Naalakkersuisut qaleralittassiissuterpassuarnik
agguaaqqammerput. Taakkuupput ukiumut pisassiissutit ukiup sinnerani
aalisarneqarsinnaasut.
Naalakkersuisut
Namminersorlutik Oqartussat ingerlatseqatigiiffiannut annerpaamut
Royal Greenlandimut ukiumut 1.950 tonsinik qaleralittassiipput.
Naalakkersuisut qaleralittassiissuterpassuarnik
agguaaqqammerput. Taakkuupput ukiumut pisassiissutit ukiup sinnerani
aalisarneqarsinnaasut.
Naalakkersuisut
Namminersorlutik Oqartussat ingerlatseqatigiiffiannut annerpaamut
Royal Greenlandimut ukiumut 1.950 tonsinik qaleralittassiipput.
Taamaalilluni suliffeqarfissuaq 2025-mi pisassinneqarnermi saniatigut
allanik pisassaqalerpoq.
Royal
Greenlandip 25 procentinik piginneqataaffigisaa Qaleralik, Royal
Greenlandimut pisassiissutit assipajaannik, 1.650 tonsinik
pisassinneqarpoq.
Taamaalilluni
Royal Greenland aamma Qaleralik 2026-mi 5.250 tonsinik 4.950
tonsinillu pisassinneqarput.
Naalakkersuisut
ingerlatseqatigiiffinnut sisamanut Polar Seafoodimut, Qaleralimmut,
Royal Greenlandimut Siggummullu ukiumoortumik pisassiissutit pillugit
allakkatigut paasissutissiissutaanni atuarneqarsinnaavoq.
Nalunaarut
sisamanngornermi novembarip arferngani ullulerneqarpoq.
Pakatsisut
Polar
Seafood Greenland Polarillu piginneqataaffigisaa Sigguk ukiumut
pisassiissutinik tunineqanngillat, taamaattumillu
pakatsisinneqarlutik.
Ingerlatseqatigiiffiit
namminersortut marluk, Polar Seafoodip aamma Sigguup, Kitaani ukioq
manna 1.570 tonsit aamma 2.035 tonsinik qaleralittassaraat.
Taamaalillunilu Royal Greenlandimut pisassiissutigineqartut Polar
Seafoodimut pisassiissutigineqartunit pingasoriaammit amerlanerupput.
Naalakkersuisut
oktobarip 26-ani pisassiissutit agguaanneqarnissaannut aalajangertut
allakkami atuarneqarsinnaavoq. Taaneqareersutullu Royal Greenland
aamma Qaleralik pisassinneqartuullutik.
Pisassiissutaasussat
sipporneqartut
Ukiumut
pisassiissutit inuttalerneqanngitsut Naalakkersuisut aalisarnermut
inatsit aallaavigalugu agguaassinnaagaat Naalakkersuisut
paasissutissiipput. Polar Seafoodili Siggullu pisassiissutigineqartut
sipporlugit pisaqarnikuummata ukiumut pisassiissutinik
tunineqarsinnaanngillat.
Naalakkersuisuit
Royal Greenlandip, Qalerallip, Polar Seafoodip Siggullu avataani
qaleralittassaasa pingajorarterutaat ukioq manna januaarip
aallaqqaataaniit arsaarinnissutigaat. Tamanna Polar Seafoodip aamma
Sigguup akerleralugu Naalakkersuisut sakkortuumik isornartorsiorpaat.
Aalisarnermimmi
inuussutissarsiortut nutaat?
Naalakkersuisut
Kitaani qaleralittassiissutinik, nataarnartassiissutinik
saarullittassiissutinillu 4.600 tonsiusunik februaarip aallaqqaataani
aalisartussarsiorpoq. Qaleralittassiissutit aalisarnermik
inuussutissarsiortunut nutaanut pisassiissutissatut
illikartinneqarput.
Naalakkersuisut
namminersortumut ataatsimut arlalinnulluunniit
aalisagartassiinissamik suliaqarnerat ukimut pisassiissutit
aalajangerneqarnerannut sunniuteqanngitsoq allakkami
atuarneqarsinnaavoq.
Ingerlatseqatigiiffinnut
sisamaasunut allakkat naapertorlugu, kimit aalisarneqassanersut ukioq
mannalu pisassiisutit sinneruttut aalisarneqarnerat
apeqqutaatinneqarani, inuiaqatigiit tungaaniit aalisarnermullu
inatsimmi isumaqatigiissutigineqartut aallaavigalugit ukiumut
pisassiissutit atorluarnissaat aalajangiisuussapput.
-
Pisassiissutit ingerlatseqatigiiffiit nutaat (ilaatigut qalerallit
4.600 tonsit, aaqq.) ukiup naannginnerani tamakkerlugit
aalisarsinnaanngikkaat nalilerneqarpoq. Taamaattumillu aalisarnermut
ingerlatseqatigiiffiit pioreersut avataani qaleralittassiissutit
sinneruttut aalisarsinnaanerannut pisinnaallutik, Naalakkersuisut
allapput.
Naalakkersuisut
siumut pisasseereerlutillu salliussisut
Naalakkersuisut
ingerlatseqatigiiffiit namminersortut Sigguk aamma Polar Seafood
akigalugit Royal Greenlandimut Qaleralimmullu salliussillutillu
siumoortumik pisassiisut, Siggummi pisortaq piginneqataasorlu Frans
Heilmann isumaqarpoq.
Naalakkersuisut ingerlatseqatigiiffiit namminersortut Sigguk aamma Polar Seafood akigalugit Royal Greenlandimut Qaleralimmullu salliussillutillu siumoortumik pisassiisut, Siggummi pisortaq piginneqataasorlu Frans Heilmann isumaqarpoq.
Assi: Oscar Scott Carl
-
Aalisarnermik inuussutissarsiutilik kinaluunniit toqqaannartumik
toqqaannanngitsumilluunniit avataani qaleralittassanik
raajartassanillu 20 procentiiniit amerlanerusunik
tunineqarsinnaanngimmata, Sigguup aalisartullu namminersortut
arlallit ukiumut pisassiissutinik pisassinneqarnerisigut
aalisarneqarsinnaasut amerlanerpaaffissaannut naapertuutinngitsumik
aalajangiisoqassammat Naalakkersuisoqarfimmiit
tunngavilersuutigineqarpoq. Polar Seafood Greenland Siggummik
piginneqataasoq raajanut pisassiissuteqarmat, Sigguk
raajartassaqanngikkaluartorluunniit ukiumut pisassanik
tunineqarsinnaanngitsoq naalakkersuisoqarfimmit nassuiaatigineqarpoq.
Tamanna immini tupinnartorujussuuvoq, Frans Heilmann oqarpoq.
Kitaani
qaleralinniarnermi kalaallit aalisartut pisassaasa pingajorarterutaat
aalisartunut nutaanut agguaanneqassasut Naalakkersuisut 17. december
2024-mi aalajangermata Sigguk A/S pisassami ilaanik arsaarneqarpoq.
Avataasiortut tamarmik eqqugaapput, ilaatigut Royal Greenland
tamakkiisumik pisortanit pigineqartoq Royal Greenlandimik
piginneqataaffigineqartoq Qaleralik.
-
Naalakkersuisut maanna iliuuserisaat malillugu Royal Greenland aamma
Qaleralik pisassaminnik annaasaqaatigisimasaat utertinneqaannaratik,
Polar Seafood Sigguullu pisassassat annaasaat taakkununnga
pisassiissutigineqarput.
-
Tamatumunnga atatillugu Royal Greenlandimut pisassiissutit
namminersortunut pisassiissutinit marloriaammik amerlanerunerat
maluginiarnarpoq, maannalu aalajangerneq Royal Greenlandimut
pisassiissutaasinnaasut amerlanerpaaffissaat qaangerneqarani.
-
Taamaattumik namminersortut akigalugit pisortat suliffeqarfiutaannut
pisasseereertarneq ingerlaannarpoq, aamma Demokraatit
naalakkersuisooqatigiinni partiini annerpaanngoraluartoq
politikkikkut ingerlariaaseq attatiinnarneqarpoq.
-
Namminersortutut aningaasarsiortuulluni Kalaallit Nunaanni
aningaasaliiniarnani aalajangertoqarsinnaanerpa? Pisortat
”inississaqqaarpaatsit”. Tunniutiinnarnianngilagulli –
Naalakkersuisunut eqqartuussivimmut suliassanngortereerpavut.
Kukkusumik aalajangiineq sukataarusunnerulersitsiinnarpoq. Taamali
ajornanngitsigisumik tunniutiinnarnavianngilagut, Frans Heilmann
oqarpoq.
Aalajangiineq
allanngortinneqarluni Sigguk piginneqataaffigisani suliffeqarfiit
pisortanit pigineqartut assigalugit pineqassasoq taanna isumaqarpoq —
taamaattoqarsinnaanerali ilimaginngilaa, taamaattoqassappammi
inuiaqatigiit ataatsimut pissaannik naleqartussaammat.