Inatsisinik atuutsitsinermut ministeri Nuummi suliaq pillugu: Isertitsivimmiisitsisarneq piffissami sivisuumi atuutissanngilaq
Inuk ataaseq Nuummi ulluni 110-ni isertitsivimmiisinneqarpoq. Malittarisassat malinneqassapput, inatsisinik atuutsitsinermut ministeri Naaja H. Nathanielsenip folketingimi apeqquteqaataanut akissummini erseqqissaavoq. Ministereqarfik politiillu isertitsivinni nakkutilliinermut najoqqutassianik nutaanik suliaqarput.
Nicolai Wammen Socialdemokratineersuuvoq 2026-milu juunip pingajuanniit Danmarkimi inatsisinik atortitsinermut ministeritut ivertinneqarluni.
Assi: Ida Marie Odgaard/Ritzau Scanpix
Danmarkimi inatsisinik atuutsitsinermut ministerinngorlaap Nicolai Wammenip Nuummi ulluni 110-ni isertitsivimmiisitsisoqarsimanera iluarinngilluinnarpaa.
Tamanna Nicolai Wammenip, Naaja H. Nathanielsenip (IA) folketingimi ilaasortatut apeqquteqaataanut, allakkatigut akissuteqaataani qaammammi matumani siusinnerusukkut erserpoq. Inatsisit naalagaaffiup ataaniittut pineqartillugit, inatsisinik atuutsitsinermut ministeri inatsisinut tunngasunut politikkikkut akisussaasuuvoq.
Folketingip ombudsmandiata Kalaallit Nunaannut nakkutilliiartornerata kingorna taama pisoqartoq paasinarsivoq. Tassunga atatillugu inuk ulluni 110-ni Nuummi isertitsivimmiisinneqartoq, politiit ilisimatitsipput. Tamanna 2024-mi pivoq.
Annerpaamik akunnerit 24-t
Malittarisassat naapertorlugit isertitsivimmiisinneqartut nalinginnaasumik ullup ataatsip qaangiunnerni, politeeqarfiusumi pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfeqarpat, pineqaatissinneqarsimasut inissiisarfiannut isertitsivimmiit nuunneqartassapput.
Pineqartoq nalinginnaanngitsumik sivisussusilimmik isertitsivimmiisinneqarnera, ministserip naammagisimaarneraa Nathanielseinnimit apeqqutigineqarpoq. Tamanna taassuma ersarissumik akissuteqarfiginngilaa.
Ministerilli akissutaani erserpoq pissutsini taamaattuni ulluni 110-ni isertitsivimmiittoqartarnera taassuma tapersersunngikkaa. Malittarisassanilli malinneqassasut taassuma erseqqissarpaa:
- Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarnermut inatsisip kiisalu isertitsivimmiittut pillugit nalunaarutip aamma politiit tigummigallagassanngortitaannik pineqaatissinneqarsimasunillu nalunaaruteqarneq pillugu nalunaarutip sinaakkutaasa iluanni, paasinnittaasera naapertorlugu isertitsivimmiisinneqartut pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmut maleruagassat malillugit nuunneqartariaqarput Nicolai Wammen allappoq.
Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit ulikkaaqqanerat ilisimaaralugu, inissaqartitsinerullu annertusarneqarnissaa politikkikkut isumaqatigiissutigineqarsimasoq, inatsisinik atuutsitsinermut ministerip erseqqissarpaa.
Najoqqutassiat nutaat
Isertitsivimmiittut videokkut nakkutigineqartarnerat ministerip naammagisimaarneraa, Naaja H. Nathanielsenip aamma paaserusuppaa.
Nicolai Wammen akissummini allappoq piffissami sivisuumi isertitsivimmiittoqartassanngitsoq. Ministerillu paasinninnera naapertorlugu politiinit isertitsivimmiisinneqartoq ulluunerani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiissinnaaneranik periarfissaatillugu neqeroorfigisarnissaat.
- Aamma ilisimatitsissutigisinnaavara isertitsivimmiittut toqqaannartumik isiginnaarneqartarnerat, politiit iluminni malittarisassaasa nutarterneqarnissaat pillugu atorfilittama politiinik ulluinnarni attaveqartartut, inatsisinik atuutsitsinermut ministeri nalunaarpoq.
Sermitsiap innuttaasoq pineqartoq, ulluni 110-ni isertitsivimmiisinneqartoq, oqaloqatigerusuppaa. Pineqartoq taannaaguit mailikkut attaveqarfigitigut. Kinaassutsivit isertuunneqarnissaanut kissaatiginnikkuit tamanna ataqqissavarput.