Piareersarluarsimavoq. Arpannermini nammattakkani tamulugassaminik immerluarsimavaa, niuni sungiusarluaqqavai atortuilu piareersimallutik. Taamaakkaluartoq arfininngornermi juulip pingajuani ullaakkut arfernup missaani Mara Krebs piviusoq aatsaat upperilerlugulusooq misigaat: Nuummiit Kapisilinnut 100 kilometerit arpanniarpai. Ullup ataatsip ingerlanerani.
Suleqatigilluakkani arpaqatiginiaraluarpaa. Taannali Kangerluarsunnguaq suli angunagu ajoquserpoq.
Piareersarluarsimavoq. Arpannermini nammattakkani tamulugassaminik immerluarsimavaa, niuni sungiusarluaqqavai atortuilu piareersimallutik. Taamaakkaluartoq arfininngornermi juulip pingajuani ullaakkut arfernup missaani Mara Krebs piviusoq aatsaat upperilerlugulusooq misigaat: Nuummiit Kapisilinnut 100 kilometerit arpanniarpai. Ullup ataatsip ingerlanerani.
Suleqatigilluakkani arpaqatiginiaraluarpaa. Taannali Kangerluarsunnguaq suli angunagu ajoquserpoq.
- Arriillisariaqarpugut, naggataatigullu allat takusinnaajunnaarlugit, Mara Krebs ima oqarpoq.
Mara Krebs arpannermini immiussanik ullorsiuteqarpoq. Aallaqqammerneraniit aana immiussaq.
Suleqataa angallamik aaneqarpoq, taassumalu nerisassaraluisa ilai Mara Krebsip tiguai. Unnukkut kisimiilluni sermimut Qassimut apuuppoq.
- Ersinaqaaq, Mara Krebs ima oqarpoq. Siallerpoq putserlunilu.
- Nissukka sajupput. Eqqarsarpunga nakkassaguma naluara sumut pissanerlunga.
Mara Krebsip tamulunnissani imernissanilu eqqaamaniarlugit minutsit 20-kkaarlugit eqqaasitsissummik sianertussanngortitsivoq.
Foto: Privat
Tassani Mara Krebsip ingerlaarnermi sinnerani qaratsaminiiterujuugassaa takkuppoq. Kisimiippoq.
Tallimanngorneq arfininngorninngormat Mara Krebs Qooqqunut apuuppoq. Nalunaaqutaq unnuakkut marluk pingasut missaanniippoq, 60 kilometeringajaallu arpassimavai.
- Tassani atugarliorpunga. Quaannikuuvunga, ulortoorlunga ajaappissamalu aappa napinikuulluni, Mara Krebs oqarpoq.
Ajoquseqqinnissani pinaveersaartinniarlugu arriilivoq. Akunnerit 24-t ingerlanerini apuunnissani naatsorsuutigigaluarpaa, taamaattoqarunnanngitsorli paasilertorlugu.
Mara Krebs arpannermini immiussanik ullorsiuteqarpoq. Immiussaata aappaa aana.
Aqajamernginut ullaap tungaani apuuppoq. Putserpoq, Mara Krebsillu ingerlaarfini aatsaat takuaa.
- Tassuunaarlunga nalornilerpunga. Naak sumiissusersiuteqaraluarlunga.
Putsulli iluani nipit tusaasinnaavai. Ulluniuna pingasuni arpattut nipaat, tassa Nuummiit Kapisilinnut ullut pingasut atorlugit ingerlaartut.
Mara Krebsip aqqutissani atuarlugu paasivaa, tassa ulluni pingasuni arpattut malerusaarpai. Angumaniarnissaali ajornakusoorpoq, timaami qasuvoq.
- Qamuuna arpakkususseqaraluarlunga allaannginnami nissukka malinnaasinnaanngitsut, oqarpoq.
Qiallunilu illarpoq. Arpaqatini ilaginagu ingerlaannarsimanini peqqissimissutigilaarpaa.
- Uannut piumasaqalaarsinnaasumik amigaateqarpunga imalluunniit piumaffigisinnaasannik, oqarpoq.
Mara Krebs arpannermini immiussanik ullorsiuteqarpoq. Apuukkiartornerani aana immiussaq.
- Apuunnissarali aalajangiusimavara. Aningaasanik katersivunga (Nanubørn, aaqq.) arpannissaralu tamanut oqaatiginikuullugu. Eqqarsarpunga apuutinngitsuussaguma kanngunarpallaassaqaaq.
Mara Krebs taama eqqarsarusaartilluni pisullutik ingerlaartut naapippai.
Ingiaqatiseraat.
- Tassani qissasiinnarpunga, Mara Krebs oqarpoq. Sukkatsillunilu.
Sissakkut ujarappassualikkoortussanngoramik avissaarput. Mara Krebs isumalluarpoq. Ajorunnanngitsoq eqqarsarpoq. Arriitsuaqqamilli ingerlassaaq.
Kilometerit tallimat missaat kiserngorupput, nukissaarutilerporli.
- Annernaqaaq, allannginnami apuuffissannut qanilligaluttuinnartillunga qasuneruleraluttuinnartunga, Mara Krebs oqarpoq.
Mara Krebs Nanubørnimut aningaaanik katersuiniarpoq. Peqatigiiffiup bamsemik aqqutaani nassatassaanik tuninikuuaa. Nanuaraatilittut taagorneqalerneranik kinguneqarpoq.
Assi: Nammineq pigisaq.
Arriikkaluamik ingerlarsorpoq, Nuukkap-imilu arpaqataasoq alla, arlaleriarluni peqataanikoq naapippaa.
- Isigeriarlunga aperaanga, apuunnissattami tungaanut ajaappiat marluulluta tigummillugit tuninniit malerusaarumma?, Mara Krebs oqarpoq, nangipporlu:
- Qissasiinnarpunga. Pisariaqarteqqissaaruttorlugu.
Mara Krebsip ajaappiaa tigoriarlugu apuukkiartulerput.
- Kilomeeterit kingulliit nutsuarlunga ingerlappaanga.
Apuuffissaminut apuunnini eqqaamaqqissaanngilaa. Qiiavoq imerusullunilu, toqqaannarlu innariartorluni.
Suleqatinilu Nuummiit arpallutik aallarnerminniit, nalunaaquttap akunneri 38-t minutsillu 19-it qaangiuttut, sininngiivippoq.
Arpannermi kingorna peqqiilliorpoq, Nuummullu uterami timimigut ajoquteqangaarami napparsimmaviliarpoq.
Mara Krebsip nanup nammattakkaminut tunuminut qilernikuusani katattuussasoralugu ernummatigaa. Mara Krebs attorniaraangamiuk isigai kisiisa angusinnaavai.
Assi: Nammineq pigisaq.
Arpannerit imminut akilerpa?
- Kisimi arpanneq ajorpoq. Arpannerali nuannaarutigaara, isumagineqarujussuarneralu killitsinnaralugu, Mara Krebs oqarpoq. Siunissamilu peqataaniarlutik takorluuisunut kisimiillutik arpaqqunagit siunnersuilluni. Arpaffik ingerlaarfigereersimanngikkunikku.
- Arpaqatigiinniarlusi peqataanissamut nalunaarussi, taava arpaqatigiissaasi, Mara Krebs oqarpoq.
Nuukkap aaqqissuisuisa Greenland Arctic Explorersip taassuma aappaagu arpaqataaqqinniarluni nalunaarnissaa naatsorsuutigissanngilaat. Kajumissutsiminilli suleqataalluni ikiuukkusuppoq, ikiortarialinnillu ikiueqataarusulluni oqarpoq.
- Nunaannarmi ikiueqqaartartutut ilinniarusuppunga, ilikkagassallu tamaasa ilinniarusullugit.