Australiamiut
suliffeqarfiutaat Energy Transition Minerals Kuannersuarni
aatsitassarsiornissamut akuersissut pillugu Namminersorlutik Oqartussanik
eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq, Naalakkersuisunit qallunaallu
naalakkersuisuinit suliamik kinguarsaallutik suliap naammassinissaanut
sivitsorsaasut, isumaqarpoq.
Danmarkimut Kalaallit
Nunaannullu illersuisup Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata,
eqqartuussinissaq sioqqullugu paasiniarneqartussat suli amigaataasut, Nunatta
Eqqartuussivianut novembarip 25-ani allakkatigut paasissutissiissutigisimagaa,
ingerlatseqatigiiffimmit oqaatigineqarpoq.
Australiamiut
suliffeqarfiutaat Energy Transition Minerals Kuannersuarni
aatsitassarsiornissamut akuersissut pillugu Namminersorlutik Oqartussanik
eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq, Naalakkersuisunit qallunaallu
naalakkersuisuinit suliamik kinguarsaallutik suliap naammassinissaanut
sivitsorsaasut, isumaqarpoq.
Danmarkimut Kalaallit
Nunaannullu illersuisup Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata,
eqqartuussinissaq sioqqullugu paasiniarneqartussat suli amigaataasut, Nunatta
Eqqartuussivianut novembarip 25-ani allakkatigut paasissutissiissutigisimagaa,
ingerlatseqatigiiffimmit oqaatigineqarpoq.
- Taamatut pissusilersorneq
piaaraluni kinguarsaataasutut isigineqarsinnaavoq. Danmarkip Kalaallit
Nunaatalu isiginnittaasiat tupigusuutigisinnaavarput, isumaqarpugut suliap
tamatta soqutigisatta aaqqinneqarnissaa taamaalilluni kinguarsarneqartoq.
Tamatuma kingunerisaanik kalaallit millionilikkaanik eqqartuussissuserisumut
akiligassaqalissapput. Immaqa oqaluttuap imarisai qularutissaajunnaassapput.
Isumaqarpugut tunngavissaqarluarluta, taamaattumillu pilersaarutit malillugit
suliap naammassineqarnissaa sulissutigiuarparput. Piffissamik atuivallaarneq
pisariaqanngitsoq isumaqarpugut, tamannami suliamik kinguarsaataavoq, Energy
Transition Mineralsimi pisortaq Daniel Mamadou tusagassiuutitigut nalunaarummi
oqarpoq.
Kuannersuarni aatsitassarsiorneq pillugu suliami Namminersorlutik Oqartussat kinguarsaanerarneqarnerat Aatsitassanut Naalakkersuisup Naaja H. Nathanielsen (IA) ima qisuariarfigaa: Naamik. Pasilliutit taama ittut kukkunerusinnaanngillat.
Assi: Trine Juncher Jørgensen
Ingerlatseqatigiiffiguna
kinguarsaasoq
Inuussutissarsiornermut,
Aatsitassanut, Nukissiuuteqarnermut, Inatsisinik atortitsinermut
Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsenip (IA),
Namminersorlutik Oqartussat suliamik kinguarsaanerarneqarnerat ima
akissuteqarfigaa:
- Naamik, pasilliutit taama
ittut kukkunerusinnaanngillat.
Taanna naapertorlugu
tamatuma akerlianik pisoqarpoq.
- Greenland Mineralsip/Energy Transition Mineralsip (GME/ETM) suliamik
kinguarsaasumik periusissiorsimaneranik assersuutissarpassuaqarpoq.
Isumaqatigiissitsiniarnermik eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq
assersuutissaalluarsinnaavoq, aallartinneqartariaqarsimanngikkaluarpoq.
Eqqartuussivimmut kukkusumiittumut suliassanngortinneqarsimavoq, maannalu
tamanna Isumaqatigiissitsiniartartut Eqqartuussiviata aalajangiineratigut
erseqqissarneqarluni.
- Assersuutip aappaa
tassaavoq Københavnip eqqartuussiviani suliassanngortitsineq.
Suliassanngortitsinerlu qanittukkut itigartitsissutigineqarpoq Naalakkersuisut
nunatsinnilu suliffeqarfiit arlallit suliamut attuumassutaarummata. Tamatuma
saniatigut ingerlatseqatigiiffiup suliffeqarfinnik inunnillu suliamut
attuumassuteqanngitsunik arlalissuarnik eqqartuussivimmut
suliassanngortitsiortornermigut suliaq kinguarsarpaa. Naalakkersuisut kisimik
isumaqatigiinniarsinnaapput, tamannalu GME-p paasiuminaatsippaa. - Assersuutigalugu Naalakkersuisut aalajangiinerat pillugu Inatsisartut
siulittaasuata unnerluutiginissaa isumaqanngilaq. Taamaattumik tamanna Nunatta
Eqqartuussivianut unammillerparput. Aap, tamanna paasiniarlugu piffissaq
sivisooq atorneqarsinnaavoq, allatulli pisoqarnissaa akuerineqarsinnaanngilaq,
Naaja H. Nathanielsen oqarpoq, nangillunilu:
- GME-p/ETM-ip
eqqartuussivimmut suliassanngortissimasai tamaasa eqqartuussivimmi
suliarineqassagunik paatsiveerussaarinerussaaq
aningaasartuuteqarnerulersitsillunilu. Taamaattumik akisussaasut kisimik
suliassap piaartumik suliarineqarnissaanik qulakkeerinninnissartik
pisussaaffigaat, taamaasilluni suliaq ingerlanneqarsinnaanera sukkanerullunilu
malunnaateqarnerulissammat. Naalakkersuisut GME-tut eqqartuussivimmi pineqartup
eqqortumik suliarineqarnissaa qilanaaraat; Tassa GME-p Naalakkersuisullu
akornanni suliaq Naalakkersuisut aalajangiinerat aallaavigalugu suliaq pillugu
ukkatarinninnissaq.
Nammineq taarsiinissamut
akisussaaffik
Naalagaaffiup
eqqartuussissuserisuata Nunatta Eqqartuussivianut allakkamini Energy Transition
Mineralsip immaqa Inatsisartunut ilaasortat ataasiakkaat suliami
taarsiissutissanik akisussaatikkumaarai ammaammagu Aatsitassarsioqatigiiffiup
tupigusuutigaa.
- Tupigusuutigaarput
illuatungerisatta eqqartuussissuserisuata oqaluuserilermagu inunnik
ataasiakkaanik akisussaatitsisinnaaneq. Soorunami tamanna inunnut
ataasiakkaanut akisussaatinneqartussanut ilungersunarluinnarpoq, Daniel Mamadou
oqarpoq.
Naaja H. Nathanielsenilli
tamanna eeqqunngitsuunerarpaa:
- GME/ETM-ip iliuuserisatik
paatsoorsimagaat nassuiaatigineqarsinnaavoq. GME/ETM-ip attuumassuteqanngitsut
arlallit eqqartuussivimmut suliassanngortinniarlugit aalajangersimavaa.
Naalakkersuisut kisimik eqqartuussivimmut suliassanngortinneqarsinnaasut ukiut
ingerlaneranni arlaleriarluta nassuiaatigisarparput.
- ETM-ip ilaatigut
“Inatsisartut siulittaasuat Mimi Karlsen” eqqartuussivimmut
suliassanngortippaa. Aalajangiineq tamanna siunertaqanngilaq, Inatsisartut
siulittaasuat Naalakkersuisunit aalajangiiffigineqartunut
akisussaasinnaanngimmat. GME-p/ETM-ip aalajangigai paatsiveqanngitsut
apeqqutissarpassuarnik pilersitsipput. GME-milli aalajangerneqarpoq, tamannalu
uagut malittariaqarparput. Pissutsit taamaattut unammillerlugit
apeqqusertariaqarpavut. Apeqqutit GME-mit suli akineqarsimanngitsorpassuit.
Namminersorlutik
Oqartussanut annilaangasaarineq
Naalakkersuisoqarfik
suliaq pillugu Nunatta Eqqartuussivianut apeqquteqarpoq, tamannali
ingerlatseqatigiiffiup oqarneratut inuttut akisussaatinneqarnissamut
ammaassinngitsoq, Naaja Nathanielsen oqarpoq.
- Tamanna
upperilluinnarpassuk assut ernumanarpoq. Tassa aatsitassarsiornermi
aalajangiisarnermut periutsit ilisimanngilluinnarpaat. GME/ETM Namminersorlutik
Oqartussat aningaasartuuteqarnerulernissaanik annilaangasaarineq atorlugu
oqariartuuteqarpoq. GME-mut siunnersuinissatsinnut piareersimajuaannarpugut —
aalajangiinitta sukkasuumik sunniuteqarluartumillu misissorneqarnissaat
kissaatigaarput.
Avatangiisinut
inatsisinullu piumasaqaatit
Energy Transition Minerals
Kuannersuarni suliniummi aatsitassamik piiaanissamut akuersissummik
pissarsinissamut avatangiisinut inatsisinullu piumasaqaatit tamarmik
naammassineqarsimasut naggataagut allappoq. Taamaalillunilu
ingerlatseqatigiiffik Kuannersuarni aatsitassarsiornissaannik akuersissummik
atorunnaarsitsineq pissutissaqanngitsumik arsaarinninnerusoq.
Tamannali pillugu
Naalakkersuisoq aamma isumaqatiginngilaq:
- GME/ETM avatangiisinut
inatsisitigullu piumasaqaatinik tamanik naammassinnissimanersoq suli
aalajangiiffigineqanngilaq. Siusinnerusukkut qinnuteqartoqarsimavoq,
ingerlatseqatigiiffiullu VVM aamma SIA suliaanik tamanut ammasumik
tusarniaassummik ingerlatsisoqarsimalluni, nalunaarusiallu taakku
Naalakkersuisunit akuerineqartussaapput. Maannakkut suliaq piiaanissamut
akuersissummik qinnuteqaatip naliliivigineqarnerata akissutaa naammassivoq,
akisussaasumullu akissuteqaat tunniunneqareerluni. Uranip akuisa annertussusaat
uranimut inatsimmut naapertuuttumik aalajangerneqartarput. Eqqartuussivik
ilimagisatsitut aalajangiinngikkuni pissutissaqanngitsumik
itigartitsisoqarsimasoq, suliaq Naalakkersuisunut ingerlateqqinneqassaaq
taakkualu piumasaqaatit allat naammassineqarsimanersut misissussavaat. Taamatut
pisoqartarnera nalinginnaavoq, aqutsinikkut aalajangikkat misilinneqaraangata.
Taamaattumik nassuiaataat eqqunngilaq.
Greenland
Mineralsip/Energy Transition Mineralsip Namminersorlutillu Oqartussat akornanni
suliami eqqartuussivimmi siullermeersumik suliap ingerlanneqarnissaanut suli
piffissaliisoqanngilaq