariartuut, tassa Danmarkip Kalaallit Nunaanni vicesheriffiusinnaanera – taamaalillunilu Kalaallit Nunaata naalagaaffinngornissaa – ilumoortuusoq, kisianni:
- Sillimaniarnitsinnut navianartorsiortitsisorisatsinnik iliuuseqarussi ’nammini namminermi oqartussaaneq’ soqutiginngilarput, Ulrik Pram Gad, DIIS-imi Kalaallit Nunaat Issittorlu pillugit ilisimatusartoq oqarpoq.