Nunanut allanut politikkikkut najummatsisimanartorsiorneq Kalaallit Nunaanni toqqissisimajunnaarsitsisoq
2026-mi misissuinerup nutaap inuit inuunerat ajorseriangaatsiartoq takutippaa, tamannalu nunarsuarmi politikkikkut eqqissiviilliortoqaneranit patsiseqarpoq. Nunap tinguarniarneqarneranut oqariartuuteqartoqarnera misissuinermi peqataasut 76 procentiisa ernumalissutigaat.
Kalaallit Nunaanni innuttaasut politikkikkut tatineqarneq pinngortitamukarnikkut, ataqatigiiinnikkut nutaarsiassallu killilersimaarnerisigut iliuuseqarfigisaraat misissuinerup nutaap takutippaa.
Assi: Naalakkersuisut.
Politikkikkut tatineqaraluarluni innuttaasut akiuulluarsinnaassuseqarnerat, minnerunngitsumik kulturimik pinngortitamillu aallussinikkut, paasineqarpoq.
Misissuinerit 2018-imeersoq 2025-meersorlu sanilliukkaanni peqataasut inuunermik pitsaassusiata annertuumik appariaateqarnera misigaat. 31%-it eqqarsartaatsimikkut atugarliuuteqarnermut ersiutinik takutitsipput, 82%-illu ernumassuteqarnerminni ulluinnarni inuunerat sunnersimaneqarpoq.
Innuttaasut Peqqissusiannik Ilisimatusarfiup Ilisimatusarfik suleqatigalugu misissuinerani takuneqarsinnaavoq.
Kalaallit Nunaat nunanit allanit soqutigineqarnerulernera aarlerinermik, eqqissisimannginnermik nikallunganermillu aamma sunnertisimasut misissuinermi paasineqarpoq. Sininniarnerminni ajornartorsiuteqarnermik, aallussisinnaanermik ajornartorsiuteqarnermik, aamma ataqqineqannginnermik misigisimaneq pissutigalugu kamannermik misigisaqarsimallutik arlallit oqaatigaat.
Peqataasut meeqqamik siunissaat nunallu isumannaatsuutinneqarnissaat pillugit ernumanerminnik nunap qimannissaanik eqqarsaateqarsimasut oqaluttuaraat.
- Avataaniit tatineqarneq annertusigaangat innuttaasut eqqaamasassagivut pingaaruteqarpoq. Misissuineq una innuttaasut isummersuutaasa tusaaneqarnissaannut tapertaavoq, aammalu misissuinermut peqataasut akornanni sunnersimaneqarsimaneq annertusimasoq erseqqippoq. Avataaniit eqqumaffiginninneq annikillippat tamanna puigussanngilarput. Tassami sunnerneqarneq tamanna innuttaasut atugarissaarnerannut siunissami ukiorpassuit ingerlaneranni pingaaruteqarsinnaavoq, Innuttaasut Peqqissusiannik Ilisimatusarfimmi aamma Ilisimatusarfimmi ilisimatusarnermut ataqatigiissaarisoq Ingelise Olesen oqarpoq.
Kalaallit Nunaata tatineqarnini ima atorpaa
Innuttaasut nunap avataanit tatineqarneq qanoq iliuuseqarfigisarneraat misissuinermi aamma apeqqutigineqarpoq.
Amerlasuut pinngortitamiinnikkut eqqarsartaatsikkut misigissutsitsigullu nukissamik aallertarput. Allat ataqatigiinneq ilaquttanik ikinngutinillu oqaloqateqarneq, kiisami sammisani soqutigisaminni peqataasarnikkut nukissaminnik aallertarput.
Aammattaaq inuit ilaasa nutaarsiassanik internettikkullu attaveqaqatigiittarfinnik atuinerminnik killilersimaarinninniarlutik aalajangertarput, paasissutissarpassuit takkussuuttut igalassimaneqartarlutik. Kulturi upperisarlut aamma eqqaaneqarput, taakku piffissami eqqissiviilliorfiusumi eqqissisimanissamik nunamullu tunnganissamik periarfissatut atorneqartarlutik.
- Inuiaqatigiittut ataatsimoorluta qajannaatsumik inissisimanissatsinnut eqqarsartaatsikkut peqqissuseq pingaaruteqarpoq. Qallikkut assoroortinneqarneq misigigaangatsigu ataatsimoorlutalu immitsinnut paareqatigiinnissarput aatsaat taama pingaaruteqartigivoq. Misissuinerup peqqissutsitsinnut aamma atugarissaarnitsinnut suut siuarsaataasarnersut pillugit ilisimariikkavut uppernarsarpai.
- Ataqatigiinneq sakkortooq, kulturerput, pinngortitaq aamma ataatsimoorfivut akiuussinnaanitsinnut tunngatillugu qitiusumik inissisimapput. Tamakku tulluusimaarutigalugit paarilluarlugillu ineriartortissavagut, taamaalilluta massakkut aamma siunissami nukittuumik inissisimassagatta, aamma avataaniinngaanniit tatineqarneq annertusigaangat, Peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisoq Anna Wangenheim oqarpoq.
Misissuineq pillugu paasissutissat
Misissuineq januaarip 28-aniit februaarip 16-ata tungaanut 2026-mi internetikkut apeqqutinik immersuititsinikkut ingerlanneqarpoq, Innuttaasut peqqissusiannik misissuinermut 2024-miit 2026-mut ingerlanneqartumut ilassutaalluni.
Innuttaasut 308-t peqataapput, agguaqatigiissillugu 48-nik ukioqarlutik, taakkunanngalu 60 procentii arnaapput. Nunami sumi tamalaaniit apeqqutit akineqarput, Nuummiillu amerlanerpaallutik.