Isigai qerissimapput misigissusaarullutillu.
Ima taartigaaq
allaat sumiissusersiornissaq periarfissaanani. Pisunnissaq
ajornarseriivissimavoq. Angalaqataasut marluk toqoreerput.
Kisimiippoq. Taamaakkaluartoq imminut pinngitsaalilluni
ingerlavoq.
Jørgen Brønlundip
ullorsiutimini ullut kingulliit inuuffigisani taama allaatigai,
allakkiaq taanna Issittumi pisimasut pillugit uppernarsaatit
aalassannarnerpaat ilagaat.
Danmarkimiit ilisimasassarsiornermut 1906-imiit 1908-mut peqataanermigut pingaarutilimmmik inissisimaffeqarpoq. Ilisimasassarsiorneq alianartumik kinguneqarto. 29-nik ukioqarpoq.
Taassuma oqaluttuassartaa isiginnaagassiami nutaami “Piffissaq
Sioqqullugu” takutinneqarpoq, tassanilu oqaluttuaq ukiut 100-t
sinnerlugit pisoqaassusilik isiginnaartunut ullumikkut inuusunut
misigitinneqassalluni. Isiginnaartitsisartut Klaus Geisler aamma
Kuka Fleischer pingaarnertut inuttaapput.
Jørgen Brønlund
kinaava? Angut taanna ukiut 100-t sinnerlugit qaangiuttut ullorsiutai
aallaavigalugit suli ima ilisimaneqartigaaq, maanna oqaluttuaa
isiginnaartitsissutigineqartussanngorluni?
- Kalaallit Nunaanni
pinngortitamik ilisimasaqarluarlunilu misilittagaqarluarami
ilisimasassarsiornermi pingaarutilimmik inissisimaffeqarpoq,
Aminnguaq Dahl-Petrussen oqarpoq.
Taanna KNR-imi
tusagassiortuuvoq, Bibi Nathansenilu aamma tusagassiortoq suleqatigalugu Jørgen
Brønlund pillugu podcastinik nangeqattaartunik “Ajunaalernermik
Nalunaarut”-mmik suliaqaqataavoq.
Nikolaj Isak Jørgen
Brønlund Ilulissani decembarip 14-ianni 1877-imi inunngorpoq.
Piniartup erneraa meeraanerminiillu Knud Rasmussen, Kunuunnguamik
taaneqartartoq, ikinngutigalugu.
Brønlund
ilisimasassarsiornerni arlalinni peqataavoq, ilaatigut 1906-imi
Danmarkimiit ilisimasassarsiornermut Tunup Avannaanut.
- Siku, sila,
qimussit umaniarnissarlu pillugit ilisimasaqarluarnini
Danmarkimiit ilisimasassarsiornermut peqataanerani pingaaruteqarluinnarsimavoq,
Aminnguaq Dahl-Petrussen oqarpoq.
Angut assigiinngitsorpassuarnik suliaqartoq Jørgen Brønlund Nuummi ilinniarfissuarmi ajoqiitissanngorniarpoq, taamanikkut illoqarfimmi ilinniarfituaasumi.
- Pinngorartitsisuuvoq, nipilersullaqqissuullunilu, Aminnguaq Dahl-Petrussen Brønlund pillugu oqarpoq.
Atuakkani paasiniaanera, ilisimasassarsiornerit pillugit immikkut ilisimasalinnik oqaloqateqarnerit aamma Nunatta Allagaateqarfianut pulaarnerit tunngavigalugit oqaluttuarpoq.
Jørgen Brønlund tunniusimasutut inussiarnersutullu — ikinngutaalluartutut — allaatigineqarpoq. Avatangiisaalu maannamut taalliortorsuartut erinniortorsuartullu ilisimavagut.
- Ilinniarfissuarmi ilinniartut qanimut ikinngutigiipput. Ilaatigut aningaasaateqarpallaarneq ajorput, kaallutillu innartariaqartarsimallutik, quiasaartarsimappulli nikalluinnaratik, oqaluttuarpoq.
Aminnguaq Dahl-Petrussen.
Assi: Oscar Scott Carl
Jørgen Brønlund inuppalaartoq, pikkorissoq, ilinniarusussuseqartoq ammasuuneralu Aminnguaq Dahl-Petrussenip misissuinermini paasivaa.
- Suleqatini qallunaat quiasaakkajuttarpai, nalimisullu isigalugit. Kalaallisut ilinniartittarpai. Sapiitsuuvoq, alapernaatsoq silassorissuulluni, oqaluttuarpoq.
Aminnguaq Dahl-Petrussenip misissuinermini maluginiagaasa ilagaat Jørgen Brønlundip ikinngutaasalu imminnut quiasaartarnerat.
- Anguterpassuit ulapillutillu timersortuupput. Timersortarput, arpattarput, paasarput aalarusaaginnavittuullutik, Aminnguaq Dahl-Petrussen oqaluttuarpoq.
Brønlund titartaallaqqillunilu qimminik nuannarisaqartuuvoq ilisimasassarsiortunullu ilaanissaa kissaatigineqarluni.
Aminnguaq Dahl-Petrussenip 2026-miit isiginnittaariaaseq aallaavigalugu misissuisimalluni naqissuserpaa.
- Imaassinnaasoq uniorluinnaringa, oqarpoq
Podcastimut misissuinerminni Jørgen Brønlundip silarsuaanut pulaniarsimapput: Ilaatigut atisai pisoqqat Nunatta Katersugaasiviani misissorpaat, Nuutoqqami najugarisimasaa pulaarlugu, atuarfitoqaa takuniarlugu tamatumanngalu isikkivia misigisimallugit.
Pitsaanerpaat ilaanniittoq Aminnguaq Dahl-Petrussen Brønlund sooq ullumikkut suli pingaaruteqarnersoq aperineqarami, oqaluttuassartaa pisoqalinngisaannassasoq oqarpoq.
- Taamanikkut pikkorissunut ilaavoq kalaallillu ilinniarsimasut siulliit ilagalugu. Aammali ikinngutaalluartuuvoq. Danmarkimiit ilisimasassarsiornermi peqataasimanngitsuuppat taamatut eqqaamaneqarsimassanngikkaluarpoq, oqarpoq.
Jørgen Brønlundip oqaluttuassartaa oqaluttuareqqinneqartuaannarsinnaavoq. Ullorsiutaata soqutiginaatai aannganngisaannassapput, inuillu amerlanersaasa ornissinnaanngisaanni toquvoq — Tunup avannaani 1907-imi qaarusummi.
- Oqaluttuarineqarsinnaajuaannarpoq, sumiluunniit qaqugukkulluunniit. Inuttut qanoq ittuunera takorlooruminarpoq, inuuneranut suliaanullu uppernarsaatissaqarpugut, uppernarsaatit puigunngisaannagassat, Aminnguaq Dahl-Petrussen oqarpoq.
Kinguaariit akimorlugit Jørgen Brønlundimik
oqaluttuaq inersimasuinnarnit soqutigineqanngilaq, ernerma aqqaneq-marlunnik ukiullip taanna ilisimasassarsiorneralu
pissanganartoq qangali soqutigisarai.
- Tupinnarpoq
kisimiilluni ingerlasinnaammat, allaat issikkaluartoq taartumi
isigisaqarpiarsinnaanani, oqarpoq.
Ingammik Brønlundip
ullorsiutaa soqutiginartippaa, tassanilu inuuinnarumalluni
akiuuttuarnera aammali quiasaartarnera ilisimasassarsiortullu allat
ikinngutigilluarneri atuarneqarsinnaapput.
- Isumaqarpunga
oqaluttuaq nuannaartunartoq, silatuujullunilu sapiitsuullunilu
quiasaartuummat. Qimmillu pikkoriffigalugit, qungujulluni nangippoq.
Jørgen Brønlundip
oqaluttuarisaanera ukiut 100-t sinnerlugit qaangiutereersoq suli oqaluttuarineqartarpoq. Sapiissusia, alapernaannera inussiarnerneralu pillugit
suli ullumikkut ilikkagaqarfigisinnaavarput — oqaluttuarisaanermi
inuttut inuttullu nersorneqarsinnaasutut nuannaartunartutut
sanillersuussinnaasutullu.
Ullorsiutinit
isiginnaartitsissummut, ilisimatusartut allagaatinik
katersugaasiviinit atuartartunut inuusuttunut, soorlu ernerma pisimaneratut
ittunut, Brønlundip allaat pissutsini
ilungersunarnerpaani ikinngutigiinneq, ilisimasaqarneq sapiissuserlu
pingaaruteqarsinnaasut eqqaasittarpaatigut.
Nunatta
oqaluttuarisaaneranut ilaaginnarani aammattaaq inuup ataasiinnaap
nukiisa kinaassusiatalu kinguaariinnut qanoq
maligassiuisinnaatigineranut takussutissaavoq.