TikTok, Snapchat, Twitch, Instagram, YouTube, Facebook inuillu
attaveqatigiittarfii allat tassanngaannaq inerteqqutaalerput.
Australiami
decembarimi 2025-mi nunarsuarmi siullermeertumik
attaveqatigiittarfiit 16 inorlugit ukiulinnut inerteqqutaalerput.
TikTok, Snapchat, Twitch, Instagram, YouTube, Facebook inuillu
attaveqatigiittarfii allat tassanngaannaq inerteqqutaalerput.
Australiami
decembarimi 2025-mi nunarsuarmi siullermeertumik
attaveqatigiittarfiit 16 inorlugit ukiulinnut inerteqqutaalerput.
Maannali
ukiup affaata qaangiunnerani misilittakkat siulliit inatsit
killilimmik sunniuteqarsimasoq takutippaat.
Tamanna
nalunaarusiami ilisimatusartut inuusuttunik 12-15-inik ukioqartunik
Australiamiunik 1.050-inik apersuineranni inerteqquteqarneq qanoq
sunniuteqarsimanersoq pillugu inerniliunneqarpoq. Inernerisa
takutippaat:
Inuusuttut 61 procentii suli attaveqatigiittarfinnik atuisuupput.
Taakkunannga 70 procentit maleruagassat avaqqutaarnissaat ajornanngimmat attaveqatigiittarfinnik atuipput.
Inuusuttut affaasa nittartakkamik atuinerup isumannaannerulinnginnera oqaatigaat, naak inerteqquteqarnermi tamanna siunertaagaluartoq.
Nunat arlaqartut Australia nakkutigeqqissaarpaat, nunani siullersaalluni attaveqatigiittarfinnik soorlu TikTokimik inerteqquteqarmat inuusuttunut 16 inorlugit ukiulinnut.
Assi: Thomas Vilhelm/Ritzau Scanpix
Andreas
Lieberothip Danmarkimi perorsaanermik ilinniarfimmi Aarhusip
ilisimatusarfiata ataaniittumi lektoriusup kisitsisit
tupaallaatiginngilai
- (Inerteqquteqarnerup, aaqq.) kingunitsiaa YouTubemi videot ’Qassinik ukioqarnissamut piumasaqaat ima avaqqutaarsinnaaavat’-mik qulequtaqartut takkussuupput, lektori Australiamik pisunik malinnaaqqissaartoq Videnskab.dk-mut oqarpoq.
Ukiut
5-10 qaangiuppata allatut isikkoqarsinnaavoq
Andreas
Lieberotili inerteqquteqarneq suli nutaajummat inatsisit
sunniuteqannginnissaannik oqassalluni siusippallaartoq isumaqarpoq.
- Kinguaariit inuusuttut sungiusimavaat attaveqatigiittarfinnik atuisinnaaneq, tassanngaannarli atueqqusaajunnaarlutik, oqarpoq.
Teknologimi ingerlatseqatigiiffissuarnut ’tupa’?
1990-ikkut naalerneranni tupamik tunisassiortorsuarnut ’tupamik
pisumik’ annertuumik taaguuserneqarpoq, taakku pisuutinneqarmata
paasititsinaveersaarsimasutut pujortarneq ajoqutaasoq
kræfteqalissutasinnaasorlu.
Maanna
oqaluuserineqarpoq teknologimi ingerlatseqatigiiffissuit ’tupamik
pisutut’ misigisaqarnersut ukiuni makkunani teknologimi
ingerlatseqatigiiffissuit tunisassiaasa ajortortai sammineqarmata:
Attaveqatigiittarfiit.
Ingammik
USA-mi eqqartuussinermi annertuumik arnaq 20-nik ukiulik Metamik
Facebookimik Instagrammimillu kiisalu Googlemik piginnittumik
eqqartuussivilersuussimmat attaveqatigiittarfinnik atuinissaminik
pinngitsuuisinnaajunnaartinneqarluni. Suliaavoq arnap ajugaaneranik
kinguneqartoq.
Saniatigut
nunat amerlanerujartortut inuusuttunut attaveqatigiittarfinnik
inerteqquteqalersaarput.
Inuiaqatigiinni
taama annertutigisumik allannguinerup sunniutaasa
takusinnaanissaannut ukiorpassuit ingerlagallassapput. Taamaattumik
immaqa ukiut 5-10 qaangiuppata kisitsisit allaanerussapput,
kinguaariit inuusuttut nutaat peroriartorpata sungiusimanagu
piummamik attaveqatigiittarfinniinnissaq. Pissanganassaaq
takussallugu tamanna inuunerinnerannut sunniuteqarnersoq, Andreas
Lieberoth oqarpoq.
Danmarkimi
pilersaarutaasoq
Danmarkimi
tamanna malinnaavigeqqissaarneqarunarpoq.
Naalakkersuisoqatigiit
SVM attaveqatigiittarfiit atorsinnaanissaannut 15-inik
ukioqaleqqaartoqartariaqartoq siorna oktobarimi siunnersuutigaat.
- Oqarasuaatit angallattakkat attaveqatigiittarfiillu meeqqatta meeraanerannik tiguaapput. Taamaattumik meeqqanut 15 inorlugit ukioqartunut attaveqatigiittarfiit arlaqartut inerteqqutiginiarpavut, Mette Frederiksen Facebookimi quppernermini allappoq.
Norgemi
meeqqanut inuusuttunullu 16-it inorlugit ukioqartunut
attaveqatigiittarfinnik inerteqquteqalernissamik annertuumik
pilersaaruteqartoqarpoq.
Østrigemi
meeqqanut 14-it inorlugit ukiulinnut inerteqquteqalernissaq
pilersaarutaavoq. Nunat allat arlaqartut aamma iliuuseqalersaarput.
Inerteqquteqalernissamik
pilersaaruterpassuaqarneranut attaveqatigiittarfiit inuusuttumik
atugarliortitsinerulernissaannut ernumanermit piuvoq. Tassalu
inerteqquteqarnerup inuusuttut inuunerannik pitsaanerulersitsinissaat
siunertaalluni.
TikTok, Snapchat Instagrammilu pillugit oqallinnermi skærmip saaniinneq kisimi pineqanngilaq, aammali inuunerinneq, ataatsimoorneq inoqatillu akornanniinneq – sammisat ilisimatusarnermi suli assigiinngitsunut tikkuussiffiusoq.
Assi: Thomas Vilhelm/Ritzau Scanpix
Taamatulli
sunniuteqarnissaa ilisimatuussutsikkut ilalerneqanngitsoq, Andreas
Lieberoth oqarpoq:
- Ataatsimut isigalugu ilisimatusarnerup takutippaa attaveqatigiittarfinnik inerteqquteqarneq tarnikkut peqqissusaannik pitsanngoriartitsissanersoq killilimmik takussutissaqarpoq, oqarpoq, Cambridgemilu ilisimatusarfimmit tuluit nalunaarusiaat isumaliutigalugu.
Inuusuttut
attaveqatigiittarfinni atugarliorpat?
Atugarliorneq
naalakkersuinermik suliaqartut attaveqatigiittarfinnut tunngasorisaat
inerteqquteqarnermullu tunngaviusoq Andreas Lieberothip
ilisimatusarnermi uppernarsineqartoq takusinnaanngilaa.
- Tamanna misissoraanni inernerit nikerartut takuneqarsinnaavoq annikitsumillu sunniuteqarluni. Tamatuma takutippaa teknologimik atuineq namminermini inuusuttut atugarliornerannut peqqutaasorsuunngitsoq, oqarpoq.
Inuiaqatigiinni taama annertutigisumik allannguinerup sunniutaasa takusinnaanissaannut ukiorpassuit ingerlagallassapput.
Andreas
Lieberothilli ernummatigineqarnera paasisinnaavaa meeqqat
inuusuttullu piffissartik kukkusumik atortaraat
attaveqatigiittarfinnilu soorlu TikTokimi Instagrammimilu
nuannaartorisaqarlutik angujuminaallutillu peqqinnanngitsunik.
Inuusuttut
atugarliortut ikiorsinnaagai
Inuunerinnermik
isumalioqatigiissitamik taaneqartartup meeqqat inuusuttullu peqqissusaat pillugu oqallinnerup paasinissaanut 2023-mi
pilersinneqartup siorna angusani saqqummiuppai.
Isumalioqatigiissitami
ilisimatuunik arlalinnik inuttaqartumi isumaqartoqanngilaq
nalinginnaasumik meeqqat inuusuttullu ilaatigut Danmarkimi meeqqat
inuusuttullu atugarliornerulersimasut.
Inuunerinnissamilli
isumalioqatigiissitaq soqutiginartumik allamik nassaarpoq: Inuusuttut
atugarlioreersut atugarliornerujartortut.
Taamatullu
ineriartortoqarnera attaveqatigiittarfinni annertusarneqartarpoq,
Andreas Lieberoth oqaluttuarpoq.
- Meeraq aarlerinartorsioreersoq pineqartillugu tamanna digitalimi inuunermi takutinneqartarpoq. Mattussanerusutut misigisarput, pimmatigineqarlutik allatulluunniit nuanniitsumik pineqarlutik, tamannalu attaveqatigiittarfinni takuneqarsinnaalluni, oqarpoq.
Inuusuttut meeqqallu Australiamiut inuit attaveqatigiittarfii 16-it inorlugit ukiulinnut atorneqarsinnaanerat inerteqqutigineqaraluartoq suli atugaraat. Arlaqartut oqaluttuarput maleruagassat avaqqukkuminartut.
Foto: Mads Joakim Rimer Rasmussen/Ritzau Scanpix
Meeqqat
inuusuttullu aarlerinartumiittut ikiornissaat Andreas Lieberoth
naapertorlugu nalinginnaasumik mattussinissamik tunngavilersuutit
nukittunersaraat.
Sunniuteqassanersorli
naluarput, oqarpoq.