Ministeriuneq
Mette Frederiksen Københavnip avannaani Marienborgimit 2026-mi
ukiortaami oqalugiarnermini kalaallip eqqumiitsuliaanik
maluginiarnartumik tunuliaqutaqarpoq.
Ministeriunerup
oqalugiarnerani tunuatungaaniittoq qalipagaq “Sermeq aakkiartortoq”
kalaallimit eqqumiitsuliortumit Aka Høeghimit suliarineqartoq
nivingavoq.
Ministeriuneq
Mette Frederiksen Københavnip avannaani Marienborgimit 2026-mi
ukiortaami oqalugiarnermini kalaallip eqqumiitsuliaanik
maluginiarnartumik tunuliaqutaqarpoq.
Ministeriunerup
oqalugiarnerani tunuatungaaniittoq qalipagaq “Sermeq aakkiartortoq”
kalaallimit eqqumiitsuliortumit Aka Høeghimit suliarineqartoq
nivingavoq.
Pinnersaataasussamik
toqqaasarneq nalaatsornerinnakkut pigajunngilaq. Ministeriaqarfimmit
oqaatigineqartut naapertorlugit ilusilersukkat, atuakkiat
eqqumiitsuliallu – naalagaaffeqatigiit immikkoortuinit
assigiinngitsuneersut – ukiortaami oqalugiaammut assitassatut
toqqarneqartarput. ujaqqamit saffiugassamillu naqitaq kalaallimit
eqqumiitsuliortumit pinngortitamik, oqaluttuatoqqaneersunillu
suliaqartartumit suliarineqarsimasoq, ukioq manna toqqarneqarsimavoq.
Taanna Aka Høeghip qalipagaanni Marienborgimiittuni kisiartaanngilaq
– arlalinnimmi nivingasoqarpoq.
“Sermeq
Aattoq” ujaqqamit saffiugassanillu naqitaavoq
qalipaatigissaartumik ilusilersugaq. Assilialiami tungujortut
taartut, qaqortut manissumiittut akerlerisaallu taartut, ataatsimut
akuleruttut nunap qaava allanngoriartuaartoq pilersippaat.
Ilusilersukkat imminnut akulerullutik, soorlu sermeq aakkiartortoq,
aakkaangamilu allanngortartoq. Quppat ataatsikkut
eqqissisimarpalullutillu eqqissiveqarpasinngillat, soorlu sermersuup
qaavatigut arriitsumik ingerlasut tunniutiinnaqqajaallutik.
Assiliartaliunneqartut
qulaanit isigalugit sermip qaavanut eqqaanartuupput, kangerluit
ammarnerattut imaluunniit quppani itisuuni saqqummeriartortutut
illutik. Nunap qaavatut piviusorsiortuunngilaq, tassaanerullunili
pisut aalasullu iminngortinneqarnerat. Naqitap ilusilersornera
erseqqissoq nillingajattumik pinngortitarsuarmik
takorluuinerinnaanngilaq, kisianni misigissutsit ingerlaarnerillu
katitigaanerat ersersinneqarlutik.
Assiliaq
sivisunerusumik isigigaanni allanngoriartorpasinnerusarpoq. Manissut
aallaqqaammut sermitut isikkoqartut aamma imertut, qaarsutut
tarratullu takuneqarsinnaasarput. Assitaliunneqartoq ammasuuvoq,
taamaalilluni isigisani ataqatigiissunik nutaanik
takusaqartoqarsinnaasarluni.
Nunarsuup
allanngoriartorneranut takussutissaq
Naqitaq
qalipakkat sisamat ilaattut 2007-imi suliarineqarpoq. "Sermeq
Aattoq“-mik qulequtaqarnera sammisamut qitiusumut
tikkuussivoq, toqqaannartumik sammineqartumut taamanimiilli
pingaaruteqarneruleraluttuinnartumut innersuussutaalluni: nunarsuup
kiatsikkiartorneranut tamatumalu kingunerisaanik
allanngoriartornernut.
Tamatuma
peqatigisaanik eqqumiitsuliortup erseqqissarpaa, naqitat politikikkut
piviusut ullutsinni Issittumut Nunatsinnullu tunngatinneqartartut
sioqqullugit suliaammata.
-
Naqitat 2007-imi qalipakkakka nunarsuup kiatsikkiartorneranut –
nunarsuarmut allanngoriartortumut – takussutissiaraakka, Aka Høegh
mailikkut taama nassuiaavoq, erseqqissarlugulu ministeriunerup
ukiortaami oqalugiaataani ilaatinneqarnera tulluusimaarutigalugu.
Imalu nangilluni:
“Sermeq Aattoq” 2007-imeersoq, ministeriunerup ukiortaami oqalugiarnerani tunuatungaani nivingavoq.
Litografi: Aka Høegh. Assi: Trine Kjergaard
-
Ullutsinni politikikkut pissutsit, inuppassuit Issittumut Kalaallit
Nunaannullu attuumassuteqartitaat, sioqquterujussuarlugit
assilialiarineqarput.
Nassuiaatissat
ammasut
Assiliartaliunneqartoq
aalajangersimasumik oqariartuuteqanngimmat assigiinngitsunik
nassuiarneqarsinnaavoq. Sermeq aakkiartortoq silap pissusiata
allanngoriartorneranut assersuutaasinnaavoq, aammali annertunerusumik
paasineqarsinnaalluni: ingerlaarnermut, nungutinneqarnermut
paasisanullu nutaanut assersuutaasinnaalluni.
Sermeq
aakkiartortillugu saqqummersoqartarpoq. Qaleriiaat siornatigut
isertugaasimasut saqqummertarput. Immaqa tassaasinnaallutik nunap
ilusaa, sananeqaatit imaluunniit takussutissat qanga nunap qaavata
ataani toqqortaasimasut. Ujaqqamit saffiugassanillu naqitat aamma
taamaalillutik allanngoriartornernut takussutissaasinnaapput –
ilisimaneqareersut illuartinneqaraangata saqqummertartunut nutaanut.
Maanna
pisunut saatsikkaanni assit taamaattut politikikkut
nunarsuarmioqatigiillu oqallinnerannut
attuumassuteqartinneqarsinnaapput. Ullutsinni Issittumi sermip
aakkiartornera silap pissusianut sunniuteqaannarani aammali
nunarsuarmiut Nunatsinnik – pisuussutaannik, periarfissatullu
pingaaruteqarneranut nunarsuarmilu allanngoriartortumi
inissisimaffianut – soqutiginninnerulersitsivoq. Taamatut
paasinninneq assigiinngitsorpassuarnik paasineqarsinnaavoq,
qalipakkallu arlalinnik paasineqarsinnaanini nukittoqutigaa.
“Sermeq
aattoq” ministeriunerup ukiortaami oqalugiaataanut
politikikkut oqariartuummut erseqqissumut assersuutaanngilaq,
kisiannili takussaasumik tunuliaqutaanermigut paasinninnermik
sakkortusaataalluni. Qalipakkat eqqissisimasumik, erseqqissumilli
takussutissiinerat oqalugiartup oqaasiinit allaanerulluinnarpoq,
nipaatsumilli sammisanik allanngoriartornernut,
akisussaassuseqarnermut siunissamullu tikkuussilluni
aalajangersimasumik akissutissaqanngikkaluamik.
Naqitap
eqqissisimasumik inerneqanngitsumillu ingerlaarnera oqalugiaammut
akerliusumik inissisimavoq sakkortunerulersitsillunili.
Eqqumiitsuliaq nipituumik oqalunngitsoq, kisiannili najuuttuartoq —
aamma oqalugiaatip kingorna.
Vejlemit
atukkiunneqartoq
Qalipagaq
ukiortaami oqalugiaammut pinnersaatitut atorneqarsimasoq Galleri
Thordalsimit Vejlemiittumit Aka Høeghimut sinniisumit
ministeriuneqarfimmut atukkiunneqarpoq taakkulu katersugaataannut
ilaalluni.
Naqitaq
ukiut 20-ngajaat matuma siornagut suliarineqarsimasoq pisumut
nutaamut atatillugu atorneqarsinnaammat nutaamillu
paasineqarsinnaanera, eqqumiitsuliornerup piffissamut
attuumassuteqannginneranut takussutissaavoq. Isumaa
allanngortinneqarpoq nutaanik qaleriiaartunik saqqummersitaqarluni
ammasumillu nassuiarneqarsinnaalerluni — nunarsuaq naqitap
avataaniittoq allanngoriartortuartuuvoq.