Aappariinneq misilinneqangaartarmat aamma naalagaaffeqatigiinneq misilinneqartassaaq.
Naalagaaffeqatigiinnermi akornut kingulleq tassaavoq spiralilersuisimaneq pillugu suliaq. Suliami tamatumani taama illuatungeriitsigisunik qisuariartoqarnera aatsaat misigaara. Naalagaaffeqatigiikkaluaraanni aapparikkaluaraanniluunniit iluatsissappat marluullutik kissaatigisariaqarpaat — iluatsissappat.
Aappariinneq misilinneqangaartarmat aamma naalagaaffeqatigiinneq misilinneqartassaaq.
Naalagaaffeqatigiinnermi akornut kingulleq tassaavoq spiralilersuisimaneq pillugu suliaq. Suliami tamatumani taama illuatungeriitsigisunik qisuariartoqarnera aatsaat misigaara. Naalagaaffeqatigiikkaluaraanni aapparikkaluaraanniluunniit iluatsissappat marluullutik kissaatigisariaqarpaat — iluatsissappat.
Spiralilersuisimaneq pillugu suliami nalunaarusiat oqallisigineqarneranni sakkortuumik oqallittoqarpoq. Oqallinnermi illuatungeriit ilaasa oqaaseq inuiannik nungusaaneq sakkortuumik atorpaat. Oqaaseq paatsoorneqarsinnaarpasinngitsorujussuaq. Inatsisilerisuunngilara. Kisianni inuiannik nungusaanerup assersuutigalugulu innuttaasunik ikilisaanerup killeqarfii takujuminaatsippakka. Taakku marluullutik assuarnarput. Niviarsiararpassuit, arnat inuusuttut assigiinngitsorpassuartigut pinngitsaalineqartarmata, qallunaallu tungaannit pinerlunnernit taakkunannga meerartaartoqarnissaa pinaveersaartinniarlugu spiralit ikkussugaasut immikkoortut ilaanni eqqaaneqarpoq. Niviarsiaqqat arnallu inuusuttut kannguttaatsuliorfigineqarnissaannut illersorniarlugit ILIUUSEQARTOQANNGILAQ - naamik, kannguttaatsuliorfigineqaqqiinnarput. Aaqqissuussinermut taamaaliortumut maajuginninnera oqaasissaqartinngilaraluunniit.
Taamanikkut pissutsit allaanerunerat utoqqatsissutigineqarsinnaanngilaq. Takorlooriaruk sorsunnersuup kingulliup nalaani tyskit nazistit niviarsiaqqat arnallu danskit inuusuttut tyskit sakkutuui tiguaasut meerartaaqatigeqqunagit spiralinik naartunaveersaateqalersikkaat. Taava danskit politikerii inatsisilerituullu tamanna pillugu allatut isumaqassasut ilimagissagaluarpara. Aammattaaq danskit politikeriisa spiralilersuisimanermik suliaq aningaasatigut taarsiissutissiinermi tunioraanerinnartut isigaat. Oqaatsit taakku aamma uannut annernarput.
Maalia Skifte Nuummeersoq Københavnimi Operami aasap aallartinnerani tiguartinnartumik oqalugiarpoq. Unnummi tamatumani najuussinnaanngitsut anaanaasa spiralilerneqarsimanermi kingorna meerartaarsinnaasimannginnerat pissutigalugu inunngorsimanngisaannarmata eqqaamasariaqarigut oqaasiani erserpoq. Assaa! Inersuarmi silaannaap allanngornera eqqarsaatigigaangakku suli qiiaammertarpunga.
Oqaatsini taakkunani paasinnittaaseq assigiinngitsorpassuarnik tunngaveqartoq erserpoq, soorlu - immaqa - naalagaaffeqatigiinneq ajorunnaarsinniarlugu qaangerneqartariaqartut. Kalaallit tungaannit kinguaariinni arlalinni inunnut sunniutaat, qallunaat aningaasanik pingaartitsinerat, siornatigut inunnut isiginnittaasiat il.il. sammineqarput. Suliassaq imaannaanngilaq, iluatsinnissaali anguniarlugu sapinngisatsinnik iliuuseqartariaqartugut isumaqarpunga. Allatut eqqarsarnissaq naammanngilaq. Eqqugaasut kannguttaatsuliorfigineqarnertik paasineqassasoq misigisariaqarput, kikkullu tamarmik kukkussutigisimasatik ilinniarfigissagaat siunissamilu taamatut kukkussuteqarnaveersaassasugut misigisariaqarput.
Danmarki “iliuuseqarnermi nalaani” aamma ajunngitsuliarpassuaqartoq, soorlu pitsaanerusunik inissialiortitsilluni, assersuutigalugu mæslingernut akiuussutissalersuilluni, atuarfiliorlunilu allarpassuarnillu sanaartortartoq siammartitsivinni assigiinngitsuni tusanngikkukku atuartarpara. Aap, Danmarki taamaaliorsimavoq. Tamannami nunasiaatilittut akisussaaffik tamannarpiaq tiguniaraanni naapertuutiinnarpoq. Eqqaamajulli qanorluunniit ajunngitsuliortoqartigigaluarpat tamatuma kingunerisaanik ajortuliornerit puiguinnarneqarsinnaasut.
Piffissaq aggersoq ilungersunassaaq. Oqaluttuarisaanermut isiginnittaatsit assigiinngitsut naapeqatigiissutigisariaqarlugillu illuatungeriit imminnut paasisariaqarput. Suliniutit nutaat ataatsimoorfissatut nassaarineqartariaqarput. Ajornartorsiut nukittunerulersitsisariaqarpoq, tamattalu oqaluttuarisaanermik paasinninnerput ilikkagaqarsimanerpullu ersersittariaqarparput.
Eqqugaasunut maanna suli akornatinniittunut tamatuminnga pisussaaffeqarpugut. Inuunerminni takorluuiinnartariaqarsimasunut amigaateqartunullu tamatuminnga pisussaaffeqarpugut. Siunissami naalagaaffissuarmi innuttaasussanut tamatuminnga pisussaaffeqarpugut.