Maliina Abelsen inuunini naallugu USA-mik soqutiginnittoq: Amerikamiut pisimasunik nuannersunik eqqaasinniartigik

Naak maannakkut ajornartorsiuteqartoqaraluartoq, Nunatta USA-llu ataatsimut oqaluttuarisaanerat ukiunik hunnorujulikkuutaannik arlalinnik sivisussuseqarpoq.

Narsarsuarmi katersugaasivik Nunatta oqaluttuarisaanerani immikkoortumut pingaarutilimmut uppernarsaataavoq, mittarfiulli matuneqarnerata kingorna siunissaq nalorninartoqartinneqalerluni.
Saqqummersinneqarpoq

Maliina Abelsenip, 50-inik ukiullip, inuunini tamaat USA soqutigisimagaluarlugu Nunatta Amerikamiullu sanilitta attaveqaqatigiinnerat nillertoq aliasuutigaa.

– USA-mut attaveqarnerput maanna ajornartorsiornerup nalaaniit sivisunerujussuuvoq, uangalu inuttut oqaluttuarisaanermi ataatsimoorsimanitsinnit ilusilersorneqarlunga, Maliina Abelsen Sermitsiamut oqarpoq.

Maliina Abelsenip, 50-inik ukiullip, inuunini tamaat USA soqutigisimagaluarlugu Nunatta Amerikamiullu sanilitta attaveqaqatigiinnerat nillertoq aliasuutigaa.

– USA-mut attaveqarnerput maanna ajornartorsiornerup nalaaniit sivisunerujussuuvoq, uangalu inuttut oqaluttuarisaanermi ataatsimoorsimanitsinnit ilusilersorneqarlunga, Maliina Abelsen Sermitsiamut oqarpoq.

Taassuma aataa Amerikamiuuvoq sakkutuujusimasoq ilisimaneqanngitsoq, sorsunnersuup kingulliup nalaani Narsarsuarmi sakkutooqarfimmi sakkutuujusimasoq. 16-inik ukioqarluni USA-mut ilinniartutut paarlaasseqatigiinnikkut ukiumi ataatsimi USA-miippoq. Nunanut allanut pisortaqarfimmi atorfilittatut Danmarkip, Kalaallit Nunaata USA-llu akornanni Joint Committeemik suleqatigiinnerannut akisussaasuuvoq. Naalakkersuisuni ilaasortatut siulersuisunilu pingaarutilinni ilaasortaasutut suliami ilaatut Amerikamiunut attaveqarnera pissusissamisoortuuvoq.

Pissutsilli ukiuni kingullerni allanngorsimapput.

Pinngortitaleriffiup Ilisimatusarfiullu nunarsuarmi politikikkut pissutsit innersuussutigalugit, Amerikamiut ilisimatusartut suleqatigiunnaarpaat. Donald Trump toqqaannartumik isertortumillu sioorasaarisarpoq, kingullermik assimik præsidentip Tasiilamut qissimigaartumik isiginera »Hello Greenland«-imik allassimasortalik ilanngunneqarpoq. Tamatumalu nalaani Washingtonimi qaffasissumi suleqatigiissitap pissutsit kissatsikkaluttuinnartut nillertunngortinniarsarai.

Ikinngutigilluarlugulu iligisaq

Maliina Abelsenip USA-p sakkortusaarnera erseqqissumik oqaaseqarfigaa, ilaatigut tv-kanalimi ”60 minutes”-imi, tassani Donald Trumpip Nunatsinnik piumasaqaatai akuerineqarsinnaanngitsutut Kalaallinullu ataqqinninngitsuliornertut taavai.

- Ukiuni makkunani pisut ajuusaarutigaakka, Amerikamiullu Nunarput pillugu oqaluttuamik ullutsinni oqaluttuarineqartumit allaanerusumik oqaluttuunniarsarisarpakka, Maliina Abelsen oqarpoq.

Maliina Abelsen: - USA-p Nunatsinnik tiguaanissaminik pisariaqartitsinnginnerani ikinngutigilluarneratalu nalaani tamanna pivoq. Piffissaq tamanna USA-mut eqqaasitsissutigiuarniartigu, uteqattaartumik.

Pissutsilli taamaattuaannarsimannginnerat eqqaamasariaqarparput.

- Amerikamiut ingasattajaarpallaartartut isumaqartuaannarsimavugut, pitsaasumilli tatigeqatigillutalu atassuteqaqatigiissimalluta. Ukiunili kingullerni tamanna aserorneqarsimavoq, tatigeqatigiinneq ersinermik taarserneqarmat. Tatigeqatigiinnerup ukiuni aggersuni ineriartorteqqinneqarnissaa ajornakusuussaaq, pisariaqarluinnarlunili, tassami USA Nunarpullu imminnut pisariaqartimmata, Maliina Abelsen oqarpoq.

Assigiinngitsunik inissisimaffeqarluni politikikkut nuimasut soorlu Colin Powell, Hillary Clinton aamma Nancy Pelosi kiisalu USA-p Danmarkimi aallartitai arlallit tikilluaqqusarsimavai.

- USA-p Nunatsinnik tiguaanissaminik pisariaqartitsinnginnerani ikinngutigilluarneratalu nalaani tamanna pivoq. Piffissaq tamanna USA-mut eqqaasitsissutigiuarniartigu, uteqattaartumik, Maliina Abelsen kajumissaarivoq.

Danmarkip, Nunatta USA-llu suleqatigiinnerannut immikkut sunniuteqarsimanera pillugu aallartitamit James P. Cainimit (2005-09) allagartamik tunissuteqarfigineqarpoq.

- Taamanikkut tulluusimaarutigaara, maannalu ajornartorsiortoqaraluartoq suli tulluusimaarutigalugu.

Katersugaasivik iluatinnartunik ulikkaartoq

USA-p tatisineranut akuersiinnarnissatsinnut tunngassuteqanngilaq, nunarsuarmili politikikkut pissutsit tunngaviusut paasiniarnerannut tunngassuteqarluni. USA aamma Nunarput ataatsimoorussaminnik oqaluttuarisaaneqarput, ukiorpassuit matuma siornagut aallartinneqarsimasumik.

- Sorsunnersuup aappaa aallartimmat, Nunatta Danmarkimut attaveqarnera kipineqarpoq, Amerikamiullu Nunatsinnut tikiupput qulliillu petroleutortut, swingimik nipilersukkat tyggegummillu eqqullugit. Nunarput allanngorluinnarpoq, sorsunnersuullu kingorna nunasiaanermut matoqqasumut 1721-meersumut utertoqarsinnaajunnaarluni.

Maliina Abelsenip Narsarsuarmi katersugaasivik qanittukkut pulaarpaa, tassanilu takussutissat Amerikamiut Bluie West One-imi 1941-mi aasakkut mittarfeqarfiliornissaminnut nivariaqqaarnerannut tunngasut takussutissaqarlutik.

– Mittarfiliornerit, atuarfiliornerit, oqaluffiliornerit napparsimmaviliornerillu ukiut 85-it matuma siorna aallartinneqartut qanoq annertutiginerat takullugit alutornaqaat. Aammattaarli ernumanarluni takusinnaallugu Amerikamiut Nunatsinni qanoq akuutigisimanerisa puigorneqalernerat. Ernumanarpoq, tasssami ataatsimut oqaluttuarisaanerput ilisimasariaqaratsigu, ullutsinni nunarsuarmi pissutsit paasisinnaajumallugit. Amerikamiut Nunatsinnik piginnittunngornissaminnik piumasaqarnerat akerlilerparput, piginnittuunissamilli piumasaqarneq pissutissaqartuaannarluni, Maliina Abelsen oqarpoq.

Narsarsuarmi katersugaasiviup siunissaa nalorninartoqarpoq, mittarfimmi taamaallaat qulimiguulinnut mittarfinngortinneqarmat.

- Katersugaasivik oqaluttuarisaanermut tunngasunik iluatinnartorpassuarnik imalik matuneqarpat, oqaluttuarisaanitta nunanilu allani politikikkut ajornartorsiutit maanna pisut paasisinnaanissaannut kingunipiloqassaaq, Maliina Abelsen oqarpoq.

Katersugaasiviup siunissaa ilungersunartumik maanna inissisimasoq pillugu, Kommune Kujallermut aamma Amerikamiut Nuummi konsuuleqarfiannut saaffiginnissuteqarsimavoq.

Kalaallit Amerikamiullu qangarsuarli attaveqatigiipput. Professori Paul A. Chadbourne aamma Massachusettsimi Williams Collegemi ilinniartut Maniitsup eqqaani naasunik uumasunillu misissuiartorlutik umiarsuarmik »Nautilus« (assip qeqqaniittoq) Nuummut 1860-imi tikipput.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS