Iluliarsuaq nalinginnaanngitsumik angissusilik Kangiata sineriaani tissukarusaarpoq

Iluliarsuaq manittoq angisooq Kalaallit Nunaata kangiani sikorsuarmiit kaanngarsimasoq, kujammut tissukarsinnaaneranik ilimanaateqartoq, DMI-p nalunaarutigaa.

Ilulissat manittut iluliaapput manissunik iigartallit. Uani assimi qangarnisaanerusumi iluliaq manittoq, takuneqarsinnaavoq.
Saqqummersinneqarpoq

Iluliaq minittoq Tunup sineriaani tissukarnermini ingerlaarusaartussanngortoq DMI nalunaarpoq.

Ilulissat manittut sivingasunik iigallit qaavi manissuupput, iluliarsuarlu taanna pineqartoq 5,7 kilometerisut takissuseqarlunilu 4 kilometerisut silissuseqarpoq.

Iluliarsuaq sikorsuarnit piffissami qaninnermi kaanngarnissaa, Tasiilamullu immaqalu kujasinnerusortaanut tissukarsinnaanera sikunik alapernaarsuisartut naatsorsuutigaat, sikunik alapernaarsuisartoq Hans Henrik Light DMI-p nittartagaani taama oqaluttuarpoq:

– Iluliarsuaq 1200 kilometerit sinnerlugit ungasitsigisumiittoq Nioghalvfjerdsip aakkartartuaniit tissukarusaarpoq. Sikorsuarmi taanna uninngasimavoq, taamaasillunilu malinnut anorimullu illersugaasimalluni. Sikuartiternera ilutigalugu maanna kaanngarpoq. Malitsigisaanillu kujammut tissukarnerani ilanngartiternissaa naatsorsuutigineqarpoq.

- Iluliarsuit 3-6 kilometerisut angissuseqartut ukiut marluk pingasulluunniit allortarlugit, takuneqartarput, Hans Henrik Light oqarpoq.

Iluliaq manittoq qulaaniit assilineqarsimasoq. Sikunik alapernaarsuisartut, qaammataasat atorlugit sikut nakkutigisarpaat, taamaasillunilu imaatigut angallannerup isumannaatsuunissaanut qulakkeerinneqataasarlutik.

Sermersuup sikuujuaannartumit ungalusimanera pissutaalluni, Kangiata sineriaani iluliarsuit taama angitigisut 2000 sioqqullugu takussaanngitsut, DMI-mit ilisimatitsissutigineqarpoq. Silaannaalli kissatsikkiartornerata ilutigisaanik ukiut marluk sisamalluunniit akornanni iluliarsuit kaanngarsinnaasarput, taamaasillutillu tissukalersarput.

Powered by Labrador CMS