Inatsisartunut qinersinerup
unnuaani marlup qeqqa qimalaaraa partiit siuttui KNR-ip aallakaatitsivianiipput
qinersinerullu inerneri takkuteqqammisut isummerfigissallugit.
Demokraatit qinersinerup
siulianut sanilliullugu 21 procentinik siuariartut kisitsisit takutippaat.
UKIOQ NAAGUJOQ
Partiit siuttuinut tamanut apeqqutit nassiussagut aallaavigalugit allaaserisanik juullip nalaani saqqummiussisassaagut.
Partiit siuttui politikkikkut pisut pillugit kingumut qiviartissavagut, ukiumi unammillernartuutaat tusagaqarfigalugit, aammali siunissamut pilersaarutaat paasisaqarfigilaassallugit.
Inatsisartunut qinersinerup
unnuaani marlup qeqqa qimalaaraa partiit siuttui KNR-ip aallakaatitsivianiipput
qinersinerullu inerneri takkuteqqammisut isummerfigissallugit.
Demokraatit qinersinerup
siulianut sanilliullugu 21 procentinik siuariartut kisitsisit takutippaat.
Piffissap taamaalinerani
Jens-Frederik Nielsenip nunarput aquttussanngorlugu paasiartulerpaa.
Oqaasissaasuarpasilluni qeqqissimavoq, allaanngilarlu susoqarpiarnera suli iluamik
paasisimanngikkaa. Nunarput tamakkerlugu isiginnaartoralugu oqaaseqaqqaarami “tupaallannarpoq”
oqaatigeqqaagaanut ilaavoq. Nunarpummi nunarsuarmioqatigiinnit aatsaat taama
ukkatarineqartigisoq siuttuuffigisussanngorpaa.
- 2025 politikkikkut allanngorfiuvoq. Patajaassuseq,
akisussaassuseqarnissaq, ineriartornissarlu qinersisartut kissaatigigaat
qineqqusaarnerup takutippaa, qineqqusaartutsinnillu – kommuninut aamma
Inatsisartunut – tamanik qinersineq siunnerfimmut tassunga nukittuumik
piginnaatitsilluni, Jens-Frederik
Nielsen oqarpoq.
Nunatsinni innuttaasut
nunap siuttortaavanut naatsorsuuteqarnerisa saniatigut nunarsuarmioqatigiit naatsorsuuteqaqalutik
aamma utaqqipput. Jens-Frederik Nielsenilumi nunat allat siuttuinik arlalissuarnik
nunatsinnut tikilluaqqusillunilu, nunarput sinnerlugu nunanut allanut ukioq
manna angalalaavippoq.
- Kalaallit Nunaata avammut sunniuteqarnerata nukittorsarnissaa
Naalakkersuisuni siulittaasortaatut aasaq, ukiarlu atorpakka. Nuna sinnerlugu
oqaaseqartarneq qamuuna assut misigisaqarfiuvoq, nunarsuatsinnilu
inissisimanitta annertusiartuinnarneranik erseqqissaataalluni.
Inatsisartut
qinersinerup kingorna ukiup affaani ataatsimiissimanatik septembarimi
ataatsimeerngaarput. Ukiaanerani ataatsimiinneq Naalakkersuisut Siulittaasuata immikkut
eqqaamasaqarfigaa.
- Ukiakkut
ataatsimiinneq pisut pingaarutillit aamma ilagaat. Aningaasaqarnermut,
inuussutissarsiutinut, inuiaqatigiinnilu ineriartortitsinermut pingaarutilinnik
alloriaateqarluta ataatsimiinneq pikkunartoq, kingunilik, siunnerfilillu
naammassivarput. Taakkorpassuillu pinerini ilaquttat najornerat pisariaqartumik
tapersersortaasimalluni, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Tatineqarluni
nunamik aqutsineq
Nunarsuarmioqatigiit
nunarput pillugu arajutsiunnaarfiata nalaani, nunatsinnilu anguniakkat
annertusiartornerini nunap aqunnissaata katitigaanera unammillernarnerpaasimasoq
34-nik ukiullip Jens-Frederik Nielsenip oqaluttuaraa.
- Paasinarluassaagut, allanngujaassaagut, siumullu
nalunanngeriissalluta – tamannalu ullut tamaasa politikkikkut
ukkataqarfiusariaqarluni, taanna oqarpoq.
Inatsisartut
ukiaanerani ataatsimiinnerat aningaasanullu inatsisissaq suliarujussuusutut
aamma eqqaamavai.
- Naalakkersuisooqatigiittulli suleqatigiikkatta,
periarfissaatillugulu illuatungiliuttut peqatigalugit aaqqiissutissanik
nassaaqatigiikkatta iluatsippoq. Suleqatigiinneq pitsaanerpaamik aqqutissaasoq
tamassuma takutippaa.
Jens-Frederiup suliai
pinnagit inuttaanut tunngasut tikilaassagutsigit ilaquttaminut ulapinnerup nalaani
piffissaalatsisarnini unammillernarnerpaatippaa.
- Oqimaaqatigiissitsinissara suli
anguniarpara, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Jens-Frederik Nielsenip Emmanuel Macronillu innuttaasut tikilluaqqusiniarlutik niuffiortorpassuit ilassiorpaat.
Assiliisoq: Oscar Scott Carl
Aaqqissuusseqqinnerit
innuttaasunullu attaveqarneq
Aaqqissuusseqqinnerit innuttaasut
ulluinnaanik pitsaanerulersitsisussat angusaqarfiginerorusussimagaluarlugit Jens-Frederik
Nielsenip oqaluttuaraa.
- Suliat ilaat
misissueqqissaarnernit pitsaasunik, siammasissumillu isumaqatigiissutinit
ineriartortinneqartussaagamik piffissartornartarput. Tunngavissarli
inissereerpoq, sulinerlu 2026-mi ingerlaqqissalluni, taanna oqarpoq.
Innuttaasunut
attaveqarnerup pingaaruteqarnera erseqqissarpaa.
- Innuttaasut
amerlanerusut aamma angorusukkaluarakkit. Najukkami oqaloqatiginninnerit uanni
aalajangiisuupput – siunnerfiliisarput, aalajangiinissanullu
nukittunerulersitsisarlutillu piviusorsiorpalaartitsinerusarlutik.
- Innuttaasut
amerlanerusut aamma naapikkusuppakka. Ulluinnarni kingunerit qanillugit
inuusunik oqaloqateqarnermik politikki aallaaveqartillugu, Kalaallit Nunaat
pitsaanerpaamik ineriartussaaq, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Ukiumi suna iluatsinnerpaasimasutut
isigaajuk?
- Kalaallit Nunaat aalaakkaasunik, akisussaaffilimmik, siunissamullu
ungasinnerusumut aaqqiissutissarsiorsinnaammat politikkikkut uppernarsaratsigu
Iluatsinnerpaavoq. Inatsisartuni akerleriinnata suleqatigiinnissarput
toqqarnikuugatsigu, Inatsisartuni aalajangigassanik pingaarutilinnik partiit
akimorlugit aalajangiivugut. Tamassuma nuna nukittunerulersippaa.
2026-mi sorusuppa?
Naalakkersuisut Siulittaasuat
ukioq manna ulapingaatsiareersoq qaammatini kingullerni
ulapputissaqarnerulerpoq. Naalakkersuisunut ilaasortaatitai marluk tunuarput, Mads
Pedersenillu akisussaaffigisimasai taartissaanik nassaarnissami tungaanut
akisussaaffimmi annertuup saniatigut akisussaaffigigallarpai. Ukiumili
nutaassami suut pingaarnertut ukkatarissallugit takusinnaalereerpaa.
- Aningaasaqarnerup
patajaannissaanik, atugarissaarnerup annertusineqarnissaanik,
inuussutissarsiutilinnullu pitsaanerusumik sinaakkuteqartitsinissamik
qulakkeerissallutik aaqqissuusseqqinnissat nanginneqarnissaat
aalajangiisuussaaq, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
- Sulinerup imminut
akilersinnaajuaannarnissaa eqqarsaatigalugu piumasaqaatit
sakkortusereersimagatsigit nuannaarutigaara. Sulinissarlu suli
pilerinarnerulissasoq ataavartumik ukkataraara. Siunnerfik
aalajangiusimaannassavarput, pisariaqartumillu aalajangigassat
aalajangerlutigit – aamma aalajangissallugit oqimaakkaluarpalluunniit.
Politikkullu
anguniakkami saniatigut ukiumi nutaami pinngortitamiinnerorusuppoq.
- Pinngortitamiinnerusinnaanissaralu
kissaatigilaarpara. Ukiumi ukkataqarfiusariaqartumi,
ataqatigiiffiusariaqartumilu isiginnilersitsillunilu nukissanitsitsisarpoq,
Naalakkersuisut Siulittaasuat taama naggasiivoq.