Eqqartoraangamiuk
suli malugisinnaavaa.
Anniarnerunngitsoq
- puigugassaajunnaarluni nanertuutinngorsimasoq - utaqqineq.
Avatangiisit ulluinnarminnik ingerlatsisut akornanni
uninngasutullusooq misigineq.
Qasoqqasarneranik
aallartippoq, kisianni qasoqqariaasaanik nalinginnaasumiunngitsoq.
Oqimaatsutut misigineq, Justus Hansenip timaaniit peerumanngitsoq.
Tasiilami tarrarsuisarfeqanngilaq; misissugassamik
aaversittoqartarpoq tusarluarnissarlu iliuuseqarfigineqarsinnaasumik
neiruutigineqartarluni. Kisitsisilli ajorusaaginnavipput.
Aseruuttoornerata kisitsisai amerlavallaarput. Aamma aap qaqortortai.
Siullermik pencillinatortinneqarpoq, taavalu misissugassanik
tigusiffigineqaqqilluni – kisitsisilli suli isumakulutsitsipput.
-
Timimi malugisat eqqunngitsutut ipput, aaversinninniillu kisitsisit
ajornerat nipituumik oqaatigiumaneqanngitsutut ipput, Demokraatini
ilaasortaq Tasiilamiu nipaatsumik oqarpoq.
Justus Hansenip pisuutit imerpalasulersuuserfillit iluaqutsiullugit suliaritereernermi kingorna alloraqqaartoq. Nukissaneqqinniarluni sungiusarneq timimut eqqarsartaatsimullu unammillernartuuvoq.
Assi: Privat
Qujanartumik
Justusip Nuummukarluni tarrarsortikkiartornissaa nakorsat
isumaqatigiissutigaat. Aallarnissaa tikillugu qasoqqanera iluamik
tiguneqarani oqaatigineqaannartarpoq. Maanna suussusersineqarpoq.
Tinupasoq. Oqaatigineqarnera naassaanngitsutut misinnarpoq,
allaanngilaq silaannaq allanngortoq.
-
Oqaatsit tinupasoq kræftilu tusaannarlugit, Justus Hansen
nipaatsumik oqarpoq, nangillunilu:
-
Silarsuara isamippoq.
Tarrarsortinnerit
misissortinnerillu tinupasua tinguaniittoq tartuanilu
talerperlermiittoq 14 x 14 centimeterisut angitigineranik
paasisaqarfiupput. Assit qalipaateqanngitsut takusinnaagaluarlugit
paasiniarnera ajornakusoorpoq. Qaammatinilu tullerni
ataatsimiinnerit, innersuussinerit naliliinerillu nutaat
misigineqarput. Nakorsat sisamat. Siunnersuutit sisamat. Qaammatini
pingasuni sumi tamaaniilluni neriuuteqarlunilu
inuulluaqqusissanerluniluunniit nalorninartumiippoq - nalullugu
arlaat toqqassanerlugu.
Piffissami
tassani allatut utaqqineq nalaappaa. Nakorsaninngaanniiunngitsoq
allaffissornermiilli. Nuummi napparsimasut inaanni ineqarani nammineq
ineqarpoq, taamaammat nakorsianut pilersaarusiortoqartillugu
pingaarnersiuisoqartillugulu arajutsineqartarpoq.
-
Puigorpaannga. Taamatut misigaanga, oqarpoq.
Kamaatigalugu
oqaatiginngilaa, pisimasulli oqaasinnguinnarlugit. Taamaammat
orniguttalerpoq. Ullormut marloriarluni. Nalunaaqutaq qulinut.
Nalunaaqutaq marlunut.
-
Ornigutiinnarlunga oqarpunga: "Aluu - suli maaniippunga.”
Naggataatigut
Rigshospitalimut innersuunneqarpoq, tassanilu ingerlaannaq
suliarineqarluni. Akunnerni arfinillit arfineq-marlullu akornanni
pilatsippoq. Pilattaasartup naavaniit ammut sinaanullu ammarpaat.
Tinupasua peernerani alleqqissimavoq.
Justus Hansen angunnilu. Ilaquttat kinguaariit akimorlugit oqaloqatigiittarnerit inuuneranut pingaaruteqartuupput.
Assi: Nammineq pigisaq.
Pilattarneqarnera
sakkortugaluartoq ullut tulliuttut puigugassaajunnaaqqapput. Timaa
pissusissamisuunngilaq. Akunnerit sisamakkaarlugit
tarrarsorneqartarpoq. Nalanerani qulliit qulaaniittut sarsuapput.
Oqilivoq. Nalunaaquttat akunneri 24-t 48-llu akornanni perulunneranut
uuttuutaapput.
-
Misigissutsit aqunniapiloornarsinnaapput, oqarpoq.
Pilatsinnerali
akornutaasullu sakkortunerpaanngillat. Kingornaliuna ilaqutariinni
isumassuisut muminnerannit misigisaq ajornerpaasoq.
-
Ernerma kaassuartakkanik angallattalermanga killissamik
qaangiineruvoq.
Nipaatsumik
oqaatigaa. Nappaateqalerneq timiminik ilinniutigiinnarnagu
ungasissumiinneq aamma paasineqarpoq.
Tasiilami
tarrarsuisarfeqanngilaq. Aaversittoqarsinnaasoq utaqqillunilu.
Aallartinneqarnissani nammineerluni kimigiiserfigaa, Nuummukarluni
suli sullinneqarnissani eqqaamaqqujartorlugu.
Piffissaq takorluukkannut akornutaassanngilaq. Periarfissaqaraangat atorluaasarpunga.
- Justus Hansen
-
Ornigussimanngitsuugumami...
- Qanoq
sivisutigisumik utaqqisariaqarsimanissara naluara.
Justusip
ukiorpassuarni sukataarutigiuarsimasami timitalerlugu misigaa:
illoqarferujussuarmiuuneq eqqortumullu saaffiginninnissamut
ilisimasaqarnissaq atugassarititanut apeqqutaasussaanngilaq.
Kalaallit Nunaanni naligiinngitsoqarnera nalunaarusiami
kisitsisaannaanngilaq. Nunamiippoq. Timimi malugineqarsinnaavoq.
Kangerluk
ilinniarfittut
Justus
Hansenip Tasiilami meeraanermini misigisami oqaluttuarinera
tusaaneqarsinnaavoq. Nipaa qiimmaallappoq, oqalunnera
sukkatsiallalluni soorlulusooq kangerlummiit suialaarneraniit
eqqaamasai sarsuasut. Oqaasiisa akornanni pinngortitaq
takorlooruminarpoq - imaani, angallatini, qaamanerani - meeraanermini
kiffaanngissuseqarnerup akisussaassuseqarnerullu ataqatigiiffiani.
-
Immitsinnut aliikkusersorsinnaavugut. Pisuttuanngikkaangatta
angalaartarpugut, oqarpoq.
Meeraaneq
skærmersorfiunngitsoq, suilaarnera ulussani tarajornilu assanni
naamaneqarsinnaalluni - kiffaanngissuseqarnerlu ukiukilluni
akisussaaffimmik ilikkarnermik nassataqartoq.
Justus Tasiilap kangerluani - sorlaqarfini tunniusimaffinilu ilaquttani Tunullu qaqqai tunuliaqutsiullugit.
Assi: Nammineq pigisaq.
Aqqaneq-marlunnik
ukioqarluni akkami umiatsiaanik kisimiilluni kangerlummut
ingerlaarpoq. Saarulleqarpoq, aasarimmi illooqqanilu aalisarput,
tisapput tuniniaanissaminnullu piareersarlutik. Aningaasarsiorput,
tamatumali saniatigut allamik ilikkagaqarlutik – sulinermik,
ulluinnarni inuunermik ataatsimoornermillu. Tamanna
ilinniartitaanermik taaneqanngilaq, ullumikkulli taama
taaneqassagunaraluarpoq.
Nunami
sulinera ingerlaqqippoq. Angutaa sanasuuvoq qallunaaq,
angerlarsimaffimmilu kaataq kikiaallu atuarfimmi atuakkat
akornaniittuarnerat nalinginnaasuuvoq. Tasiilami namminneq
illuliorput, Justusilu atortussanik assartuivoq illullu qaaniilluni
qanoq ikkamik sanasarnersut ilinniarlugu.
-
Meeraallungali aasaanerani atuanngiffeqarnermi suliuaannartuuvunga,
oqarpoq.
Maannamut
sanilliunnerani Tasiilami meeqqat allaanerulluinnartumik
inuuneqarnerat poortornagu toqqaannaq oqaatigaa – internetteqarput,
oqarasuaateqarput nunattalu avataa pillugu paasisaqarnissamik
periarfissaqarnerullutik. Kiffaanngissuseq allaaneruvoq, aammali
timimik atuiffiunnginnerulluni.
-
Maanna ajornakusoorneruvoq, inuusuttut aasaanerani sulisinnaanerat
pillugu oqarpoq.
-
Ajornaatsuinnaanngilaq.
Taamaakkaluartoq
oqarnera tulluusimaarpaluppoq. Isumalluutit kisiisa atorlugit
peroriartortuunini ilisimaaraa - taamaammallu
periarfissaarpianngitsuminngaanniit ineriartortitsisinnaaneq
ilikkarnikuullugu.
Marloqiusaaneq nukissatut
Justus 1968-ernisaavoq. Danskimik ataataqarpoq. Kalaallimik
anaanaqarpoq. Kinaassuseq oqaatigiinnarneqarnani allat tikkuaagaangata
timimiilersartoq meeraallunili malugaa.
- Annertusisamik atuartitaasuniippunga, tassani atuartut
amerlanerpaartai danskisut tunuliaqutaqarput, taanna nassuiaavoq.
Angummi qallunaap anaanamilu kalaallip qeqqanni. Peroriartorneq kulturit marluk akornanni, sanasut ilaqutariinnilu ataqatigiilluartuni.
Assi: Nammineq pigisaq.
Atuarfiup anitsiartarfiani nakkussisoqarlunilu
qinngasaarisoqartarpoq, pisut sorujussuanngortikkumanngisai aammali
nipangiutiinnarumanngisai.
- Tinnersaasoqartuaannarpoq. Akuerineqarnissara
ilungersuullugu peroriartornikuuvunga.
Aammattaaq Tunup oqaluttuarisaanermi avataanit
takkuttunut ammanerusariaqarsimanera naqissuserpaa. Ilinniartitsisut, nalunaarasuartaaserisut
niuertullu ulluinnarsiutaapput, allaaneruneq toqqarneqarani
naatsorsuutigineqareerpoq.
- Avataanit takkullutik inuiaqatitsinnik ikiuisut
akuerisariaqarpagut.
Suut tamarmik ajunnginnikuunerannik isumaqanngilaq, marloqiusaanerli
sumiiffinni allani misigineqartartutuulli ersaritsiginngilaq. Taamaakkaluartoq
misilittagaqalernarpoq: kangiata kitaani aalajangerneqartunit
isorliuneruneranik misigissuseq.
- Taakaniilluni immikkoortutut misigigaanni kitaanut
tikkuarnissaq ajornanngitsuaraavoq, taanna oqarpoq.
Misigissuseq taanna – aalajangiisuniit ungasilluni
kingunerinut qaninneq – siusissukkut maligalugulu kingorna politikkikkut
maligassarilerpaa. Kamannani, Tunulli eqqartorneqaannarani aamma
tusaaneqarnissaanut qulakkeerinninnissamut piumassusitut.
1982-imi –14-inik ukioqartoq apersorteqqammisorlu – ilaqutariit
Danmarkimut nuupput. Aatsaat 1993-imi oktobarimi Tasiilamut uteqqippoq. Ukiuni
taakkunani motoorilerisutut ilinniarlunilu assammik arsarnermik pimoorussivoq, tassani
Sengeløsemi, Høje Taastrupimi Valbymilu målmandiusarpoq.
Ullut ilaanni taamanikkut nunanut allanut unammisartunut
sungiusaasoq, Leif Mikkelsen, sinaani malinnaavoq. Justusip måliniitilluni
aalariaasia malugisimallugu unammisartut qaffasinnerpaani inissisimasut ilaanni
Ajaximi unammeqataasarusunnersoq aperaa.
- Tanngappunga. Pisinnaasakkami maluginiarneqarput, taanna
oqarpoq.
Taamaakkaluartoq itigartippaa. Ataatsimoorneq
angorusutaniit pingaarneruvoq. Periarfissaqartilluni iliuuseqarsimannginnini
kingorna uggorisarpaa.
Justus Hansenip Old Trafford takornariaramiuk ukiorpassuarni takorluugaq piviusunngorpoq. Angalanera nammineq inuttut misigisaani pingaarnerit ilagilerpaat - arsaattartut meeraallunilu nuannaartorisami qanimut takunerat.
Assi: Nammineq pigisaq.
- Piginnaasakkami misilittarsimasinnaagaluarpakka.
Qineqqusaarusunnerluni Demokraatinit aperineqarami
misilittakkani taanna eqqaamavaa. Tamatumuuna angerpoq.
- Periarfissaq atorluarneqassaaq. Tunuartoqartuaannarsinnaavoq,
Demokraatit inatsisartunut ilaasortaatitaasa misilittagallit ilaat oqarpoq.
Ilisimasatsitut tunuanngilaq. 2008-mili politikeriuvoq – kommunalbestyrelseni
Inatsisartuniluunniit.
Tunumiit nipi
Justus, ataatsimiinnermiit ataatsimiinnermut,
ataatsimiititalianiit Inatsisartut ataatsimiinnerannut –
ingerlaqqilertuaannarpasittutut oqaluppoq. Ulapinnerulli nalaani anguniagaa
taannaajuarpoq: Tunup tusarneqarnissaa.
Najukkamini atugassarititaasut politikkimi suleqatiminut,
taama atugaqarsimanngisaannartunut, nassuiarnissaat suliaasa annerpaartaasa
ilagaat.
- Arlallit misiginikuunngilaat, taanna oqarpoq.
Kangiata-kitaata akerleriilernissaat pineqanngilaq, naqissusiivoq,
assigiinngissutilli assigiissarnissaat pineqarpoq. Nunami aalajangikkat
illoqarfinni annerni aalajangiiffigineqartartut kangiani ulluinnaat
ilisimanagit isummersorfigineqartarsinnaavoq.
Oqaatsit assersuutitut taavai. Qitornai Sisimiuni GUX-imi
ilinniarnertuunngorniaramik illoqarfimmi tassani tunumiusut oqaluttassanatik
ilisimatinneqarput.
- Arraa, susoqartoruna, oqarpoq nangillunilu:
- Tunumiuunitsinni tassa tamakku ilungersuutigut.
Tunumittaaq atuartut kitaamiusut meeqqat atuarfianni
ilinniartinneqartarput, illuatungianulli atuutinngilaq, kitaamiummi tunumiut
oqaasiinut ilisaritinneqaannartarput.
- Imminermini ilungersunartuunngilaq, taanna oqarpoq, naleqqussaanerli
sumut samminersoq ersersinneqarpoq.
Justus Hansen Tasiilami pinngortitap piniartuunerullu ulluinnarsiutaanerani peroriartorpoq. Misigisat akisussaaffimmut ataatsimoornermullu isiginnittaasaanut sunniisut.
Assi: Nammineq pigisaq.
Taannattaaq naapertorlugu isorliunerusuni immikkut
killilersuisoqarpoq, ilaatigut imigassamik aalakoornartulimmik
tuniniaaqqusiunnaarneq, taanna naapertorlugu ”imminut aqussinnaannginnerannik”
isiginnittaaseqarnermeersuusoq. Ajornartorsiutit Nunatsinni sumi tamaani
nassaassaapput, taanna erseqqissaavoq, taamatulli isummertarneq illoqarfinnut
allanut sanilliullugu aalajangersimasunut tunngatinneqarnerusarpoq.
- 3913 (Tasiilaq, aaqq.) allaqqaniariartoq tusagassiiviit
piareeqqasarput, taanna isumaqarpoq
- Takunnittaaseq aalajangersimasoq naapertorlugu
takuneqartartugut ersersinneqarpoq.
Najuutinnginnermi pilliutit
Sumiiffik pissaanermi qitiusumit ungasissoq sinnerlugu
sulinermi pilliuteqartoqartarpoq. Akunnerpassuarni angalanermik taamaallaat
akilerneqarani najuutinnginnermik aamma akilerneqartarpoq.
Justusip angerlarsimanerusinnaaniassagami
ataatsimiinnerit ataatsimoortinniarlugit, pitsaanerusumik
pilersaarusiorniarluni ullormullu pisassat aalajangersaqqissaarniarlugit
misilissimavaa. Taamaakkaluartoq pilliuteqangaatsiarpoq.
- Qaammatit arfinillit sinnerlugit Tasiilamiinneq
ajorpunga, taanna oqarpoq.
Tamanna inuuissiortunut peqataasannginneranik isumaqarpoq.
Nalliuttut ungasianiit malinnaaffigisarpai. Ulluinnarni ikiariissaaq
assilineqarsimasoq assikkut takusinnaasarpaa, naamasinnaanngilaali.
- Facebookikkut FaceTimekkulluunniit malinnaasarneq … unammillernarpoq.
Nulianilu ukiut 27-it najorput, taanna oqaluttuarpoq, nulialu
qineqqusaaqqilernerit tamaasa akuersinersoq aperineqartuaannarpoq.
- Politikki uummateqarfigigiga nuliama nalunngilaa.
Qitornaat pingasut ullumikkut Nuummi najugaqarput, nukarlerlu
Danmarkimi efterskolerpoq. Politikkeritullu inuunermi pingaartitat
maluginngisamik allanngorsinnaasut nassuerutigaa.
Ilaqutariit ataatsimoorlutik inimiittut. Naak inuuneq angalanerpassuarnik ataatsimiinnerpassuarnillu imaqaraluartoq ilaquttat pingaarnerpaapput.
Assi: Nammineq pigisaq.
Tamakku tamaasa saniatigut nappaataa nipaatsumik eqqarsaataaniittuarpoq
– misissortinnerit, angalanerit, eqqarsartaatsikkut eqqasunnerit, pilersaarutaanngitsumik
takkussinnaasartut.
Takorluukkat maanna
piviusunngortinneqassasut
Nappaateqarnermigut inuunerup naafferartumik
killisiortarnera ilikkapiloortariaqarsimavaa. Qaammatit pingasut. Naalagaaffiup
napparsimmaviani Københavnimiittumi qinnguartartinnissap tullia. Nuummi
ataatsimiinnissat tullii. Nunat avannarliit ilaanni illoqarfimmut Nunat
Avannarliit Siunnersuisoqatigiivinit ataatsimiiffiusumut timmisartoq tulleq. Ataatsimiinnerup
tullia … inuulluaqqusinissallu tullia. Ilaalu ilanngullugit.
Taamaakkaluartorli muminganik inuulluni misilittarlugu
oqarpoq: ullorsiutit ulikkaaqqanerat pissutigiinnarlugu takorluukkat
kinguartissanagit.
- Piffissaq takorluukkannut akornutaassanngilaq. Periarfissaqaraangat
atorluaasarpunga.
Immaqa taamaammat ikinngutini ilagalugu arsartartut
illersortakkani Manchester United isiginnaariarlugit siorna Old
Traffordiliarpoq. Nukappiaraallunili arsartartut aappaluttunik tujuuluarallit
nuannarileqqaaramigilli ukiuni 50-ingajanni takorloorsimasaa.
Sullukkoorluni arsaattarfik ivigalik –
unammisartutuunngitsoq isiginnaariartutulli – anillaffigigamiuk eqqaamavaa.
- Sullukkooriarlunga isiginnaartarfissuit takugakkit
meeqqatut qiallunga nassuerutigisariaqarpara. Misigisaq immikkuullarippoq, Old
Trafford Takorluukkanik Isiginnaartitsisarfittut aamma taaneqartartoq, tv-kkut
arlalippassuariarluni takusareerlugu taanna oqarpoq.
Attaveqatigiittarfikkut Messenngerikkut
oqaloqatigiinnerup naanerani nipaaruppoq, Justusillu nipaa tassanngaannaq
tusaaqqilerpara:
- Haluu, oqarpoq nangillunilu:
- Suli maaniippunga.
Tunumi peroriartorneq imminut napatissinnaanermik siusissukkut ilinniuarfiuvoq - illoqarfissuillu avataani najugalinnut atugassarititaasunik paasinniffiusoq.
Assi: Nammineq pigisaq.
Oqaaseqatigiit taakku politikkianut immaqa
nassuiaataalluarsinnaanerupput. Tunngavissatuunngitsoq, Tunulli
illoqarfiinnaannginneranik kimigiisernertut. Tusagassiutini oqaluttuaannartuunngitsoq
– imaluunniit isorliunerusutuunngitsoq. Inuit ilaqutallit namminerlu
oqaaseqartut najugaqarput.
Angullu aasit nassatassaminik poortuisoq – angerlarsimarusunnginnini
pinnagu, angerlarsimaffiatali tusaaneqarsinnaaneranik suli upperinnittoq.