Ukiut 13.000-it matuma siornagut sermeqarnerata nalaa
qaangiukkiartorpoq.
Nunarsuup
ilaani najukkatsinni sermersuaq kilometerimk issussuseqartoq
aaleraluarpoq, silalu kissatsikkiartorluni.
Ukiut 13.000-it matuma siornagut sermeqarnerata nalaa
qaangiukkiartorpoq.
Nunarsuup
ilaani najukkatsinni sermersuaq kilometerimk issussuseqartoq
aaleraluarpoq, silalu kissatsikkiartorluni.
Tassanngaannarli
allanngortoqarpoq. Nunarsuup avannarpasissortaani
sukkasuupilussuarmik sila allanngorpoq.
Piffissap
sivikitsup iluani, immaqa allaat ukiunik qulinik sivikitsigisumi
ukiut 13.000-it missaata matuma siornagut nunarsuup
avannarpasissortaa nillertupilussuanngorpoq, Jostein Bakke
oqaluttuarpoq.
- Allanngoriasaarneruvoq sukkasuupilussuaq.
Jostein
Bakke Universitet Bergenimi professoriuvoq, itsarsuarlu silap
pissusaa pillugu annertuumik ilisimatusarnikuulluni.
Issi
ukiuni 1.000-ini sunniuteqarpoq.
Amerikami
avannarlermi Skandinaviamilu sermeq annertusiartoqqilerpoq, imaanilu
sarfat ingerlaartut Mexicop kangerliumarngani immamik kissartumik
tarajornitsumillu pajuttoq sanngiillipput.
Immap
sarfarnera taamaattoq AMOC-imik taaneqartartoq nunarsuarmi silap
pissusaanik qitiulluni aalajangiisuusartup ilagaa, arlalitsigullu
ilisimatuussutsikkut nutaarsiassani atuagassaagajuttarpoq immap
sarfaa tamanna maannakkut sanngiilleqqissinnaasoq.
Taama
pisoqassappat nunarsuatta ilaa najugarput ullumikkornit
nillernerujussuanngussaaq.
Ilisimatusartut
isumaqarput piffissami tassani sumiiffinnit assigiinngitsunit
arlalinnit innermik anitsisoqartarsimaneranik takussutissanik
nassaarsimallutik.
- Isumaqarpunga tamanna kisimi piffissamut Yngre Dryasimik taagorneqartumut nassuiaatissaanngitsoq, nassuiaataasinnaasulli ilagisinnaavaa.
- Isumaqarpunga ujarassiornermut atatillugu suliaasoq tutsuiginartoq, ilisimatusaataasimasoq atuagassiami Science Advencesimi saqqummersinneqarsimasoq atuareerlugu Jostein Bakke oqarpoq.
Imeq
tarajoqanngitsoq, sermip aannera ullorissallu anaat
Taamatut
pisoqarneranut peqqutaasut imaannaanngillat
assortuussutigineqartarlutillu, piffissamili sakkortuumik innermik
anitsisoqartarnera nillernerulernermik kinguneqartoq aamma
peqqutaaqataasinnaavoq.
USA-mi
qaarusunni kinnernik nassaartoqarsimavoq piffissami sivisuumi
ujarassiornerup oqaluttuarisaaneranik sukumiisumik takutitsisunik,
ilisimatusarneq naapertorlugu.
Matumani
ilisimatusartut takutippaat aalajangersimasunik isotopeqarsimasoq
piffissap Yngre Dryasip aallartinnerani innermik anitsinerit
annertusinerannik takussutissaasut.
Naluaat
anitsinerit sumiissimanersut imaluunniit qanoq annertutiginersut.
Matumani takuneqarsinnaavoq Kalaallit Nunaata Sermersuaani kissassuseq sukkasuumik allanngortoq ukiut kingullerpaat 17.000-it ingerlaneranni pisimasoq. Yngre Dryas maluginiagassaavoq.
Takussutissaq: USGS
Piffissalli
taassuma aallartinnerani ukiuni 100-nik sinneqalaartumi
nalinginnaasumit innermik anitsinerit immaqa
amerlanerusimasinnaapput.
Jostein
Bakkep tikkuarpaa, uuttortaanerpassuit pitsaasuusut sukumiisumillu
piffissalersuisoqarluni, taamaalilluni innermik
anitsisoqarnerusarsimannissaa ilimanarluni.
Annertuumik
innermik anitsinerit silaannarmik nillernerulersitsisinnaapput
silallu pissusaa sunnerlugu, pujoralammik aniatitsinermikkut seqernup
qinngornerinik assiinermikkut. Tamanna nunarsuarmi siusinnerusukkut
annertuumik kinguneqarsimavoq – inunnullumi, innermik anitsinerit
peqqutigalugit inuiaqatigiit annertuumik isasoorsimasinnaallutik.
Sukkasuumik
allanngorneq
Suulli
tamarmik sukkasuumik pipput.
- Kalaallit Nunaannit sermip iluanit takuneqarsinnaavoq tamanna ukiut qulit ataallugit sivisussusilimmik pisimasinnaasoq, Jostein Bakke oqarpoq.
Allanngorneq
ima sukkatigaaq siusinnerusukkut isummertoqartarsimalluni piffissaq
Yngre Dryas annertuumik ullorissat anaanik nakkaasoqarneranik
peqquteqartoq, tassalu silap pissusaanut sunniuteqarluni.
- Taama isummersimaneq utertinneqarpoq, Jostein Bakke oqarpoq.
Ilisimatusartut
ilisimasanik katersat innersuussutigaat, ullorissat anaasa
nakkaanerannik peqqutaatinneqarat upperineqarunnaarluni.
Oqaluttuarpoq
ilaatigut Amerikami avannarlermi nunap timaani sermip aaneratigut
imerujussuarmik katersuuttoqarsimanera pingaaruteqartumik peqqutaasoq sukkasuumik nillertinneranut.
Sermip
aanneranit imeq Atlantikup avannaanut kuukkaangat, tamanna
qerisinnaavoq imerlu kissartoq Mexico kangerliumarnganeersoq
matullugulusooq, Jostein Bakke nassuiaavoq.
- Tamanna immap silaannartattalu akornanni kissartumik aniatitsinermik annikillisitsisinnaavoq.
- Piffissap Yngre Dryasip nalaani tamanna annertuumik pivoq, sermip ima annertutigisumik aanneratigut imaanut kuuttoqarluni.
Jostein Bakke isumaqarpoq piffissami tassani innermik
anitsisoqarneruneranik nassuiaatip pingaartup ilagigaa sooq Yngre
Dryasimi taama nillertigisimanersoq taamalu sukkatigisumik.
©Forskning.no.
Stephanie Lammers-Clarkimit nutserneqartoq.