Hercules siulleq Narsarsuarmut mippoq

Sakkutuut sungiusarnerat annertooq mittarfimmi akunnittarfiusimasoq qullersaqarfigissavaat. 

Timmisartoq Hercules siulleq Narsarsuarmut ataasinngornermi mippoq, tassanilu sakkutuut sungiusarnissaannut inuttat atortussallu oqqunneqarput.
Saqqummersinneqarpoq

Narsarsuarmi mittarfik maanna ingerlaqqilerpoq. Qaqortumi mittarfik apriilimi ammarneqarmat qulimiguulimmut mittarfinngortinneqaraluarpoq.

Danskit sakkutuuisa timmisartui Hercules siulliit ataasinngornermi mipput – piffissamilu aggersumi timmisartut amerlanerusut suli tikissapput, illersornissaqarfiup sungiusarneq Arctic Shield septembarimi ingerlappaa, tamannalu qallunaat Issittumi alapernaarsuinermut peqataanerannut ilaavoq.

Narsarsuarmi mittarfik maanna ingerlaqqilerpoq. Qaqortumi mittarfik apriilimi ammarneqarmat qulimiguulimmut mittarfinngortinneqaraluarpoq.

Danskit sakkutuuisa timmisartui Hercules siulliit ataasinngornermi mipput – piffissamilu aggersumi timmisartut amerlanerusut suli tikissapput, illersornissaqarfiup sungiusarneq Arctic Shield septembarimi ingerlappaa, tamannalu qallunaat Issittumi alapernaarsuinermut peqataanerannut ilaavoq.

Najugaqarfinni innuttaasunut paasissutissiineq

Sakkutuut Narsarsuarmi innuttaasunut sapaammi ualikkut paasissutissiipput. Ataatsimiinneq Klubbenimi ingerlanneqarpoq. Major Christian Mogensen, saamerleq sanileriarlugu normu 2-tut takuneqarsinnaavoq.

- Narsarsuarmi najugallit 40-t missaanniittut Klubbimi paasissutissiinermut ataatsimiinnissamut sapaammi ualikkut qaaqquneqarput, Ole Guldager Narsarsuarmeersoq oqaluttuarpoq.

Arctic Shield 2026

Arctic Shield 2026, sakkutuut 400-t missaanniittut nunanit Nato-mut ilaasortanit quliusunit peqataatitaqarpoq, nunami, imaatigut silaannakkullu Narsarsuup eqqaani sungiusartoqassaaq. Tassani Issittumi sakkutooqarnermi atugassarititaasut ilungersunartut atorlugit sakkutuunut piginnaasanik assigiinngitsorpassuarnik sungiusarneqarpoq. Sungiusarneq NATO-p suliniutaasa pingaarnersaannut Arctic Sentrymut ilaavoq.

Sakkutuut nunanit avannarlernit Nato-mut ilaasortaasunit sungiusaqatigineqartarput, Belgiamiit, Frankrigimiit Canadamiillu aamma Sloveniamit Polenimillu peqataasoqarluni. Tysklandi nakkutilliisutut peqataassaaq angallassinermillu ikiuutissalluni.

- Major Christian Mogensen sungiusaanermut pisortaasoq oqaluttuarpoq sakkutuut 350-it missaanniittut Frankrigimit Finlandimillu Narsarsuarmut tikikkumaartut, taakkulu Issittumi Sakkutooqarfik qallunaallu sakkutuui peqatigalugit sungiusassallutik misilittakkanik mittarfiup eqqaani qaqqani sungiusarnermikkut paarlaasseqatigiittussaallutik. Akeqqanik qunusiarinninnissaq taamatullu innuttaasut maanna pissutsini eqqissisarnissaat siunertaavoq.

Illersornissaqarfiup Narsarsuarmiittunik piffissami sivisujaami aallartitaqartarsimasoq, Ole Guldager oqaluttuarpoq. Illersornissaqarfiup illut arlallit attartorsimavai, ilaatigut mittarfimmi akunnittarfiusimasoq apriilimi matuneqartoq.

- Issittumi Sakkutooqarfiup sungiusarnermut atatillugu mittarfimmi akunnittarfiusimasumi inuttaqanngitsumi apriilimili qullersaqarfittaassaaq. Aamma nakorsanik peqqissaasunillu misilittagalinnik inuttalerneqartussanik, utaqqiisaarutaasumik napparsimmaviliortoqassaaq, Ole Guldager oqarpoq.

Pissutsit atukkatik naammagisimaarpaat

Ole Guldager Narsarsuarmi ukiorpassuarni najugaqarpoq, ilaatigut aamma igutsaateqarluni.

Aamma oqaluttuarpoq danskit sakkutuuisa Narsarsuarmi pissutsit naammagisimaarluinnaraat.

- Imaani itinerusumi umiarsualivimmik mittarfimmillu ingerlalluartumik peqarnini pissutigalugu, Narsarsuaq immikkorluinnaq ittuusoq, Christian Mogensenip ataatsimiinnermi oqaluttuaraa. Tamanna illersornissaqarfimmi atorluarneqarsinnaavoq, naak Narsarsuaq illersornissamut nutaajugaluarluni.

- Siornatigut Kangerlussuup eqqaani sungiusartarpugut, Narsarsuarmili periarfissat nuannaarutigingaarpavut siunissamilu suliniutit, ingerlateqqikkusullugillu annertusarusuppavut, sakkutuut naalagaat paasissutissiilluni ataatsimiinnermi peqataasunut sapaammi oqarpoq.

Timmisartoqarfik ammaqqittoq silaannakkut angallannermi ulapaarfiussaaq. Illersornissamut ministeri nunanilu allani sakkutuut naalagaat mittarfimmut ammaqqittumut aqqusaassapput.

Ole Guldagerip Narsarsuup uummaarisseqqinnera nuannaarutigaa.

- Narsarsuarmiut piffissaq pissanganartoq qilanaaraat. Amerlanerit soqutiginnilluarlutik siunissamullu neriuuteqarlutik sungiusartoqarnissaa qilanaaraat, Guldager oqaluttuarpoq, taanna ukiorpassuarni Narsarsuarmi katersugaasivimmik ingerlatsisuuvoq pinngortitarlu ivissuarniarneq pillugu atortarlugu.

Igutsaat kingulliit ukiualuit matuma siorna toqupput, Narsarsuarmilu siunissaq nalorninarmat ingerlaqqinnissara kissaatigivallaanngilara,“ Ole Guldager oqaluttuarpoq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
ATUISUNNGORIT

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS