Naatsiiat nanorlu nammattagarmioralugit

NuukKap aatsaat taama uninnatik ingerlaannartussanik arpattussaqartigaaq, Mara Krebsilu taakkununnga ilaavoq. Matumani qanoq piareersarsimanerluni oqaluttuaraa

Mara Krebs NuukKap-imut poortuivoq. Uninnani ingerlaartussaavoq, tamatumunngalu atatillugu Nanubørn-imut katersuiniarpoq.
Saqqummersinneqarpoq

Inuit 22-t ullaaq nalunaaqutaq arfinernutNuummi pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiit Kapisilinnut arpallutik aallarput. Isorartuumik arpannermut Nuuk-Kap-imut peqataapput, arpaffillu 110 kilometerinik isorartutigisoq uninnatik ingerlaarfigissallugu pilersaarutigaat.

Uninnani arpatsitsineq aatsaat taama peqataaffigineqartigaaq, aaqqissuisut Greenland Arctic Explorers nalunaarput.

Inuit 22-t ullaaq nalunaaqutaq arfinernutNuummi pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiit Kapisilinnut arpallutik aallarput. Isorartuumik arpannermut Nuuk-Kap-imut peqataapput, arpaffillu 110 kilometerinik isorartutigisoq uninnatik ingerlaarfigissallugu pilersaarutigaat.

Uninnani arpatsitsineq aatsaat taama peqataaffigineqartigaaq, aaqqissuisut Greenland Arctic Explorers nalunaarput.

Mara Krebs arpattartut ilagaat. Taanna Sermitsiaq.AG-mit arpannissaq aqaguttoq oqaloqatigineqarlunilu piareersarnerani malinnaaffigineqarpoq.

Naatsiiat puussiaaqqamut puukkat

Mara Krebsip kavaajaq saattoq, qungasequt, aaqqatit saattut, ajaappissat arpaatit, ikiueqqaarnermut atortut, ippernaaqqut, batteri immiissut alersissamaatillu nammattakkaminiitippai.

Kamaasiat arpaatit, tujuuloq arpaat talitalik, kavaajaq saattoq arpaat, teqqialik, seqinersiutit arpaatit oqarasuaatinilu angallattagaq atorpai. Ajornartuussagaluaraanni nalunaarasuartaatini aamma poortorsimagaluarpaa. Arpannissanili aqaguinnanngortoq atuisuuffia atorunnaarsimasoq paasivaa.

- Atortorissaarutit nakkutigisariaqartut nalunngilara, uangalu suut tamaasa nakkutigigaluarpakka. GPS-ima atorsinnaajunnaarnissaata tungaanut. Aasimmiaasit - arlaannik soqartuaannarpoq, taanna oqarpoq.

Taarsiullugu arpannermut paffimmioqarlunilu nunap assinganik nassataqarpoq. Aamma suleqatini, ajornartorsiortoqalissagaluarpat sumiinnerminnik nalunaarasuartaataasinnaasumik nassartartussaq, arpaqatigissamaarpaa.

Nerisassalli nammattagaani oqimaannerpaapput.

Mara Krebs arpannissaminut nukissaqarniarluni ermutsit marluk imermik immerlugillu tamulugassat soorlu aalisakkat, tuttut naatitallu panertut kiisalu mamakujuttut puussiaaqqanut poortorsimavai.

Puussiaararlu naatsiianik imalik.

- Isorartungaatsiartumut arpattartoq Instagramimi malinnaaffigaara, taannalu isorartuumut arpannermi nerisassanik nalinginnaasunik nassataqarnissamut siunnersuuteqarpoq. Taava naatsiiat taratsikkat qaalernarluarmata, nukissanitsitsilluartarmata puallarnarpianngimmatalu siunnersuutigai.

- Taakkulu nerisinnaalluarpakka.

Arpannissaq sapaatip-akunneranik sioqqullugu nalinginnaasumit nerinerullunilu allaanerulluinnartunik nerisaqartarpoq. Ullormi arpaffissamini issingiassanik imerpalasulerlugit unnuisitanik, boorlumik immussualimmik allamillu honningilimmik ullaakkorsiorpoq.

Nerisassat qaajanngunarpallaannginniassammata arpannissaq nalunaaquttap-akunneri marluk sioqqullugu nerivoq.

- Taamaammat pingasunut makissagunarpunga... aamma sinilluarsinnaanaviarunanngilanga, taanna oqarpoq. 

Nuannaarniutigalugu arpannerusoq isumaqarsimasoq

Mara Krebs Nuuk-Kapimut aatsaat peqataalinngilaq. Aqaguli Kapisilinnut apuukkuni arpannermini siullermeerluni apuutissaaq.

Siorna siullermeerluni peqataagami eqqarsaatigilluaqqaarnagu ulluni pingasuni arpannissaq pilersaarutigigaa, taanna oqaluttuarpoq.

Arpannermili immikkoortoq siulleq — qaqqakkut 25 kilometerit — nalunaaquttap-akunnerini arfineq-pingasuni ingerlagamiuk piviusut paasivai.

- Nuannaarniutigalugu arpannerusoq isumaqaraluarpunga. Taamaattoqanngilaq.

Arpaffiup immikkoortuata aappaata kingorna isorartuumut arpannini unitsippaa. Uteqqinniarlunili ingerlaannaq aalajangerpoq:

- Aappaagu piareersarluaqqissaarlunga siunertaqarluartumillu peqataaqqikkumaarpunga, taanna eqqarsarpoq.

Suleqatini arpaqatigisartakkanilu peqatigalugu Nanubørn-imut, nuna tamakkerlugu ilaqutariinnut meerartalinnut juullimut ikiorsiissutinik agguaasitsisartunut, katersuiniarpoq.

Taamaammat ajaappiaminut arpaatinut, seqinersiutiminut tamulugassaminullu ilanngullugu bamsimik nanuaqqamik nassassaaq.

- Qasuleraangatta qiviarutsigu taanna pillugu arpalluta oqartassaagut, oqarpoq nangillunilu:

Mara Krebsip arpannissani qilanaaraa, annilaanganngilarlu, taanna oqarpoq. Suleqatini aqqut tamaat inngiaqatiginiarlugu pilersaarutigaa.

- Taama angitigissasoq ilimaginngikkaluarpara. Initulaarlunilu oqimaalaassaaq. Kisianni nassarusuppara.

Takorluuineq siumukarnissamut iluaqutigisaraa

Mara Krebs, politiini paasiniaasartutut ulluinnarni sulisartoq, nukkassartarlunilu unammilluni timersortarpoq. Isorartuumut arpannissani ullormi ataatsimi naammassiniarlugu 10-30 kilometerit akornanni arpattarluni qaqqanilu pisuttuartarluni sungiusarsimavoq.

Arpaqatigisartakkanilu sungiusaqatigiissimanngillat.

- Imminut nalunngilanga, naqqannikkaangamalu qanoq ittarnerlunga nalunngilara. Ilungersoraangami qanoq ittarnersoq takussallugu pissanganarpoq, Mara Krebs oqarpoq.

Ullup ataatsip ingerlanerani apuutissallutik naatsorsuutigaa. Aammali imaannaanngitsuussasoq naatsorsuutigaa.

Ilaasa pinngortitaq eqqarsaatinik angisuunik eqqarsarfiusarmat nuannarisarpaat. Mara Krebsimulli killormoorpoq.

- Eqqarsarujoorneq ajorpunga. Tamannalu iluaqaaq, taanna oqarpoq.

Takorluuisarporli.

- Piviusorsiunngitsumik eqqarsarlunga akunnerit arlallit atortarpakka, soorlu aningaasanik millionilinnik eqquissagaluaruma sussanerlunga.

Immaqa eqqarsaatit taamaattut maannakkorpiaq eqqarsaatigai.

Eqqarsaatit taamaattut immaqa maannakkorpiaq eqqarsaatigai.

Nuukkap pillugu sapaatip-akunnerata tulliani atuaqqigit, tassani Mara Krebsip aqqutikkut 100 kilometerisut isorartutigisukkut ingerlaarnini qaqqakkoorninilu qanoq ingerlasimanersoq oqaluttuutissavaatigut.

Mara Krebsip isorartuumut arpattartut arlallit Instagramikkut malinnaaffigai, tassungalu atatillugu naatsiiassat arpannermi nerineqarsinnaalluartut misissuinermini paasivaa.
Mara Krebs ajornartuussagaluaruni nunap Nuummiit Kapisilinnut aqqutaata assinga taskiminiitippaa.
Mara Krebsip nerisassat, gel-it, ajaappissat atisassamaatillu nammattakkamini nassassavai. NuukKap-imi uninnatik arpattussat ilummukarnerminni unikkallarnissaminnik periarfissaqannginnamik suut tamaasa namminneq nassassavaat.
Mara Krebs puussiaaqqanik tuttunik panertunik, aalisakkanik panertunik, mamakujunnik mangonillu panertumik imalinnik arpannermini nukissaqarniarluni poortuisimavoq. Puussiaaqqat tigoriaannaasussaammata sakissamini kaasarfimminiitissavai.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS