Qarasaasiama saavani issiarujoorninni kaffissara arriitsumik nilloriartorpoq.
Nassuerutigissavara juuni naalernerani ataasinngornerup ullaavani qarasara uummarseqqittariaqartutut misinnarmat. Igaffimmi radionnguara asasara ilaanni uingiartutut ittarpoq, eqqaasinniarlungalusooq nalunaaquttap taamaalineranik isumagisassannillu.
Qarasaasiama saavani issiarujoorninni kaffissara arriitsumik nilloriartorpoq.
Nassuerutigissavara juuni naalernerani ataasinngornerup ullaavani qarasara uummarseqqittariaqartutut misinnarmat. Igaffimmi radionnguara asasara ilaanni uingiartutut ittarpoq, eqqaasinniarlungalusooq nalunaaquttap taamaalineranik isumagisassannillu.
Sapaatip akunnerata naanera kiangaartorsuaq Danmarkimi nalaapparput, erngup kuuffiinut arpalikaartitsisoq, seqinermullu toqqorluni alanngunik ujaasiffiusoq. Qujaqaanga ullaaq manna nillataarnerummat. Nipaanneralu iluarinarmat.
Suukiaq
Qaammat una arlaleriarlunga eqqarsartarpunga: Susoqassavamita suut tamaasa sussakkeerallarukkit?
Matumani inuuninni pingaarnerit tununnissai pinngilakka imaluunniit pisussaaffimma sumiginnarnissai. Una pivara eqqissisimaarfeqalaarnissara, nipaatsumik aliasukkama – pingaartillugu tassaniilaartarnissara.
Radiomi Alberte Winding tusaqqoornartumik appippallappoq atorlugu ”Lyse nætter” (Unnuat qaamasut), asulumi aallartinnera torrallavissimallugu, qannara attungaarmagu; kissalaartumik saammarsaarpaluttumillu – qulliliuutikka attuallallugit. ”Timmissat takkuteqqipput qaamanertuseqqipporlu ” (Nu kommer fuglene igen og lyset vælter pludselig ind). Taanna erinarsuut ullunik kialaartunik, upernaamik, aasamik qaamanermillu eqqarsitseqqittoq, taakkuninnga ukioq martsip taarnerani qiianarneranilu maqaasingaakkatsinnik.
Suukiaq tammarmat suna tamarmi isumaqalersuusivoq.
Nersuineq
Isumaqarpunga asannittumik inuulluaqqusineq nuannarisatsinnut nersuinerusoq.
Taava taallat isumaqarluartunik imallit erinnaminnut tulluuttunik, erinagissumik atorneqaraangamik tusaqqoornarnerpaanngortartut. Eqeersaatitsialaat.
Danmarkimi DR isumatusaarpoq juunimi sapaatip akunnerini pingasuni naalaartartut peqatigalugit erinarsuutinik nuannerineqarnerpaanik 100-nik ujarlerami. Top100-mi taannarpiaq Alberte Windingip erinarsugaa ”lyse nætter” ajugaavoq. Nassuerutigissavara taannarpiaq nuannarilluinnarakku.
Soormi aamma nunatsinni erinarsuutaatigut – amerlaqimmatami – nuannersut qanoq nuannaritiginerigut unammijuaarutigerutsigit – appisimaarlugit, nuannarineqarnerpaat nassaariniarlugit. Ilaarsilaaraluarutta ajornavianngilaq – pingaarneruvoq erinarsuutaatitsinnik nuannersunik tusarnaarutta, pinngortitsisui nersorlugit tusaqqoornarnerilu aliannaarfigalugit.
Erinnat-uku nuannersut tunissutitsialaat – oqaloqatigiissutsikkuminartut nuannaartitsisartullu. Imaallaat nuutaasivitsinnit tusarnaaqqippakka ”Aasarisseruttoraa”, Sumikkut atugaat ZIKAZA-kkullu ”Iterpunga” – allallu nuannarilluakkakka. (Radiohead go home – Anersa!)
Aammaana erinnat tusarnersut tusaagaangakkit aasarisseruttornerani pinngorfimma kangerlui, nunataa, imartaa kuuilu pulaartuusisarikka. Nunatsinni alianaatsorsuarmi.
Tarfineq ajunngilaq angerlarlunili naliitsuuvoq!