KULTURIKKUT ASSIGIINNGISSUTSIT UNAMMILLIGASSAT

– Kalaaleq arnaq ima oqarpat: 'Anniarpunga' taava imatut paasineqassaaq: 'Anniartorujussuuvunga!'

Kulturikkut assigiinngissutit pissutigalugit, kalaallit arnat naartunerminni Danmarkimi peqqinnissaqarfimmi pisariaqartitaminnik pisinnaatitaaffigisaminnillu ikiorneqarnatillu tapersersorneqarneq ajorput. Taama Institut for Menneskerettigheder misissuinermi nutaami inerniliivoq.

Danskit peqqinnissaqarfiini uninngasut kalaallisut tunuliaqutallit, oqalutsimik ikiorneqarnissamik pisariaqartitsinerat, attaveqatigiinnermik pitsanngorsaanissaq sinniisussamillu periarfissaqarneq eqqumaffigineqassasoq, Institut for Menneskerettigheder-ip inassutigaa.
Saqqummersinneqarpoq

Arnaq kalaaleq ima oqaraangat: ’Av!’ tassa ima isumaqarpoq: ’AAAAAAAV!’ Arnaq kalaaleq Danmarkimi erninermini peqqinnissaqarfimmi misigisani tunngavigalugit, taamatut oqarpoq.

Arnat kalaallit. danskit peqqinnissaqarfianni naapittagaat pillugit misissuinermi, arnaq taanna, arnat arfineq-marluk oqalutsillu misilittagaqarluartut arfinillit Danmarkimi Institut for Menneskerettigheder-imit misissuinermi peqataasut ilagaat.

Erniartorluni arnamit qallunaamit qaagiinnarneqarnini pillugu misigisalikkersaarpoq:

– Nilliavoq suaartarlunilu tunumullu ajangajalluinnarlunga, namminermigooq siulliulluni isissagami. Taava iserpoq, uangalu utaqqisarfimmut isertinneqarpunga, arnaq kalaaleq utaqqisarfimmiisinneqartariaqartoq oqaluttuarpoq.

Ernisussiortup tamatuma kingorna misissorpaa misissorpaa, paasinarsivorlu ernisulereersimasoq:

– Taanna (ernisussiortoq, aaqq.) annilaajummerluni ima oqarpoq: ’Ernga qaareersimavoq, ernisutulli isikkoqanngilatit. 8 centimeterinik ammareersimavutit, isissaatit maannalu ernissaatit! Soormiuna anniarneranngittutit?’ Taamaasioraluarpungali. Oqarfigaara annernartoq. (…) Kultorikkut assigiinngissutivut malunnartut isumaqarpunga, tassa kalaaleq arnaq oqaraangat: ’Av!’ taava isumaqartarpoq: ’AAAAAAAV!’ (…)

Arnaq taanna misigisaminik oqaluttuartoq, oqaatigineqareersutut misissuinermi akissuteqartuni arfineq-marluk akornanniippoq, saniatigullu oqalutsit misilittagaqarluartut arfinillit aamma akissuteqarput.

Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Ilisimatusarfik pineqartunik apersuineq tunngavigalugu arlalinnik inerniliussaqarpoq, pissutsit pitsanngorsarneqarsinnaasut kalaallillu arnat pitsaanerusumik pineqartarnissaannut iluaqutaasinnaasunik, innersuussanik saqqummiussipput.

Assersuutigalugu Danmarkimi peqqinnissaqarfimmi sulisunit, kalaallinik uninngasunik attaveqarnermi ilisarnaatit ilikkarneqartariaqarput – assersuutigalugu anniarneq assigiinngitsutigut oqaatigineqarsinnaanera.

Institutti aamma isumaqarpoq kalaallit arnat nunap inoqqaavinut ilaanertik pissutigalugu pisinnaatitaaffii pillugit immikkut sulisunit ilinniartinneqartariaqartut, soorluttaaq uninngasut kalaallisut tunuliaqutallit qallunaatut oqalussinnaagaluarlutik oqalutsimik ikiorneqarnissartik pisariaqartitsisarnerat eqqumaffigineqartariaqartoq:

– Peqqinnissaqarfimmi sulisut ilinniartitaanerminni kalaallinik uninngasunik naapitsinissamut piginnaaneqarnerulissutigisaannik ilinniartinneqarnissaat pingaaruteqarpoq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Ilisimatusarfimmi naligiissitaanermut pisortaq, Tina Birkelund Thomsen oqarpoq.

Ilinniartitsineq attaveqaqatigiinnermik, kalaallit kulturiannik kinaassutsimillu kiisalu Kalaallit Nunaata Danmarkillu oqaluttuarisaaneranni pissaaneqarnerussuteqarnermik ilisimasanik ilaqartoqartariaqartoq, taanna aamma oqarpoq.

Institut for Menneskerettigheder-ip nittartagaani, misissuineq tamaat atuarneqarsinnaavoq.

Powered by Labrador CMS