SEQERNUP PULANERA

- Nuanneqaaq, kisianni Nuummut sanilliullugu kusanarnerunngilluinnarpoq

Seqernup pulanissaa pillugu tusatsiakkat nunarsuaq tamakkerlugu tusagassiuutitigut pingasunngornermi siammarsimapput. Innuttaasut misigisaq qaqutigoortoq qanoq isumaqarfigineraat paasiniarlugu Sermitsiamiit Nuup aqqusernani ingerlaarpugut.

Inuit Brusenip silaani seqernup pulaneranut atatillugu ulloq 12 august 2026 katersuuttut.
Saqqummersinneqarpoq

Vinslottet Facebookikkut marlunngornermi aggustip 11-ani neqerooruteqarpoq: Seqernup pulaneranut isarussat uagutsinni pisiarikkit. Quersuatoqqami seqernup pulaneranut issat 20-vit nassaarineqarsimasut minutsit 15-nit qaangiutiinnartut nungupput.

Issanik tuniniaapallanneq ulluni kingullerni maluginiarnarpoq. Seqernup pulanissaa nunarsuaq tamakkerlugu ussatigineqarpoq — Islandimi ravepartertoqarluni Spaniamilu festivalertoqarluni.

Vinslottet Facebookikkut marlunngornermi aggustip 11-ani neqerooruteqarpoq: Seqernup pulaneranut isarussat uagutsinni pisiarikkit. Quersuatoqqami seqernup pulaneranut issat 20-vit nassaarineqarsimasut minutsit 15-nit qaangiutiinnartut nungupput.

Issanik tuniniaapallanneq ulluni kingullerni maluginiarnarpoq. Seqernup pulanissaa nunarsuaq tamakkerlugu ussatigineqarpoq — Islandimi ravepartertoqarluni Spaniamilu festivalertoqarluni.

Aammattaaq nuna tamakkerlugu ussattoqarpoq, nipitittakkamik nutaamik aamma umiarsuarnik takornariartaatinik 15-it missaanniittunik Ittoqqortoormiit nalaani katersuuttoqarpoq, piffimmi tassani seqernup 99,67 procentia qaammammit asserneqarpoq.

DR-imi tusagassiortut, Reutersimit tusagassiortoq ataaseq uangalu Hans Egedep eqqaassutissaata eqqaani seqernup pulalernerani isiginnaariartunik ujarlerpugut.
Inuit 100-t angullugit amerlassuseqartut ulluni kingullerni seqernup pulaneranut isarussanik, piumasut aqqusaarsimasut, Isit optik-mit oqaatigineqarpoq — kikkulli tamarmik iluatsitsinngillat.

Issit Optik-imi NC-miittumi seqernup pulaneranut isarussanik tuniniaasoqarnera pingasunngornerup ullaavani tusatsiakkat ilagaat.

Seqernup pulaneranut isarussanik pissarsinissamut takorluugaq, piviusunngunngilaq. Isit optikimi isarussat taama ittut piffissami tassani nioqqutigineqanngillat, oqaluttuarpullu inuit 100 missiliorlugit amerlassusillit isarussanik taamaattunik piumallutik aqqusaartarsimagaluartut – tamarmik iluatsitsinatik.

Seqineq qaammallu immikkut pingaaruteqarput

Ussatigineqartut iluatsitsiffiginagit, inuit seqernup pulaneranut katersuuffigisinnaasaannut ilimanaateqartut ilaannut orniguppunga. Hans Egedep eqqaassutissaata eqqaani Nuutoqqamut isikkiveqartumi qaqqajunnap qaani inuit amerlanngitsut katersuussimapput. Arlaannik seqernup pulanera sooq taama soqutiginartigineranik oqaluttuarsinnaasunik naapitsinissamik neriuuteqarlunga, sukkasuumik pisullunga majuarpunga.

Aammaluunniimmi DR-imit tusagassiortut marluinnaat Reutersimillu tusagassiortoq ataaseq, taakkualu aamma inunnik seqernup pulaneranut tunngatillugu oqaaseqartitsiumallutik uninngapput. Oqaatigisariaqakkat ilaat tassaavoq Nuummi qilak qulisimanera seqernup pulaneranut isiginnaarnissamut pitsaanerpaamik periarfissaqartitsinngilaq.

Meeraalluta seqineq qaammallu pillugit oqaluttuatoqqani tusartarnikuuavut, taamaattumik tamanna pingaaruteqarpoq. Oqaluttuat taakku ilinniarfigisimavavut

- Knud Petersen

Knud Petersen, Najannguaq Petersen aamma Qillaq Schmidt ombudsmandip illuata eqqaani biilinut iigarterlutik seqineq nuissanik asserneqarsimasoq malarlutik isiginnaarpaat. Aammattaaq seqernup pulaneranik oqaluttuat ulluni kingullerni atuarsimavaat – tamannalu pissutigalugu maani ipput.

Seqernup pulanerpaaffiani, seqineq qaammammik 80 procentimik asserneqartoq Nuummiit takuneqarsinnaavoq.
- Meeraalluta seqineq qaammallu pillugit oqaluttuatoqqani tusartarnikuuavut, taamaattumik tamanna pingaaruteqarpoq. Oqaluttuat taakku ilinniarfigisimavavut. Ajoraluartumillu aniusup najani pisareqaa, Knud Petersen (saamerleq) quiasulluni oqarpoq.

- Soorunami immikkuullarilluinnarpoq, tamannali siornatigut takusareerparput, Knud Petersen oqarpoq, seqineq kingullermik 2024-mi pulammat, seqernup 40 procentia qaammammit asserneqarsimavoq. Tassungali seqineq qaammallu immikkut isumaqartinneqarput.

- Meeraalluta seqineq qaammallu pillugit oqaluttuatoqqani tusartarnikuuavut, taamaattumik tamanna pingaaruteqarpoq. Oqaluttuat taakku ilinniarfigisimavavut. Ajoraluartumik aniusup najani maanna tikissimalerpaa, Knud Petersen quiasulluni oqarpoq.

Apocalyptomut eqqaanartinneqartoq

NC eqqaani bussit unittarfiata silataani Mark Villumsen seqinersiuserluni, seqernup pulanera assilisaarpaa. Aamma inuit allat bussit unittarfianniittut taamaasiorput. Uniffigaara, paasiumallugu pisoq immikkuullarilluinnartoq taassuma qanoq isumaqarfigineraa.

- Soqutiginarluinnarpoq. Taamaattorli nalinginnaasumik pingasunngorneruvoq, sulereerlunga angerlamukaarusaarpunga, naqissusiivoq.

Seqernup pulanera Mel Gibsonip 2006-imi filmiliaanut, Apocalyptomut eqqaanarpoq. Tassanilu seqernup pulanerata filmimi inuttaasoq pingaarneq pilliutigineqarnissaaniit annaappaa.

Christoph Hassmann, Thomas Hassmann aamma Ulrikke Hassmann seqernup pulaneranut isarussanik atorput. - Kusanaqaaq, kisianni Nuummit kusanarnerunngilluinnarpoq, Ulrikke Hassmann oqarpoq.
Inuppassuit unillutik illoqarfiup qeqqani seqineq qimerloorpaat.

Nuuk Centerilli eqqaani taama ingasatsigisumik pisoqanngilaq, Christoph Hassmann, Thomas Hassmann aamma Ulrikke Hassmann seqernup pulaneranut isarussanik atorlutik qummut isigipput. Isarussanik pissarsisimasut takusama akornanni taakku siullersaraat. Christoph, Thomas aamma Ulrikke Hassmann Østrigimeersut takornariaapput, oqaluttuarpullu isarussanik angerlarsimaffimminnit nassarsimallutik. Piareersarsimalluarput. Soqutiginninneralli killeqarpoq.

- Nuanneqaaq, kisianni Nuummut sanilliullugu kusanarnerunngilluinnarpoq, Ulirkke Hassmann oqarpoq.

Arlallit seqernup pulanera iPhone-mikkut isiginnaarpaat.

Nuummi Brugsenip silataani nuannaarneq annertunerulaarpoq. Seqernup pulaneranut issat ataasiakkaat inuppassuarnut ingerlateqqinneqarput, tamarmik assigiimmik sammiveqarput qummut qiviaqqallutik — upperisarsiornikkut aaqqissuussanut pinnatik, seqinermut inuunermullu imminut isigillutik, astrofysiker Tina Ibsen oqarpoq.

Naak Nuummi sila qulisimalluni qaserujukkaluartoq, Nuummiut qilammut malarlutik isiginissartik pinngitsoorsinnaanngilaat.



Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS