Nuummi ataatsimeersuarneq USA-mit peqaffigineqartoq danskit ministerianik peqataaffigineqassanngitsoq
Naalakkersuisunik pilersitsisimannginnerup inuussutissarsiornermik ataatsimeersuarnermi danskit erhvervsministeriata taamaatitsiinnarneranik kinguneqarpoq.
Ataatsimeersuarneq Future Greenland Nuummi kulturikkut illorsuarmi katuami ingerlanneqassaaq.
Assi: Bo Amstrup/Ritzau Scanpix
Nunatsinnit nunanillu allanit peqataasut 450-t qaammammi uani kingusinnerusukkut Kalaallit Nunaata siunissaa pillugu naapinnissaanni, danskit naalakkersuisuisa sinniisaannik peqataasoqassanngilaq.
Erhvervsministeriugallartoq Morten Bødskov (S) peqataasussatut allassimagaluarpoq, taannali Nuummukassanngilaq.
Future Greenlandimi ataatsimeersuarnermi peqataanissaq “Danmarkimi inatsisartoqarnikkut pissutsit kingunerisaannik taamaatiinneqarneqarpoq”, naalakkersuisunngortitsisoqanngilarmi, Erhvervsministeria ilisimatitsivoq.
Keldsen: Uggornarpoq, paasinarporli
Ataatsimeersuarnermik aqqissuisuni, Sulisitsisuni, pisortap Christian Keldsenip taamaatitsiinnarneq paasilluarpaa.
- Danskit politikeriisa, kalaallit politikeriisa inuillu avataaneersut ataatsimoortittarnerat iluaqutigisarsimavarput. Maannalu taakkunannga ataaseq amigaataavoq.
- Aap, naalagaaffeqatigiinnerup nukittuujunera immitsinnullu peqatigiinnissarput sammisimagatsigu, tamanna uggornarpoq, pissutsilli paasilluarsinnaavagut, Christian Keldsen oqarpoq.
Taamattaarlu Folketingimi Kalaallit Nunaannut ataatsimiititaliami politikerit ataatsimeersuarnermut peqataasinnaanatik nalunaarput.
Amerikamiut arlallit peqataassapput
Akerlianit danskit nunanut allanut ministereqarfiannit atorfilitat, soorlu issittumi aallartitaq Kenneth Høegh Danmarkillu Frankrigimut aallartitaa Hanne Fugl Eskjær peqataassapput.
Amerikamiuttaaq arlallit peqataasussat allattorsimaffianni nalunaarsorsimapput.
Susan Wilson, Nuummi amerikamiut sinniisoqarfianni konsulli, ataatsimeersuarnermi peqataassaaq. Taamattaarlu Amerikamiut Danmarkimut aallartitaat Ken Howery peqataassaaq.
USA-p Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitaata Jeff landry-p peqataanissaminik nalunaarnera aalassatsitsereerpoq.
Jeff Landryp immikkut aallartitatut siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanniissimaneranik pisortatigoortumik nalunaaruteqartoqanngilaq.
- Maluginiarnarpoq
USA-p “Kalaallit Nunaannik pisortatigoortumik suleqateqarnera iliuneralu” Christian Keldsenip oqaatigaa.
- Naalagaaffeqatigiinni Kalaallit Nunaannilu aningaasaliisussarsiortoqarnera USA-millu isumatuumik suleqateqarumaneq pisortatigoortumik politikiuvoq.
- Qaammatit pingasut matuma siorna saassunneqaqqajaasutut inisseqqanerput, Amerikamiunilu tigusinissamik oqaluttunut Jeff Landryp ilaanera soorunami uannut inunnullu allanut maluginiarnarpoq. Tamannalu eqqarsaatigalugu maanna nammineq tikilluni Kalaallit Nunaata qanoq isikkoqavinneranik nammineerluni takunninnissaanut piffissanngorpoq, Christian Keldsen oqarpoq.
Ataatsimeersuarnerup maajip 19-iani 20-ianilu pisussap ingerlanissaanut pilersaarut qissimikkaanni Kalaallit Nunaat pillugu nunarsuarmi pisut sammineqarnissaa annertuvoq.
Ilaatigut siusinnerusukkut Amerikap aallartitarisimasaa Rufus Gifford qaqilluni “suut USA pillugu paasisariaqavinnerigut” oqaluttuarissavaa.
Ataatsimeersuarnermi danskit amerikamiullu sinniisuisa naapinnissaannut pilersaarutit pillugit nunanut allanut ministereqarfik oqaatigisassaqanngilaq.