- Taanna senatorini nipituuliornerpaalluni oqalunneq ajorpoq, kisianni oqalukkaangat inuit tusarnaartarpaat.
Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Folketingimut ilaasortap Aaja Chemnitzip Republikanerit sinnerlugit senatori Lisa Murkowski, 68-inik ukiulik, Amerikamiut senatoriisa Nuummut tikeraarneranni siuttuusimasoq taama oqaatigaa.
Lisa Murkowskip qunuginngilaa, nassuerutigissallugu nunarsuarmi sorsunnersuit aappaata kingorna Kalaallit Nunaata USA-llu akornanni tatigeqatigiinneq pilersinneqarsimasoq, Amerikamiut præsidentiata naalakkersuisuisalu oqaatsit arlaqanngitsut atorlugit, neriorneqarsimasoq.
- Ulluni makkunani nalorninartorsiorfiusuni qanoq isumakuluuteqartiginersi ernummateqartiginersilu nalunnginnakku qamuuna anniaatigaara, Nuummi oqaluttarfimmit ilaatigut taama oqarpoq.
Lisa Murkowski ilaqutariinnit politikerinit kingoqqisuuvoq. Angutaa Frank Murkowski (qiterleq) Alaskami 1980-imit 2002-mut senatoriuvoq, ilaatigut Alaskami nunani eqqissisimatitani uuliamik qillerinernik amerlanerusunik ammaanissaq sulissutigisimallugu.
Assi: PAUL J. RICHARDS
Ilaqutariinnit politikerineersoq
Lisa Murkowski 1957-imi inunngorpoq Alaskamilu illoqarfinni assigiinngitsuni peroriartorluni. Angutaa Frank Murkowski Alaska National Bank of the Northimi pisortaavoq, 1980-imilu senatimut qinigaalluni qinigaaqqittarlunilu 1986-imi, 1992-imi aamma 1998-imi. Taassuma ilaatigut nukissiornermut pinngortitamilu isumalluutinut ataatsimiititaliaq siulittaasuuffigisimavaa. Ukiullu arlallit ingerlaneranni nunami eqqissisimatitami Arctic National Wildfire Refuge-mi uuliasiorluni qillerisoqalernissaa suliniutigisaraluarlugu.
Guvernøritut 2002-mi qinigaareerluni, senatimi issiavini panimminut tunniuppaa. Tamanna isornartorsiorneqaqaaq qanigisanik salliutitsinerarlugu, Lisa Murkowskili innuttaasunit nuannarineqarlualerami ukiut marluk qaangiummata qinersinermi ajugaavoq, qinersinermi 56 procentinit qinigaalluni. Tamatuma kingorna qinigaaqqittarpoq kingullermillu 2022-mi qinigaaqqilluni.
- Nuannarineqartorujussuuvoq, Niels Bjerre-Poulsen Syddansk Universitetimi Amerikamiunut tunngasunik ilisimatusarnermi lektoriusoq oqarpoq.
Piffissaq avissaartuuffiusoq
Alaskami innuttaasut 730.000-ingajaapput. Taakkunannga naggueqatigiit Inuit 20.000-30.000-it missaanniillutik. Nunap ilaani naalagaaffik taanna USA-mut 1867-imi ilanngutitinneqarpoq.
Ukiut hunnorujukkaat qaangiummata Alaskami uuliamik, gassimik saffiugassanillu annertuunik nassaartoqarsimavoq. Issittumilu avatangiisinik nalilersuisarnermut professorip Anne Merrildip oqaatigaa, tamanna innuttaasut akornanni avissaartuunnermik pilersitsisimasoq ingammik inatsit "Native Landclaims Settlement Act"-ip (Nunap Inoqqaavisa nunagisaminnik piumasaqaataasa naammassineqarnissaannut inatsisip 1974-imi atuutilersinneqarnerata kingornagut.
Inatsit najukkami aatsitassarsiortoqarnerani nunap inoqqaavisa atugarissaarnissaannik qulakkeerinnittuussaaq, aammali naligiinnginnermik annertusisitsilluni nunamilu innuttaasut iluminni aaqqiagiinngissuteqalernerannik pilersitsilluni. Innuttaasut ilaat piginneqataassutinut piginneqataasinnaalerput aningaasarsiutigilluakkaminnik, innuttaasulli allat pissarsiaqaratik. Tamakku saniatigut aningaasat ilarpassui taamaallaat biilinut illunullu anginerusunut atorneqartarlutik, inuiaqatigiinnguilli atugarliorfiusut iliuuseqarfigineqaratik.
Piffissami tamatumani ilungersunartorsiorfiusumi Lisa Murkowski Alaskami peroriartorpoq, politikikkullu misilittakkani atorpai.
Inatsimmi siunniunneqarpoq nunap inoqqaavinut iluaqutaassasoq sumiiffimmi aatsitassanik piiaanerup kingunerisaanik, kisianni aamma naligiinngissuseq annertusivoq nunamilu pissutsit avissaartuutissutigalugit, inuit sumiiffiillu assigiinngisitaartinneqarmata. Ilaasa aktianik isertitaqarluartumillu pissarsipput, allat sunnguamilluunniit pissarsinngillat. Tamatuma saniatigut aningaasat amerlanersaat biilinut anginerusunut illunullu atorneqartarput, mikisunnguillu inoqutigiit aserfallatsaalineqanngillat.
Taamaattumik piffissami ajornartorsiorfiusumi tassani Lisa Murkowski Alaskami peroriartorpoq. Tamakkuuppullu politikeritut tunuliaqutigisai.
Eqqarsarluartartoq piginnaasaqarluartorlu
Aaja Chemnitzip Lisa Murkowski ukiut qulit sinnerlugit ilisarisimasimavaa.
Marluullutik Issittumi inatsisartut suleqatigiinnissamut ataatsimiititaliaanni ilaasortaapput. Aaja Chemnitz 2021-miilli siulittaasuuvoq, Lisa Murkowskilu siulittaasup tulliatut atuuffeqarluni. Taakku imminnut ataqqeqatigiilluinnarnerat ersarilluinnarpoq.
– Eqqarsaatiginnilluakkajuttarpoq oqaasissanilu mianersuutigisarlugit. „Saamasumik oqaluttarpoq“ – soorlumi uanga aamma taamaattunga. Tamatuma saniatigut pikkorilluinnarpoq, politikikkullu illuatungeriit akornanniissinnaalluarluni Republikanerillu isumaliutersuutaat qimanngikkaluarlugit suleqatigiinneq aallarnisartarlugu. Kalaallit Nunaallu eqqarsaatigalugu aallaqqaammulli ersarissumik oqaaseqarpoq, præsident Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguaaniarneranik aqutsiniarneranillu isornartorsiuilluni. Partiimilu ilaasortaqatini ammasumik taamatut iliornissaannik kajumissaarlugit, Aaja Chemnitz oqarpoq.
Naak Lisa Murkowskip naggueqatigiit Inuit naggueqatiginngikkaluarlugit, nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik isumaannillu paasinnilluartuusoq, Aaja Chemnitzip oqaatigaa.
- Washingtonimi Anchoragemilu allaffeqarpoq Alaskamilu inoqarfinni arlalinni sulisoqarluni. Tamaani susoqarnera inuillu tamaani najugaqartut qanoq innerat malinnaaffigiumagamigit.
Lisa Murkowski Republikanerini siullersaalluni ammasumik oqarsimavoq, 2021-mi kongressip saassunneqarnerata kingorna præsident Trump naalagaafiup eqqartuussisoqarfiani eqqartuunneqartariaqartoq.
Assi: SHAWN THEW
Trumpimik tapersersuisumit unammillerneqartoq
Alaskami kingullermik 2022-mi qinersisoqarnissaa sioqqullugu Republikanerit partiianni Lisa Murkowski akerlilersorneqarluarpoq, tamatumunnga pissutaalluni ukiup siuliani senatorit arfineq-marluk Republikaneriusut ilaattut, Trumpip naalagaaffiup eqqartuussiveqarfianut unnerluutigineqarnissaa tapersersormagu.
Trumpimilli tapersersuisup Kelly Tshibakap Murkowski ajugaaffigisinnaanngilaa, ilaatigummi Senatimi siulittaasumit Mitch McConnellimit tapersersorneqarami. Qinersinermi Lisa Murkowski ajugaavoq. Aamma senatorit ukiut arfinilikkaarlugit qinigaasarmata, 2028-p tungaanut ilaasortaanissani qulakkeerpaa.
– Trumpip susinnaanngilaa, isumaqarpungalu taamaalilluni pissaaneqarnerusoq. Senatimi ilaasortanit allanit qinigaaffiup qiteqqunnerani qinersisoqartussanngornerani, allaanerulluinnartumik oqalunnissaminut kiffaanngissuseqarneruvoq, Aaja Chemnitz oqarpoq, aamma maluginiarpaa Lisa Murkowski sakkortuumik qisuariartoq, Trump 2025-mi atorfimminut suliartoqqaarnermini, Alaskami qaqqarsuaq Mount Denali, Mount McKinleymik atserniarlugu oqarmat.
Tamatuma kingornatigut qaqqaq Alaskami nunap inoqqaavinit Koyukon Athabascans-init taaguutigitinneqartutut „Denali“-mik taaguuteqassasoq, Lisa Murkowskip inatsisissatut siunnersuutigaa.
Murkowski tusaaniarneqartartoq
Lisa Murkowski Alaskameersuunini pissutigalugu Nunarput pillugu oqaaseqaraangat tusaaniarneqarluartartoq, Niels Bjerre-Poulsenip oqaatigaa.
– Republikanerit ikittunnguit assigalugit USA-mi præsidentimut akerliliilluni oqarsinnaasut ilagaat, aammali partiimini ilaasortat præsidentimik isornartorsiuinissaminnut annilaangasut isornartorsiortarlugit, tamannami ajornartorsiutaammat, tassami Kongressip suliassarimmagu præsidentiusup nakkutiginissaa, Republikaneriugaluarpat Demokratiugaluarpalluunniit.
Niels Bjerre-Poulsenip eqqaamavaa, marsimi 2025-mi Senatimi tusarniaanermi Lisa Murkowskip Kalaallit Nunaat pillugu apeqqut allatut isigalugu saqqummiukkaa, tamannalu tusaaniarneqarluni.
– Murkowskip ilaatigut oqaatigaa, USA Issittumi isumannaallisaanissamut piginnaasaqanngitsoq, soorlu umiarsuarnik sikusiutaateqannginnami, aamma Alaskami saffiugassanik piiaaffigineqarsinnaasunik peqareermat. Allatut oqaatigalugu isumaqarpoq Kalaallit Nunaata tiguarnissaanik oqalunneq isumassarsiatsialaanngitsoq.
Lisa Murkowski (talerperleq) nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiinik isumaannillu paasinnilluartuusoq, Aaja Chemnitzip oqaatigaa. Uani takuneqarsinnaasutut qangali ileqquusutut qimusserluni sukkaniuttarnermut Trail Sled Dog Racep 2015-imi aallartilernerani qimussertartoq DeeDee Jonrowe peqatigaa.
Assi: Loren Holmes/Adn/Alaska Dispatch
Kongressimi pissaaneqarneq
Niels Bjerre-Poulsenip oqaatigaa, Murkowskip Kongressimi inissisimaffia pingaaruteqartoq. Siornatigut Trump qanimut suleqatigisarsimavaa, USA-milu nunanut allanut ministeri Marco Rubio ukiorpassuarni ilisarisimasimallugu.
– Immaqa taakku isumaqarput, Kalaallit Nunaat pillugu apeqqummut tunngatillugu isummernera qinngarnartoq, kisiannili tamanna pillugu oqaasissaqarluarpoq, kisimiinngilarmi. Senatimi ilaasortat aqqanillit Danmarkimut januaarimi angalaqatigai, maannakkullu senatorit pingasut Kalaallit Nunaannut angalaqatigalugit. Kongressi præsidentimut pissaaneqartuusoq oqaatigeqattaarpaa. Tamatuma saniatigut innuttaasut peqataatippai. Kalaallit Nunaannut siorasaarinerit aamma MAGA-mik tapersersuisut ilaasa nuannarinngilaat, Niels Bjerre-Poulsen oqarpoq.
Lektorip Niels Bjerre-Poulsen oqaatigaa, Lisa Murkowski pissaaneqarluartoq. Siornatigut Trumpimut qanimut suleqataasimavoq nunanullu allanut ministeri Marco Rubio ukiorpassuarni ilisarisimasimallugu. Taakku aajuku marluullutik Kongressimi takussaasut, præsident Barack Obamap 2016-imi januaarimi inuiannut oqalugiarnissaa sioqqullugu.
Assi: JONATHAN ERNST
Nunarput pillugu apeqqutinut iliuuseqartut pingasut
Aaja Chemnitzip aamma qularutiginngilaa, Lisa Murkowskip Issittumi pissutsinik ilisimasaqarluarnera ersarissumillu isummertarnerata kinguneranik Kalaallit Nunaat pillugu suliap qanoq ingerlanissaanut sunniuteqartartoq.
– Takusinnaasattut isumaga naapertorlugu pingasunik aqqutissaqarpoq. Siulleq suleqatigiissitamiippoq, aappaat NATO-miilluni pingajuallu Amerikamiut politikeriinniillunilu innuttaasuniippoq. Issittoq aamma Kalaallit Nunaat pillugit USA-mi ilisimasat amigaatigineqaqaat, tassanilu Lisa Murkowski Republikanerisut siuttuuvoq, tamatumalu saniatigut qiterliit akimorlugit Demokratinut ikaarsinnaalluni. Tamatumunnga atatillugu MAGA-mi suliniuteqartut aamma Amerikamiut naalakkersuisuini ilaasortat nuimasut oqaloqatigisarpai. Trumpimut attaveqarsinnaavoq, naak arlaleriarluni akerlilersortarsimagaluarlugu. Suliaq pingaarutilik suliarisimavaa, Aaja Chemnitz oqarpoq.