Kuannersuarni aatsitassarsiorfik Namminersorlutik Oqartussanit sakkortuumik isornartorsiorneqarpoq

Energy Transition Minerals Namminersorlutik Oqartussat piaaralutik suliartik kinguarsaraat isumaqarpoq. Tamannali ilumuunngitsoq, aatsitassanut naalakkersuisoq oqarpoq, Kuannersuarnilu suliap eqqartuussivimmi suliarineqarnissaa.

– Suliami illuatungiliuttut tamarmik aaqqiivigerusutaanni Danmarkip Kalaallit Nunaatalu kikkut tamarmik takusinnaasaannik kinguarsaanerat tupigusuutigaarput, Energy Transition Mineralsimi pisortaq Daniel Mamadou oqarpoq.
Saqqummersinneqarpoq

Australiamiut suliffeqarfiutaat Energy Transition Minerals Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut akuersissut pillugu Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq, Naalakkersuisunit qallunaallu naalakkersuisuinit suliamik kinguarsaallutik suliap naammassinissaanut sivitsorsaasut, isumaqarpoq.

Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu illersuisup Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata, eqqartuussinissaq sioqqullugu paasiniarneqartussat suli amigaataasut, Nunatta Eqqartuussivianut novembarip 25-ani allakkatigut paasissutissiissutigisimagaa, ingerlatseqatigiiffimmit oqaatigineqarpoq.

Australiamiut suliffeqarfiutaat Energy Transition Minerals Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut akuersissut pillugu Namminersorlutik Oqartussanik eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq, Naalakkersuisunit qallunaallu naalakkersuisuinit suliamik kinguarsaallutik suliap naammassinissaanut sivitsorsaasut, isumaqarpoq.

Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu illersuisup Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata, eqqartuussinissaq sioqqullugu paasiniarneqartussat suli amigaataasut, Nunatta Eqqartuussivianut novembarip 25-ani allakkatigut paasissutissiissutigisimagaa, ingerlatseqatigiiffimmit oqaatigineqarpoq.

- Taamatut pissusilersorneq piaaraluni kinguarsaataasutut isigineqarsinnaavoq. Danmarkip Kalaallit Nunaatalu isiginnittaasiat tupigusuutigisinnaavarput, isumaqarpugut suliap tamatta soqutigisatta aaqqinneqarnissaa taamaalilluni kinguarsarneqartoq. Tamatuma kingunerisaanik kalaallit millionilikkaanik eqqartuussissuserisumut akiligassaqalissapput. Immaqa oqaluttuap imarisai qularutissaajunnaassapput. Isumaqarpugut tunngavissaqarluarluta, taamaattumillu pilersaarutit malillugit suliap naammassineqarnissaa sulissutigiuarparput. Piffissamik atuivallaarneq pisariaqanngitsoq isumaqarpugut, tamannami suliamik kinguarsaataavoq, Energy Transition Mineralsimi pisortaq Daniel Mamadou tusagassiuutitigut nalunaarummi oqarpoq.

Kuannersuarni aatsitassarsiorneq pillugu suliami Namminersorlutik Oqartussat kinguarsaanerarneqarnerat Aatsitassanut Naalakkersuisup Naaja H. Nathanielsen (IA) ima qisuariarfigaa: Naamik. Pasilliutit taama ittut kukkunerusinnaanngillat.

Ingerlatseqatigiiffiguna kinguarsaasoq

 Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut, Nukissiuuteqarnermut, Inatsisinik atortitsinermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsenip (IA), Namminersorlutik Oqartussat suliamik kinguarsaanerarneqarnerat ima akissuteqarfigaa:

- Naamik, pasilliutit taama ittut kukkunerusinnaanngillat.

Taanna naapertorlugu tamatuma akerlianik pisoqarpoq. - Greenland Mineralsip/Energy Transition Mineralsip (GME/ETM) suliamik kinguarsaasumik periusissiorsimaneranik assersuutissarpassuaqarpoq. Isumaqatigiissitsiniarnermik eqqartuussivimmut suliassanngortitsineq assersuutissaalluarsinnaavoq, aallartinneqartariaqarsimanngikkaluarpoq. Eqqartuussivimmut kukkusumiittumut suliassanngortinneqarsimavoq, maannalu tamanna Isumaqatigiissitsiniartartut Eqqartuussiviata aalajangiineratigut erseqqissarneqarluni.

- Assersuutip aappaa tassaavoq Københavnip eqqartuussiviani suliassanngortitsineq. Suliassanngortitsinerlu qanittukkut itigartitsissutigineqarpoq Naalakkersuisut nunatsinnilu suliffeqarfiit arlallit suliamut attuumassutaarummata. Tamatuma saniatigut ingerlatseqatigiiffiup suliffeqarfinnik inunnillu suliamut attuumassuteqanngitsunik arlalissuarnik eqqartuussivimmut suliassanngortitsiortornermigut suliaq kinguarsarpaa. Naalakkersuisut kisimik isumaqatigiinniarsinnaapput, tamannalu GME-p paasiuminaatsippaa. - Assersuutigalugu Naalakkersuisut aalajangiinerat pillugu Inatsisartut siulittaasuata unnerluutiginissaa isumaqanngilaq. Taamaattumik tamanna Nunatta Eqqartuussivianut unammillerparput. Aap, tamanna paasiniarlugu piffissaq sivisooq atorneqarsinnaavoq, allatulli pisoqarnissaa akuerineqarsinnaanngilaq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq, nangillunilu:

- GME-p/ETM-ip eqqartuussivimmut suliassanngortissimasai tamaasa eqqartuussivimmi suliarineqassagunik paatsiveerussaarinerussaaq aningaasartuuteqarnerulersitsillunilu. Taamaattumik akisussaasut kisimik suliassap piaartumik suliarineqarnissaanik qulakkeerinninnissartik pisussaaffigaat, taamaasilluni suliaq ingerlanneqarsinnaanera sukkanerullunilu malunnaateqarnerulissammat. Naalakkersuisut GME-tut eqqartuussivimmi pineqartup eqqortumik suliarineqarnissaa qilanaaraat; Tassa GME-p Naalakkersuisullu akornanni suliaq Naalakkersuisut aalajangiinerat aallaavigalugu suliaq pillugu ukkatarinninnissaq.

Nammineq taarsiinissamut akisussaaffik 

Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata Nunatta Eqqartuussivianut allakkamini Energy Transition Mineralsip immaqa Inatsisartunut ilaasortat ataasiakkaat suliami taarsiissutissanik akisussaatikkumaarai ammaammagu Aatsitassarsioqatigiiffiup tupigusuutigaa.

- Tupigusuutigaarput illuatungerisatta eqqartuussissuserisuata oqaluuserilermagu inunnik ataasiakkaanik akisussaatitsisinnaaneq. Soorunami tamanna inunnut ataasiakkaanut akisussaatinneqartussanut ilungersunarluinnarpoq, Daniel Mamadou oqarpoq.

Naaja H. Nathanielsenilli tamanna eeqqunngitsuunerarpaa:

- GME/ETM-ip iliuuserisatik paatsoorsimagaat nassuiaatigineqarsinnaavoq. GME/ETM-ip attuumassuteqanngitsut arlallit eqqartuussivimmut suliassanngortinniarlugit aalajangersimavaa. Naalakkersuisut kisimik eqqartuussivimmut suliassanngortinneqarsinnaasut ukiut ingerlaneranni arlaleriarluta nassuiaatigisarparput.

- ETM-ip ilaatigut “Inatsisartut siulittaasuat Mimi Karlsen” eqqartuussivimmut suliassanngortippaa. Aalajangiineq tamanna siunertaqanngilaq, Inatsisartut siulittaasuat Naalakkersuisunit aalajangiiffigineqartunut akisussaasinnaanngimmat. GME-p/ETM-ip aalajangigai paatsiveqanngitsut apeqqutissarpassuarnik pilersitsipput. GME-milli aalajangerneqarpoq, tamannalu uagut malittariaqarparput. Pissutsit taamaattut unammillerlugit apeqqusertariaqarpavut. Apeqqutit GME-mit suli akineqarsimanngitsorpassuit.

Namminersorlutik Oqartussanut annilaangasaarineq 

Naalakkersuisoqarfik suliaq pillugu Nunatta Eqqartuussivianut apeqquteqarpoq, tamannali ingerlatseqatigiiffiup oqarneratut inuttut akisussaatinneqarnissamut ammaassinngitsoq, Naaja Nathanielsen oqarpoq.

- Tamanna upperilluinnarpassuk assut ernumanarpoq. Tassa aatsitassarsiornermi aalajangiisarnermut periutsit ilisimanngilluinnarpaat. GME/ETM Namminersorlutik Oqartussat aningaasartuuteqarnerulernissaanik annilaangasaarineq atorlugu oqariartuuteqarpoq. GME-mut siunnersuinissatsinnut piareersimajuaannarpugut — aalajangiinitta sukkasuumik sunniuteqarluartumillu misissorneqarnissaat kissaatigaarput.

Avatangiisinut inatsisinullu piumasaqaatit

Energy Transition Minerals Kuannersuarni suliniummi aatsitassamik piiaanissamut akuersissummik pissarsinissamut avatangiisinut inatsisinullu piumasaqaatit tamarmik naammassineqarsimasut naggataagut allappoq. Taamaalillunilu ingerlatseqatigiiffik Kuannersuarni aatsitassarsiornissaannik akuersissummik atorunnaarsitsineq pissutissaqanngitsumik arsaarinninnerusoq.

Tamannali pillugu Naalakkersuisoq aamma isumaqatiginngilaq:

- GME/ETM avatangiisinut inatsisitigullu piumasaqaatinik tamanik naammassinnissimanersoq suli aalajangiiffigineqanngilaq. Siusinnerusukkut qinnuteqartoqarsimavoq, ingerlatseqatigiiffiullu VVM aamma SIA suliaanik tamanut ammasumik tusarniaassummik ingerlatsisoqarsimalluni, nalunaarusiallu taakku Naalakkersuisunit akuerineqartussaapput. Maannakkut suliaq piiaanissamut akuersissummik qinnuteqaatip naliliivigineqarnerata akissutaa naammassivoq, akisussaasumullu akissuteqaat tunniunneqareerluni. Uranip akuisa annertussusaat uranimut inatsimmut naapertuuttumik aalajangerneqartarput. Eqqartuussivik ilimagisatsitut aalajangiinngikkuni pissutissaqanngitsumik itigartitsisoqarsimasoq, suliaq Naalakkersuisunut ingerlateqqinneqassaaq taakkualu piumasaqaatit allat naammassineqarsimanersut misissussavaat. Taamatut pisoqartarnera nalinginnaavoq, aqutsinikkut aalajangikkat misilinneqaraangata. Taamaattumik nassuiaataat eqqunngilaq.

Greenland Mineralsip/Energy Transition Mineralsip Namminersorlutillu Oqartussat akornanni suliami eqqartuussivimmi siullermeersumik suliap ingerlanneqarnissaanut suli piffissaliisoqanngilaq

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS