Ellen Schärfe: Namminiilivinnissaq aamma inunnut ataasiakkaanut tunngavoq

Atassut qinersinissamut qinigassanngortittumik nutaamik ilisarisimaneqarluartumillu sassartitsivoq. 1998-mi Ellen Schärfe Atassummeersutut kingulliugallartutut Folketingimut qinigaavoq. Maannalu ukiut 28-t qaangiuttut taamanikkut iluatsitsinini misileqqippaa.

Nuummi tallimanngornermi unnukkut Ellen Schärfep Hotel Hans Egedemi qineqqusaarnerata kinguninngua oqaloqatigaarput.
Saqqummersinneqarpoq

Ellen Schärfe marlunngornermi 24. marsimi folketingimut qinersinissamut qinigassanngortitanut tupaallannarnerpaanut ilaavoq.

1998-mi Ellen Kristensenimik ateqarluni Folketingimut qinigaavoq, 2001-llu tungaanut qinigaaffimmi ataatsimi issialluni. Kingusinnerusukkut aamma Christoffersenimik ateqarpoq. Atiisalu allanngorneranni partii suli taannaavoq. 

- Atassut atajuaannassaaq, Ellen Schärfe erseqqissaavoq.

Sooq politikimut maanna uterpit?

- Kalaallit innuttaasut tamarmik Donald Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguaanissamik kissaateqarneranik, eqqarsaatigilluagaanngitsunillu oqaaseqartarneranik sakkortuumik sunnerneqartut isumaqarpunga.

- Ersiorusunnginnama uteqqippunga. Sunniuteqarusuppunga Folketingimilu nipimik ersarissumik peqataatitaarnissarput, inuiannullu kalaallinut toqqissisimanartunik sinaakkusiinissarput sulissutigerusuppara. Tamanna aamma nunarsuarmi pissaaneqarniunnermit pissutsinut allaanerusunut aamma atuuppoq, Ellen Schärfe oqarpoq.

Politikerit allat aamma assingusumik oqassapput. Sooq ilissi Atassummersut qinerneqartariaqarpisi? 

- Atassummeersut qinerneqartariaqarpugut, uagummi Naalagaaffeqatigiinnermik illersuisuuvugut. Tamannami partiitut pilersinneqarnitta tunngavippiaraa. Ataatsimoorneq sulissutigaarput, peqatigisaanillu innuttaasut ataasiakkaat pisinnaatitaaffii sorsuutigaagut. 

Sermitsiap Atassummit qinigassanngortittoq Nuummi qinersisartunik ataatsimiititsinerup kinguninngua naapippaa, tassanilu namminiilivinneq inummut ataasiakkaamut tunnganerarlugu oqaaseqarpoq. Taanna itisilissagaa qinnuigaarput.

- Inunni ataasiakkaanni namminiilivinnermik sanarfineq imminut ilisarisimanissamut tunngavoq. Qanoq oqaluttuassartaqarpit, inuiaassutsikkullu kinaassutsit suua? Aammalu toqqissisimanissamut apeqquserneqarsinnaannginnermullu tunngavoq. Tassanngami suut tamarmik aallaaveqarput. 

- Maani nammineq nunatsinni suliassanik kivitsinissamut inerisimalersinnata Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa oqaluuserissallugu iluaqutaanngilaq, Ellen Schärfe ilassusiivoq.

Sakkutuujusussaatitaanermut piffissanngorpa?

Oqaatigereerneratut Ellen Schärfep politikimut uternera nunrsuarmi pissutsinik, Kalaallillu Nunaata ulorianartorsiortitaaneranik aallaaveqarpoq, taamaammallu sillimaniarnermut politikimut tunngasut aamma ilannguppagut. 

- Nunanut allanut illersornissamullu politikimut aalajangernernut tunngasuni sapinngisamik annertunerpaamik akuutinneqartariaqarpugut. Maannakkorpiaq aallussilluarnissaq pingaaruteqartupilussuuvoq, taanna erseqqissaavoq.

Atassutip qineqqusaarutaani arlallit saqqummiunneqarput, ilaatigut pinngitsoornani sakkutuujusussaatitaaneq:

- Inuusuttut kinguaariit maani Kalaallit Nunatsinni ilinniagaqanngitsut imminnullu immaqa isumagivallaalaartut innuttaraagut. Taakku amerlasuut siusippallaartumik katataasarput. Sakkutuujusussaatitaaneq toqqammavisseeqataasinnaavoq, pissusissamik malinnillualersitsisinnaavoq inuiaqatigiinnilu akisussaaffimmik kivitseqataanissamut soqutiginnilersitsisinnaalluni, Ellen Schärfe itisiliivoq.

Illersornissaqarfik maanna isumaginninnermi suliffeqarfinngortilerpiuk?

- Naagga, tamannami kisimi pissutaanngilaq. Taamaaliornermimi piumasaqartuarneq aamma ingerlattuaannarsinnaanngilarput. Uagut aamma pilliuteqartariaqarpugut. Illersornissaqarfiup maani nunatsinniinnerani soorunami akisussaaqataassaagut, aamma NATO-mut Danmarki aqqutigalugu peqataaffigisatsinnut. 

1998-mut utersaarneq, taamani Atassut kingullermik folketingimut nutaamik qinigaatitaqarpoq. Taamanikkut Ellen Kristensenimik ateqarpoq.

Peqatigisaanik Nuummi piffinnilu inoqarfinni allani piffissami kingullermi sakkutuut amerlanerujussuunerisigut toqqissisimanngitsutut misigisut Atassutip paasilluarsinnaavai. 

- Nunatsinni sakkutuut akornatsinniinnerat sungiusimanngikkipput eqqaamassavat. Sakkutuut Issittumiluunniit Sakkutooqarfiup Nuummi inissisimanera inuit toqqissisimanarinngippassuk, atagu sumi isumatunerusumik siunertaqarnerusumillu inississinnaaneripput takoriartigu.

Imaassinnaavormi aamma inuusuttut sakkutuujusussaatitaaneq toqqissisimanarinngikkaat?

- Aap, taamaalluarsinnaavoq… taavami issiaannarlutik allanit inuunerminni ingerlanneqarnissartik utaqqiinnassavaat? Naamik, inuttut aamma nammineq inuuninnut inuiaqatigiinnullu akisussaaffimmik tigusisariaqarpugut, Ellen Schärfe oqarpoq.

Inatsisitigut illersugaaneq kulturikkullu kingornutat

Ellen Schärfemut pingaarutilik alla kunngeqarfik tamakkerlugu inatsisitigut illersugaanermut tunngavoq. Ima tamanna itisilerpaa:

- Piffissap ingerlanerani danskit politikerit amerlasoorpassuit Kalaallit Nunaannik pissutsinillu Kalaallit Nunaannut tunngasunik kalluaarusussuseqarneq ajorput.

- Inatsisartutulli kunngeqarfimmi tamarmi innuttaasut suliffeqarfiillu ataasiakkaat inatsisitigut illersugaanerisa qulakkeernissaat akisussaaffigaarput – danskisummi innuttaassuseqartuuvugut. Taamaammat danskit inatsisitigut illersugaanermik inatsisaata siulliit ilaattut Folketingimi oqallisigineqarnissaa pingaaruteqarluinnarpoq, Ellen Schärfe oqarpoq.

Inatsisitigut illersugaaneq pillugu inatsit innuttaasut pisinnaatitaaffiinik kiisalu naalagaaffimmik kommunimilluunniit pisortanik naapitsinerminni piumasaqaatinik aalajangersaasuuvoq. Matumanili danskit inatsisaat Kalaallit Nunaanni atuutinngitsoq pineqarpoq. 

Matumanimi Danmarkip Kalaallillu Nunaata akornanni pissutsini pisariuneruleriartortuni kikkut politikikkut akisussaanerat nangittumik oqaluuseraarput. Atassutip qilaatersorneq kiisalu qamusiortutut qaanniortutullu ilisimasatoqqat piginnarnissaannut naalagaaffiup tapiinissaa kissaatigaa.

Kulturikkut kingornussat attanneqarnissaasa pingaartuunera paasisinnaavara, taakkununngali politikikkut akisussaaffik Kalaallit Nunaanniittariaqanngila?

- Kalaallit Nunaata soorunami akisussaaffiup ilaa tigussavaa. Oqaluttuarisaanerli aamma eqqaamassavat, Ellen Schärfe oqarpoq imalu oqaluttuarluni:

- Ataataga 60-kkunni Kalaallit Nunaata Kangianut ilinniartitsisunngoriartorluni tikippoq, nipilersornermillu kulturi soqutigalugu. Tassani qilaatersortartumik ilinniartinneqarnissani isumaqatigiissuteqarfigaa. Tamannalu Danmarkimi oqartussaqarfiit ilaata ilisimannilernerata tungaanut ingerlavoq, taakkulu uneqquaat.

- Ileqqutoqqat amerlasuut taakku oqaluttuarisaanerup ingerlanerani navianartorsiortinneqarlutillu tatineqarsimapput. Taamaammallu Naalagaaffeqatigiit – ataatsimooqatigiittut - tamakkununnga aamma illersuinissaat isumassaqarluarpoq, Ellen Schärfe oqarpoq.

Powered by Labrador CMS