Namminersorlutik Oqartussani Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup paasissutissaatai
naapertorlugit umiatsiaararsortut 2016-imi 1.836-usut 2024-mi 1.983-iupput.
Taakkualu ilarpassui ukioq manna aalisarnermut inatsit nutaaq atuutilermat
Pisassaatit Niuerutigineqarsinnaasunut Nammineq Pigisat, PNNP, atorlugu
aalisartalerput.
Tamatumunnga atatillugu aalisartorpassuit
malittarisassat nutaat, ilaatigut PNNP-mut tunngasut, atulerpaat, pissutsillu
nutaat aalisartunit paatsuungassutigineqartarsimasut KNAPK-miit
oqaatigineqarpoq. Naalakkersuisoqarfiup pineqartup paasissutissiinera naapertorlugu
PNNP pillugu paasisitsiniaanerit ukiarmili ingerlanneqartut nangillugit
piffissami aggersumi paasititsiniaanerit annertunerusumik ingerlanneqassapput.
Namminersorlutik Oqartussani Aalisarnermut,
Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup paasissutissaatai
naapertorlugit umiatsiaararsortut 2016-imi 1.836-usut 2024-mi 1.983-iupput.
Taakkualu ilarpassui ukioq manna aalisarnermut inatsit nutaaq atuutilermat
Pisassaatit Niuerutigineqarsinnaasunut Nammineq Pigisat, PNNP, atorlugu
aalisartalerput.
Tamatumunnga atatillugu aalisartorpassuit
malittarisassat nutaat, ilaatigut PNNP-mut tunngasut, atulerpaat, pissutsillu
nutaat aalisartunit paatsuungassutigineqartarsimasut KNAPK-miit
oqaatigineqarpoq. Naalakkersuisoqarfiup pineqartup paasissutissiinera naapertorlugu
PNNP pillugu paasisitsiniaanerit ukiarmili ingerlanneqartut nangillugit
piffissami aggersumi paasititsiniaanerit annertunerusumik ingerlanneqassapput.
Nalunaarusiat saqqummiunneqartut
Umiatsiaararsorluni aalisarnermi ineriartorneq pillugu
nalunaarusiaq 2016 – 2024 qanittumi Naalakkersuisunit saqqummiunneqarpoq,
tassanilu politikkikkut aalajangiisartunut paasissutissanik
tunniussaqartarnissaq siunertaavoq, kiisalu sinerissap qanittuani
umiatsiaararsorluni aalisarnerup ukiuni kingullerni annertuumik
ineriartorfiusimasup siunissami nalilersuiffigineqarnissaanut nalunaarusiap
atorneqarnissaa kissaatigineqarpoq.
Nalunaarusiaq ukiut tallimat qaangiukkaangata
nutarterneqartassasoq Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Naalakkersuisoq Peter Borg, Demokraatit, ilisimatitsivoq. Tassanilu ilaatigut
umiatsiaararsorlutik sinerissap qanittuani aalisartut sinerissami tunitsivinnut
assigiinngitsunut tunisassiorsimasut ilaatigut sammineqartassapput.
Aalisarnermut inatsisip nutaap atuutilernerata
kingorna Aalisarnermi ukiumut nalunaarusiaq 2024 Naalakkersuisut qanittukkut
aamma saqqummiuppaat.
Aalisarnermik aqutsinermi ineriartorneq, ilaatigut
aqutsinermut pilersaarutinik inatsisinillu suliaqarneq, aningaasaqarnerup
ineriartornera, nunat tamalaat akornanni aalisarneq pillugu suleqatigiinneq
isumaqatigiinniarnerillu kiisalu aalisarnermik nakkutilliineq nalunaarusiami
sammineqarput.
Nunap inuussutissarsiutaanik pingaarnerpaamik
ingerlatsinerup Inatsisartuni oqallisiginissaa pingaartinneqarmat,
Naalakkersuisut ukiumoortumik nalunaarusiap Inatsisartuni suliarineqartarnissaa
kissaatigigaat, ukiumoortumik nalunaarusiami ilaatigut allassimavoq.
Nunatsinni inuussutissarsiutip annersaata qanoq
aqunneqarnera ineriartorneralu pillugit ersisitsinissaq nalunaarusiami
siunertaavoq, taannalu Inatsisartuni eqqartorneqarnissaa aamma siunertaalluni.
Aalisarnermi ineriartorneq sukkasuumik ingerlasoq
pissutigalugu Naalakkersuisut PNNP pillugu paasissutissiineq maanna
ingerlanneqartoq naleqqussaanertalimmik ingerlatiinnarniarpaat, taamaalilluni
aalisartut PNNP naapertorlugu aalisarneq pillugu pitsaasumik
paasissutissinneqarnissaat qulakkeerniarneqarluni.
Taamaattumik aappaagu ukiup nikinneranit PNNP-mut
akuersissutit tunniunneqarnerannut atatillugu paasissutissat tassunga
tunngassutillit tunniunneqartarnissaat aamma siunertaavoq.
Paasititsiniaanermut atatillugu umiatsiaararsortunut
attuumassuteqartut pingaarnerit Naalakkersuisut sammissavaat.
Akuersissutinik tunniussineq
Aalisartoq PNNP-mut ikaarsaarsimasoq
aalisagaqatigiinnut aalajangersimasunut PNNP-qarfigisaminut akuersissutinik
ukiut tamaasa qinnuteqartarunnaassaaq.
Naalakkersuisut ukiup tullianut pisassiissutinik
aalajangersaareeraangata, pisassiissutinit pigisat tunngavigalugit pisassat
naatsorsorneqartassapput. Kingorna ukiumut pisassiissutinit pigisanut
pisassannullu ukiup tullianut akuersissummik nutaamik ingerlaannartumik
nassiussisoqartassaaq. Ukioq naatinnagu 2026-mut akuersissummik pissarsinissaq
naatsorsuutigineqassasoq naalakkersuisoqarfik paasissutissiivoq.
Pisassiissutinik nuussineq
Aalisartoq 2025-mi pisassanit
pisarinngitsuugaqarsimaguni Aalisarnermut, Piniarnermut, Nunalerinermut
Imminullu Pilersornermut Naalakkersuisoqarfiup 2025-mut pisassanit
pisarineqartut januaarip ingerlanerani tamakkiisumik takusinnaalerpagit,
pisassanit pisarinngitsuukkat 25 procentii 2026-mut nuussavai.
Taassumap kingorna akuersissut pisassanik 2025-miit
nuunneqartunik nutartersimasoq nassiunneqassaaq. 31. decembar 2026-p tungaanut
pisassat taakku pisarinissaanut aalisartoq periarfissaqarpoq. Ukiumut pisassat
annerpaamik 25 procentii ukiup tullianut nuunneqarsinnaapput. Pisassanit
pisarinngitsuukkat 25 procentimiit amerlaneruppata, pisassat sinneruttut 25
procentiinit amerlanerusut ukiumut nutaamut nuunneqartunut
ilaatinneqassanngillat.
- Taamaattumik
31. decembar nallertinnagu pisassat 75 procentii aalisarsimassanagit
takusinnaagaanni, pisassat ilaasa tuniniarnissaat isumassarsiatsialaasinnaavoq.
- Tamanna
aalisartunut 2025-mi PNNP-qarsimasunut taamaallaat atuuppoq. Aalisartoq PNNP-t
aallaavigalugit 2026-mi januaarip aallaqqaataani aatsaat aalisalertoq
pisassiissutinik nuussisinnaanngilaq. Tamanna aatsaat 2027-mi januarimi
pisinnaavoq, naalakkersuisoqarfik paasissutissiivoq.
Pisassanik pisineq pisassanillu pigisanik tuniniaaneq
Aalisartoq ukiumi pisassarukkuni, pisassat
amerlinissaannut marlunnik periarfissaqarpoq. Pisassanik (ukiumut
pisassiissutinik) amerlanerusunik, ukiumi pisassiisuutaasunik pisisoqarsinnaavoq – tamanna pisassiissutinit
pigisannut allannguissanngilaq. Aappaattut aalisartup allap pisassai
pisiarineqarsinnaapput. Pisassiissutinit pigisanut taakkununnga ukiumut
pisassiissutit ilaassapput, taakkulu siunissami aalisarneqarsinnaapput.
Pisassiissutit pigisat aalisartup pisiffigineqartup ukiumut pisassani
aalisareersimanerai apeqqutaapput, naalakkersuisoqarfik paasissutissiivoq.
- Paarlattuanik
soorlu assersuutigalugu aalisartoq napparsimasimappat, umiiarsimappat
allatulluunniit pisassat tamakkerlugit aalisarneqarsinnaasimanngippata, ukiut
tamaasa ukiumut pisassat 10 procentii tuniniarneqarsinnaapput.
- Immikkulli
ittumik pisuni, soorlu teknikikkut, aningaasaqarnikkut niuernikkulluunniit
tunngasunik pissuteqarluni ukiumi pisassarisat 10 procentii sinnerlugit
tuniniarnissaannut immikkut akuersissuteqartoqarsinnaavoq, naalakkersuisoqarfik
paasissutissiivoq.
Soorlu assersuutigalugu aalisarsinnaasat sipporlugit
aalisartoq pisaqarsimaguni taamaattumillu 75 procentinik atuisussaatitaanermik
naammassinnissinnaanngikkuni, imaluunniit soraarninngorusukkuni,
pisassiissutinit pigisat ilai tamakkerlugilluunniit tuniniarneqarsinnaapput.
- Taamaappat
pisassiissutinit pigisavit ilai tamakkerlugilluunniit aamma
tuniniarsinnaavatit. Pisassiissutinit pigisanik taamatut tunisaqarneq
siunissami pisassannut sunniuteqassaaq, tassami tunisat
uterteqqinneqarsinnaassanngillat, naalakkersuisoqarfik paasissutissiivoq.
75 procentimik
atuisussaatitaaneq
Aalisartoq pisassiissutinik peqaruni atornissaannut
aamma pisussaaffeqarpoq. Taamaattumik PNNP-mik aalisarnernut 75 procentinik
atuisussaatitaaneq eqqunneqarnikuuvoq, tamatumalu kingunerisaanik ukiut tamaasa
ukiumut pisassat minnerpaamik 75 procentii aalisartup pisarisussaavai. Pisassat
75 procentii ukiut pingajussaannik atorsinnaanagit ilimasuuteqaraanni
pisassiissutinit pigisat naleqqussarneqassapput. Naleqqussaasoqanngippat
Naalakkersuisut pisassiissutinit pigisat atorsinnaanngisat utertittussaassavaat
allanullu atuisinnaasumut neqeroorutigalugit. Aalisarnikkut pisinnaasanut
pisassiissutinit pigisanik naleqqussaanissaq malittarisassami uani
siunertarineqarpoq, taamaalilluni pisassaqarpallaartut pisassaminnik
amigaatilinnut tuniniaasartussaasut, taamaalillunilu pisassiissutit ukiut
tamaasa sapinngisamik atorneqartarnissaat paasissutissiissutigineqarpoq.
- Ukiunili
tulleriinni pingasuni 75 procentit aalisarneqarsimanngippata, tamanna aatsaat
atuutilertarmat erseqqissassallugu pingaaruteqarpoq. Soorlu ukiuni tulleriinni
marlunni 75 procentit atorneqarsinnaasimanngippata, ukiulli pingajuanni 75
procentit amerlanerusulluunniit atorsimagaanni pisassarisimasat
utertinneqarsinnaassanngillat, naalakkersuisoqarfik paasissutissiivoq.
Kisiannili soorlu napparsimaneq, umiiarsimaneq
sivisuumilluunniit amutsivimmiisitsisimaneq pissutigalugit ukiuni tulleriinni
pingasuni 75 procentinik aalisarsinnaasimanngikkaanni inatsit pisassiissutinik
annaasaqannginnissamik qulakkeerinnittumik naleqqussaasinnaanermut
periarfissaqartitsivoq.
Iliuuseqartoqarnissaa pisariaqarsimasoq
Sinerissap qanittuani aalisartorpassuarnut
atugassarititaasut nutaat pillugit paasissutissiisoqartarnissaa kattuffimmiit
ujartornetarsimasoq, KNAPK-mi siulittaasunngorlaaq Pele Blytmann oqarpoq.
- Aalisarnermut
inatsit atuutilersinneqarmat naammattumik paasissutissiisoqarsimanngilaq,
tamannalu pissutigalugu aalisartorpassuit nalorninartorsiorput, taanna oqarpoq.
Taamaattumik naalakkersuisoqarfiup paasissutissanik
pisariaqartinneqartunik, pingaartumik umiatsiaararsorlutik aalisartunut,
siaruarteriniarluni suliniuteqarnera Pele Blytmannip nuannaarutigaa.