Annaassiniartartut nersorniarneqartut
Politiit qullersaata Naalakkersuisullu siulittaasuata ajunaarsimasumik ujaasisut qujassuteqarfigaat.
Politiit qullersaata Bjørn Bayip ajunaarsimasumik ujaasinermi peqataasut nersualaarpai.
Assi: Kalaallit Nunaanni Politiit.
Timmisartortartoq
Italiamiu
Tuluit Nunaanni inunngorsimasoq, Canadami Goose Bayimiit
Narsarsuarmut timmisartuaqqamik Cessnamik ataatsimik motoorilimmik
Ikersuakkut Davis-ikkut oktobarip 25-anni ingerlaarpoq. Kujataani
silarlunnera pissutigalugu timmisartortartoq aalajangerpoq Nuup
tungaanut ingerlaniarluni, taannami miffissamisut periarfissaasa
aapparimmassuk. Tamanna kinguneqapiluttussaasoq paasinarsivoq,
inuuninimi annaavaa.
Nuup
tungaanut apparsartilluni timmisartuaraq 3.500 fodimik –
kilometerip ataatsip missaanik - qutsitsigisumiitilluni Sermitsiamut
aporpoq. Taamaalilluni ujaasineq aallartinneqarpoq Naviair,
Sakkutuut, Qatserisartut, naalagaaffiup Nunatsinni ombudsmandia, Air
Greenland aamma Kalaallit Nunaanni Politiit peqataatinneqarlutik.
Sumiiffimmi silarlunnera pissutigalugu ullut pingasut ingerlareersut
timmisartuaraq nassaarineqarpoq – aatsaallu sapaatip akunnera
ataaseq qaangiummat, timmisartortartoq ajunaarsimasoq sakkutuunit
immikkut ilinniartinneqarsimasunit qaqinneqarluni.
Naalakkersuisut
siulittaasuata Jens-Frederik Nielsenip politiillu qullersaata Bjørn
Bayip ajunaarsimasumik ujaasinermik suliaqarsimasut tamaasa maanna
qujassuteqarfigaat. Tamannalu pilluni tallimanngormat ualikkut Nuummi
qatserisartoqarfimmi kaffillernissamut kaagillernissamullu
qaaqquneqarmata.
Nersornaasiinerup kingorna ikiuussimasut ataatsimoortillugit assilineqarput.
Assi: Kalaallit Nunaanni Politiit.
-
Taakku tamarmik ataatsimoorlutik Sermitsiami ajunaarnermut atatillugu
immikkut ittumik iliuuseqarsimapput, politiit qullersaat Bjørn Bay
oqarpoq.
-
Sulisut ataqatigiissaarilluarput, misissuipput, nunani allani
oqartussaasunut attaveqarput minnerunngitsumillu timmisartortartoq
qaqqami qajannaatsumi anisippaat.
-
Suleqatigiit peqqissaarlutik ataqatigiissaarilluarput,
misissueqqissaarlutik, nunani allani oqartussaasunut attaveqarlutik,
minnerunngitsumillu timmisartortartup timaa qaqqami innaaqisumi
ilungersunartorsioqalutik qaqissinnaasimallugu.
Allagaq
nersornaat,
akissarsitinneqarneq
aamma aningaasaq eqqaassutissaq
Politiit
qullersaata suliaq pillugu allakkanik nersornaatinik, aningaasanik
akissarsiassanik Nunatsinnilu Politiit aningaasaataanik
eqqaassutissamik tunivai. Bjørn Bayip aamma Naalakkersuisut
siulittaasuannit Jens-Frederik Nielsenimit inuulluaqqussut „suliamut
naammassineqartumut qujanaq“ tunniuppaa.
Air Greenlandimi sulisut sinnerlugit pisortaaneq Jacob Nitter Sørensen nersornaammik tunineqarpoq.
Assi: Kalaallit Nunaanni Politiit.
Tallimanngormat
nersornaasiineq Bjørn Bayimut pingaarutilerujussuuvoq, politiit
pisortaat killitsingaartoq Sermitsiamut oqarpoq.
Tallimanngormat
pingaartorsiornartumik katerisimaarneq Bjørn Bayimut
pisariaqartitsinerusoq, politiit qullersaata killitsisimalluni
Sermitsiamut oqaatigaa.
- Inuit immikkut ittumik iliuuseqarsimasut nersorniarlugit qujaffiginissaannut periarfissinneqaraangama killitsissutigisarpara, tulluusimaarutigalugulu nuannaalersinneqartarlunga — aammali ilaannikkut inuunermik annaasaqarnikkut aliasuuteqartut misiginneqatigisarlugit, Bjørn Bay oqarpoq.
-
Sakkutuunit, qatserisartunit, Naalagaaffiup sinniisaanit, Air
Greenlandimit Kalaallit Nunaannilu Politiinit sulisut pikkorissut
timmisartortartup qaqinneqarneranut atatillugu iliuuserisimasaat
taamatorpiaq ippoq. Sulisut periaatsimikkut pitsaalluinnartumik
ajornakusoortumillu suliaqarput nalinginnaasumit
pitsaanerungaartumik, ilaqutariillu qimagaasut toqqissisimanissaat
eqqissinissaallu qulakkeerlugu.