Iluliarsuaq nalinginnaanngitsumik angissusilik Kangiata sineriaani tissukarusaarpoq
Iluliarsuaq manittoq angisooq Kalaallit Nunaata kangiani sikorsuarmiit kaanngarsimasoq, kujammut tissukarsinnaaneranik ilimanaateqartoq, DMI-p nalunaarutigaa.
Ilulissat manittut iluliaapput manissunik iigartallit. Uani assimi qangarnisaanerusumi iluliaq manittoq, takuneqarsinnaavoq.
Assi: Jens Jakobsen / DMI
Iluliaq minittoq Tunup sineriaani tissukarnermini ingerlaarusaartussanngortoq DMI nalunaarpoq.
Ilulissat manittut sivingasunik iigallit qaavi manissuupput, iluliarsuarlu taanna pineqartoq 5,7 kilometerisut takissuseqarlunilu 4 kilometerisut silissuseqarpoq.
Iluliarsuaq sikorsuarnit piffissami qaninnermi kaanngarnissaa, Tasiilamullu immaqalu kujasinnerusortaanut tissukarsinnaanera sikunik alapernaarsuisartut naatsorsuutigaat, sikunik alapernaarsuisartoq Hans Henrik Light DMI-p nittartagaani taama oqaluttuarpoq:
– Iluliarsuaq 1200 kilometerit sinnerlugit ungasitsigisumiittoq Nioghalvfjerdsip aakkartartuaniit tissukarusaarpoq. Sikorsuarmi taanna uninngasimavoq, taamaasillunilu malinnut anorimullu illersugaasimalluni. Sikuartiternera ilutigalugu maanna kaanngarpoq. Malitsigisaanillu kujammut tissukarnerani ilanngartiternissaa naatsorsuutigineqarpoq.
- Iluliarsuit 3-6 kilometerisut angissuseqartut ukiut marluk pingasulluunniit allortarlugit, takuneqartarput, Hans Henrik Light oqarpoq.
Iluliaq manittoq qulaaniit assilineqarsimasoq. Sikunik alapernaarsuisartut, qaammataasat atorlugit sikut nakkutigisarpaat, taamaasillunilu imaatigut angallannerup isumannaatsuunissaanut qulakkeerinneqataasarlutik.
Assi: DMI
Sermersuup sikuujuaannartumit ungalusimanera pissutaalluni, Kangiata sineriaani iluliarsuit taama angitigisut 2000 sioqqullugu takussaanngitsut, DMI-mit ilisimatitsissutigineqarpoq. Silaannaalli kissatsikkiartornerata ilutigisaanik ukiut marluk sisamalluunniit akornanni iluliarsuit kaanngarsinnaasarput, taamaasillutillu tissukalersarput.