Aasivissuit–Nipisat 2018-imi UNESCO-p nunarsuarmi kingornussassatut allattorsimaffianut ilanngunneqarnera Kalaallit Nunaanni kulturikkut nunap immikkoortuisa ataqatigiinnerpaat ilaata uppernarsarneqarnissaanik akuerineqarnissaanillu sivisuumik suliniuteqarnerup inerneraa.
Inuit ukiuni tusindilinni qanoq atorsimaneraat, ilusilersorsimaneraat paasisimasaqarfigisimaneraallu, atuakkiortut atuakkami saqqummeqqammersumi ersersilluarpaat, nassuiaatigalugulu sooq nunarsuaq tamakkerlugu kingornussassatut toqqarneqartoq.
Aasivissuit–Nipisat 2018-imi UNESCO-p nunarsuarmi kingornussassatut allattorsimaffianut ilanngunneqarnera Kalaallit Nunaanni kulturikkut nunap immikkoortuisa ataqatigiinnerpaat ilaata uppernarsarneqarnissaanik akuerineqarnissaanillu sivisuumik suliniuteqarnerup inerneraa.
Inuit ukiuni tusindilinni qanoq atorsimaneraat, ilusilersorsimaneraat paasisimasaqarfigisimaneraallu, atuakkiortut atuakkami saqqummeqqammersumi ersersilluarpaat, nassuiaatigalugulu sooq nunarsuaq tamakkerlugu kingornussassatut toqqarneqartoq.
Atuakkami atuartussaq nunap assingani angalaqatigineqarpoq, sinerissami ukiuunerani najugaqarfiit kangerluit, qooqqut aaffarmilu narsartaat tikinneqarlutik, sermersuullu killingi aqqusaarneqarlutik. Nunap assingani angalaneq kisimi pinngilaq, aammali inuunermi ingerlaarneq oqaluttuarineqarpoq: Ukiup ingerlanerani nuttarnerit, piniariarnerit, niuerneq ataatsimoornerlu. Aasivissuit–Nipisat piniarnermut tunngatillugu nunatut uummaarittutut saqqummiunneqarpoq – itsarnisarsiornermut tunngasutut immikkoortutut ullumikkumut attuumassuteqanngitsutut pinnani.
Nunap immikkoortuisa qanoq toqqorsiviusinnaanerannik atuagaq takutitsilluarpoq. Inussuit, aqquserngit, inoqarfiit piniariartarfiillu nalaatsornerinnakkut inississugaanngillat, ataqatigiissumilli aaqqissuussaallutik ukiut tusindillit ingerlaneranni pinngortitap ingerlaarneranut naleqqussarsimanerannut uppernarsaasutut. Kangerluit aqqutitut sammivissatut allaatigineqarput, qooqqut assartuinermi qitiusutut Aasivissuillu tuttunniarfiusutut ataatsimoorlunilu piniarnermut inuiaqatigiinnilu aaqqissuussaanermut qitiullutik.
Atuakkami oqaluttuarineqarpoq umiatsiat, aallaasit inuunerlu nutaaliaasoq pissutigalugit inuit inooriaasiat allanngorsimasoq, aqqutilli sumiiffiillu tunngaviusut suli atuuttut.
Qanimut itsarnisarsiorneq
Itsarnisarsiorneq atuakkami qitiulluinnarpoq, paasiuminartumik atuaruminartumillu saqqummiunneqarluni. Assaanerit, najugaqarfiit, attat atortullu ulluinnarni inuunermut takussutissatut ersarissutut saqqummiunneqarput, nassaat eqqarsaatigineqarsinnaanngitsutut pinnatik. Oqaluttuarineqarneratigut ersarippoq nunap ilua qeriuaannartup aakkiartornerata itsarnisarsiornermut tunngasunik qanoq qulaajaalersitsisinnaanerat ulorianartorsiortitsisinnaanerallu – taamaattumillu nakkutilliineq uppernarsaatinillu katersuisarneq nunarsuarmi kingornussassanik aqutsinermi qanoq pingaaruteqartigilersimanersut.
Tassani erseqqippoq UNESCO-p naqissusiinerata itsarsuaq pissutit kisiisa pinnagit, aammali ullumikkut akisussaaffiit pineqartut.
Atuagaq assiliartalersorneqarluarpoq, atuartartullu kulturikkut tunuliaquttat ataasiakkaat pillugit itisiliisinnaaqqullugit sammisat naatsut ilanngunneqartarput. Sammisat assigiinngitsorpassuit allaaserisami sammineqarput – soorlu nalinginnaasumik sanaartornermut atortorissaarutit ujaqqanik sanaat, piffissap ingerlanerani kalaallit nerisassaataat, eqqumiitsuliat sakkullu.
Immikkoortut
taakku sammisanut tunngaviusarput aamma ilinniartitsinermut
iluaqutaasinnaallutik. Atuagaq taamaalilluni immikkut
ilisimasalinnuinnaanngitsoq aammali kulturimik soqutigisaqarnerusunut
atuarneqarsinnaavoq. Taamaasilluni atukkap
sunniuteqarluarsinnaanera annertunerulersinneqarpoq.
UNESCO-milli akuerisaanerup ineriartornermut nittarsaassinermullu tunngatillugu nunap immikkoortuanut qanoq sunniuteqarsimanera atuakkami aamma sammineqarnerusimasinnaaagaluarpoq.
Atuagaq pingaarutilik naleqquttoq
Taamaakkaluartoq Aasivissuit – Nipisat atuakkiaavoq pingaarutilik iluatsilluartumillu suliaasoq. Atuagaq nunarsuarmi kingornussassanut tunngasut itsaq pisuinnaanngitsut, ullumikkulli inuit, nunap pissusiisa oqaluttuarisaanerullu akornanni attaveqatigiinnernut tunngassuteqartut erseqqissarpaa. Assinik imaqarluartuulluni, oqaatsit paasiuminartut atorlugit suliamullu tunngasumik oqimaaqatigiissumik atuartartoq ilisimasaqalersinneqassaaq paasinnilersinneqarlunilu – aamma nunap pissusiinik immap sermersuup akornanniittunik ataqqinninnerulersinnaalluni.
Atuagaq atuarneqartariaqarpoq – uppernarsaatit pinnagit, kisianni Aasivissuit–Nipisat sumiiffiusutut isiginissaanut kajumissaarutigalugu: kulturikkut nunap assinga uummaarissoq, atorneqartoq pingaaruteqartorlu silarsuarmi pitsaanerpaaq.