INUIT

Taartumiit avataarsualiartartumut

Gustav Lynge Petrussenip, Tûtutut ilisimaneqartup, kamanneq, aliasunneq asanninnerlu nipilersukkat atorlugit ilusilersorlugillu inissaqartittarpai. Ullumikkut ataatanngorsimallunilu inuunini kingumut qiviarlugu taarmiuujunnaarsimavoq.

Gustav Lynge Petrussen, Tûtutut ilisimaneqarluartoq, erinarsortartuullunilu, taalliortartuullunilu, immiussisartuullunilu nipilersortartuuvoq. Sapaatip-akunnialuisa matuma siorna siullermeerluni ataatanngorpoq.
Saqqummersinneqarpoq

Alerseeqqat nerrivimmiipput.

Atasuaqqat. Atisaaqqat savat meqquinik sanaat, atisaviunissaminut mikivallaarpasittut. Meeraaqqap issiavia sanianiippoq.

Alerseeqqat nerrivimmiipput.

Atasuaqqat. Atisaaqqat savat meqquinik sanaat, atisaviunissaminut mikivallaarpasittut. Meeraaqqap issiavia sanianiippoq.

Gustav Lynge Petrussen AG-mit naapikkatsigu ullut aqqanillit matuma siorna ataatanngorsimavoq.

Quiffigitereersimalluni maanna illarluni oqaluttuarpoq. Tamanna piareersarluarfigineqarsinnaanngitsut ilagigunarpaat.

Gustavip taassumalu arnaataata Sikap angerlarsimaffianni pisartut allatut ingerlapput. Siornatigutut issiaqatigiillutik aallakaatitassianik isiginnaarsinnaajunnaarput. Pisut maanna arriinnerulerput. Aallakaatitassiaq immaqa tamakkerlugu takuneqanngilaq. Oqaloqatigiinneq unitsinneqartarpoq. Sivikitsukkaarlugu sinittoqartarpoq. Ullaakkulli pisartoq uteqqiaffigaa.

Pingasuullutik sinittarfimmiittut. Gustav, taassuma arnaataa meeraallu inoorlaaq. Nipaattoq. Tuaviortoqanngitsoq. Pingasuinnaanertik. Nuannersua oqaluttuaraa.

Oqalunneratigut inuunera nutaarluinnarmik isumaqalersimasoq erserpoq.

- Pilluartorujussuuvunga. Ataatanngoramali inuuneq qanoq allanngortigisoq tupinnaqaaq, kisiannili aamma taamaaginnartutut misinnarpoq, Gustav Lynge Petrussen, aamma Tûtu-mik taaneqartartoq, oqaluttuarpoq.

Gustav Lynge Petrussenip meeraallunili nipilersorneq nuannaraa. Tassani ataatani Iisaavaraq Petrussen nipilersoqatigisarpaa.

Gustav Lynge Petrussen erinarsortartuuvoq, taalliortartuulluni, immiussisartuullunilu nipilersortartoq.

- Ataatama qatanngutaa toqoreersoq Gustavimik ateqarlunilu Tûtumik taaguuteqarsimavoq. Inuit Tûtumik taasaraannga peroriartorpunga, taanna oqaluttuarpoq.

Eqqumiitsuliortut assigiinngitsut hiphopimit indiemut assigiinngitsorpassuarnillu suliaqartut ukiut qulit sinnerlugit suleqatigai. Nuuteeqqanik nuussuarnillu arlalinnik, matumani Astronaut (2023) aamma Amisut (2026), saqqummersitsisimavoq.  

Oqummit qaammammut

Tûtup nipilersugai aallaqqaammut taartuupput. Erinarsuusiamini siullerni toqu, oquk eqqarsaatillu ilungersunartut eqqartortarpai. Oqaatsit timip iluaniittunik — kamannermik, aliasunnermik oqaatigerusunngisanillu tamanik — aniatitsinermini atortarpai.

- Taalliorneq inuuninni iluaqutiginikooqaara, taanna oqarpoq.

Tassami Gustavip ineriartornera ilutigalugu nipilersornera allanngorsimavoq. Assit taartut taama amerlatigiunnaarsimapput. Erinarsuusiai ullumikkut asanninnermut, inunnut oqaluttuanullu tunnganerupput. Immaqalu saqqummersitaata ilaata qulequtaa angalaneq taanna pillugu oqaasissaqalersitsivoq: Astronaut.

Oqummit qaammammut. Nipilersorneq aqqutigalugu oqaluttuanik oqaluttuarpoq. Siornatigut kamaffiullunilu taartuusoq maanna asanninneq, neriuuteqarneq inuunerlu pillugit oqaluttuarfiuvoq.

Tûtu

Ateq: Gustav Lynge Petrussen
Erinarsortartutut aammalu taaguutitut ateq: Tûtu
Inunngorfik: 15. septembari 1998 Gentoftemi, Danmarkimiittumi
Peroriartorfik: Nuuk
Ilaquttat: Kistamut marluliaallunilu Inunnguaq Petrussenimut nukaavoq. Gustav marluliaminit minutsimik ataatsimik angajulliuvoq. Angajoqqaavi tassaapput Iisaavaraq Petrussen aamma Vivi Lynge Petrussen. Angutaa nipilersoqatigiinni nuannarineqarluartuni, Aalukkuni, ilaallunilu arnaa, Vivi Lynge Petrussen, atuakkiortuullunilu ukiorpassuanngortuni inuttut ineriartornermi suliaqarlunilu atuartitsisarpoq.

Ilinniakkat: Venømi efterskolernikuullunilu Nuummi ilinniarnertuunngornikuuvoq.

Nipilersorneq: Gustav 2.klasserlunili nipilersornermut ilinniarfimmi aallartikkami tassani qarlortaat sanimoortariaq nipilersuutigaa. 16-inik ukioqarluni nipilersoqatigiit Inuk, angajuata Inunnguup pilersitseqataaffigisai, nipilersoqataaffigisalerpai. Ullumikkut Tûtumik taaguuteqarluni erinarsortartuullunilu, taalliortuullunilu, immiussisartuullunilu nipilersortartuuvoq - nukappiaqqamullu ataataalluni.

Taartoq Tûtup siornatigut erinarsuusiaaniittoq asuli tigusaanngilaq. Gustav meeraalluni qinngasaarneqartarsimavoq.

- 3. klassimi aallartikkami 10. klassi angullugu taamaappoq. Aamma efterskolerama qinngasaarneqartarpunga, Tûtu oqaluttuarpoq.

Gustav meeqqatut nipaatsutut inussiarnersutullu imminut oqaluttuaraaq. Piffissap annerpaartaani nipilersortarlunilu BMX-ertarpoq, poqersuullunilu.

- Ilungersunarpoq. Kamassaqarnikooqaanga, taanna oqaluttuarpoq.

Qinngasaarneqarneq kamassutigilerpaa, kingusinnerusukkullu tamanna qanoq iliuuseqarfigissanerlugu paasiniartussanngorpaa. Nipilersorneq iliuusissanut ilaavoq.

Tûtup nipilersorneq atorlugu inuuneq, asanninneq misigissutsillu tamatumunnga attuumassuteqartut pillugit oqaluttuartarpoq.

Eqqarsaatigivallaarnagu oqaluuserisarpaa. Qinngasaarneqarneq kingunipiloqaraluartoq Gustav ullumikkut imminut taama isiginngilaq. Oqaluttuaasa ilagaat, kinaassuserinngilaali.

Taarsiullugu paasiniarsaralugulu, suliariniarsaralugulu naggataatigut iperarniarsaraa.

- Siorna kamassaqaqigama tarnip pissusaanik ilisimasalimmik oqaloqateqartalerama pissutsit allanngorput. Ilaannikkut kamallunga sinnattortarpunga, tamannalu inuuninnut sunniuteqarpoq, taanna oqarpoq.

Misigissutsit nikallornartut iliuuseqarfiginissaannut piffissanngorsimavoq.

- Inunnut avatangiisinniittunut sunniuteqalerpoq. Inuit tatiginnginnakkit qanillisinnaaneq ajorakkit ilungersuutigisorujussuuara, ilaannilu inuit uannut peqqinnanngitsut toqqartarpakka, Tûtu oqaluttuarpoq.

Oqaloqatigiinneq Disney-llu aliikkusersuusiaa

Angerlarsimaffimmili meeraanera toqqissisimasimavoq. Silami pinnguarneq nuannaralugulu tallimanngornermi Disneyp aliikkusersuusiaa qilanaarisarpaa. Nipilersorneq nuannarilluareerpaa, soorlu aamma sikkilerneq skateboardernerlu taamaakkai. Unnukkorsioraangamillu misigissutsinik eqqartuisarput.

Ilaqutariit katersuukkaangata oqaloqatigiinneq nalunaaquttap-akunnerpassuini ingerlasarpoq.

- Suut tamaasa oqaloqatigiissutigisarpagut. Ullormi misigisimasagut, inuit taakkualu misigissusaat, Tûtu oqaluttuarpoq.

Ilaqutariit anniaatigisatik, kamaatigisatik, ernumassutigisatik nuannarisatilluunniit eqqartortarpaat. Allamullu saatsipallannissaannik pisariaqartitsineq ajorput.

Gustavip ilaquttani misigissusilereqatigisinnaavai.

- Ilaqutariittut misigissutsigut eqqartungaatsiartapagut. Oqalorujoorluta nerisarfimmi akunnerpassuarni issiasinnaasarpugut. Nuannareqaara, taanna oqaluttuarpoq.

Taamaalilluni nammineq nammallugit ilungersuutigisimasinnaasaraluami ilai iperarsinnaasimavai.

Tûtup nipilersorneq samminngikkaangamiuk pinngortitamiinneq nuannarisarpaa. Assimi umiatsiarpoq, tassanilu ulapiffiunngilaq.

Oqaatsillu naammanngikkaangata nipilersorneq atortarpaat.

Tassani kamanneq nipeqalersillugulu aliasunneq oqaasinngortissinnaasarpaa. Piffissallu ingerlanerani aamma asanninneq allallu inuunermi pisimasut oqaluttuarisinnaanngorpai.

Gustavilli misigissutsini aniatissagunigit nipilersorneq kisiat atugariunnaarpaa.

Oqaluttuaq soqutiginerulerpaa. Inuit. Misigisat annikitsunnguit misigissutsillu annertuut taakkua akornanniittut.

- Maanna oqaluttuarpalaarnerusumik allariaaseqarpunga. Siornatigut misigissutsikka aallaavigalugit allattarnikuuvunga, taanna oqaluttuarpoq.

Tamanna nipilersuusiaani tusaaneqarsinnaavoq. Ukiuni siullerni taalliai nuanniitsunik imaqartartut maanna asanninneq, attaveqatigiinneq inuunerlu pillugit imaqalersimapput.

- Ingammik ukiuni kingullerni nipilersoriaatsit allariaatsillu assigiinngitsut misilittalerpakka. Imminut ima aperaanga: Asanninneq pillugu qanoq allassinnaavunga? Peqqusiileqinalaaraluarpat ajunngilaq, killissakka sumiinnersut paasiniarusuppakka, qungujulalluni oqarpoq.

Neriusaaq

Maannattaaq imminuinnaq nipilersuusiorunnaarpoq. Tûtu ullumikkut allarpassuarnut erinarsuusiortarpoq.

- Ullut ilaanni qanigisama ornippaanga oqarlunilu inuunini ima artornartigilersimasoq inuuinnarusunngivilluni, taanna oqaluttuarpoq.

Gustavip kinaanera oqaatigiumanngilaa. Qanigilluinnarlugu oqaatigiinnarpaa.

Oqaasii tupaallaatigai. Ingerlaannaq allalerpoq. Nipilersugaq “Neriusaaq” sanavaa.

Tûtu arnaatinilu Sika nukappiaraatitaarnikuupput. Assimi kaasuarlugu pisuttuartut takuneqarsinnaavoq.

Erinarsuut taanna inummut tassunga allataavoq.

- Naammassimmat marluulluta tusarnaarparput. Tamatta qiavugut.

Tassani Gustavip nipilersornikkut qanoq angusaqartarnersoq immaqa malugineqarsinnaanerpaavoq. Nipilersorneq aallaqqaammut kamamminik misigissutsiminillu ilungersunartunik oqaasinnguiffigisinnaavaa. Maannali aamma inummut allamut naapitsiffiusinnaavaa.

Siuttuuneq isumakkeerfiginninnerlu

Ullumikkut kamakkunnaarpoq. Qinngasaarisarnikullu isumakkeerfigai.

Imaanngitsoq pisut annernarnikuunngimmata. Imaanngitsoq pisut isumaqarami ajunngitsut. Kisiannili nammatarerusukkunnaaramigit.

Ukiut taakku inuunermini ilinniutitut isigisarpai. Inuuneranut ilaasimasut, kinaassutsiminulli aalajangiisuujunnaartut.

- Inuunermi ilikkarsimasara qujamasuutigeqaara, tapersersortikkalu suli qujamasuutigineruakka, taanna oqarpoq.

Gustavip nukappiaraalluni kinaassuserisimasani eqqarsaatigigaangamiuk ima oqarfigerusuttarpaa:

Tûtu nipilersoriaatsinik assigiinngitsunik ukiunit qulinit sivisunerusumik atuisimavoq. Ullumikkut nipilersorneq atorlugu inuit, asanninneq inuunerlu pillugit oqaluttuartarpoq.

Pitsanngorumaarpoq.

- Akisinnaaneq ajortuunngilaq. Siuttuunerit takutilaartarniaruk, illarluni oqarpoq.

Siunnersuutaa immaqa sakkortuginarsinnaavoq. Gustavili nammineq aalajangersinnaasoq taama oqarpoq. Kamannermi oqaasinngortinnissaa, isumakkeerfiginninnissaq misigissutsimilu nipilersukkanut atornissaat ilikkarsimavaa.

Nukappiaraajunnaarnikuuvoq inissisimaffimminik nassaarniarluni ilungersortariaqartoq.

Taarsiullugu imminut nassaareqqiffigisinnaasaminik ujartuisarpoq.

Eqqissineq

Gustav nipilersuusiunngikkaangami arpattartarpoq. Pinngortitamiunerusoq.

Aalisariartarpoq, tuttunniartarpoq, pissuseqqaatinik ujartuisarpoq. Suut tamarmik ajornaatsuujuaannannginnerat nuannaraa. Imerusukkuni nammineq kuussarsiortariaqarpoq. Aallaraangami avatangiisinut attaveeruttarpoq.

- Nammineernissara nuannaraara. Illoqarfimmituulli ulapiffiunngilaq, taanna oqarpoq.

Immaqa tamanna pissutigalugu aallartarpoq.

Nipilersorneq Tûtup meeraaneraniilli inuuneranut ilaavoq. Assimi nipilersorneq suli inuuniutiginngikkallaramiulli guitarerluni nipilersortoq takuneqarsinnaavoq.

Qaqqat akornanni taamarsuaq nassuiaasariaqanngilaq. Pinngortitaq, kuuk nipaannerlu kisimik — nipaangaarami qoqianngunangajattoq.

Maannalu inuk alla ilisarisimalertariaqagaa inuuneranut ilannguppoq.

Nukappiaraq ullut aqqanillit matuma siorna inunngortoq.

Gustavip ullaat pingasuullutik sinittarfimminni innangaarfigisartakkatik qungujulalluni oqaluttuarai. Inuuneq allanngorpoq.

Immaqali ujartuarsimasami ilaanik nassaaqqammerpoq:

Eqqissineq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS