UKIUMOORTUMIK NALUNAARUSIAQ
Imminut toqussimasut ukiuni arfineq-pingasuni aatsaat taama amerlatigipput
Imminut toqunnissap pinaveersaartinnissaanut ataasiakkaanut iliuuseqarneq naammanngilaq, taamaattumik aaqqissuussaasumik pinaveersaartitsinerit pingaartinneqartariaqarput, Nakorsaaneqarfiup nalunaarusiaani nutaami tamanna erseqqissarneqarpoq.
Inuit 50-it Kalaallit Nunaanni 2025-mi imminut toqupput.
Foto: Leiff Josefsen
Kalaallit
Nunaanni imminut toquttartut nunanut allanut sanilliullugit
amerlanerujussuupput, 2018-imiilli aatsaat taama amerlatigisut
2025-mi imminnut toqupput.
Tamanna Nakorsaaneqarfiup 2025-mi imminut toquttarneq pillugu
ukiumoortumik nalunaarusiaani atuarneqarsinnaavoq.
Nunatsinni inuit 50-it 2025-mi imminut toqupput, tassa innuttaasut
1000-iugaangata 0,88-it, tamanna Danmarkimi nunarsuarmilu
agguaqatigiissillugu atugaasunit arfineq-marloriaammik
quligiluariaammillu annertuneruvoq.
Nalunaarusiaq naapertorlugu Canadami Alaskamilu Inuit akornanni
aamma imminut toquttartut amerlapput.
Siorna toqusut 84 procentii angutaapput, amerlanerillu
inuusuttuupput 15-it 24-llu akornanni ukioqarlutik. Agguaqatigiissillugu
imminut toqussimasut 32-nik ukioqarput.
2018-imiit 2025-mut imminut toquttartut amerlassusaat innuttaasullu 1.000-iusunut agguaqatigiissillugu qanoq amerlatiginersut takuneqarsinnaavoq.
Takussutissiaq: Imminut toquttarneq pillugu Nunatsinni Nakorsaaneqarfiup ukiumoortumik nalunaarusiaa
2025
Imminut
toqunnissamut pinaveersaartitsinerit iluaqutaanngillat
TUSAANNGA
Imminut toqunnissamik eqqarsaateqaruit Tusaannga attaveqarfigisinnaavat.
Kinaassutsit isertuullugu akeqanngitsumillu ulloq unnuarlu Tusaannga oqarasuaammut uunga:80 11 80. SMS-ikkut uunga: 1899 attavigisinnaavat.
"Imminut toqunnerup tarnikkut nappaateqarnermut, siornatigut
imminut toqoriarsimanermut aanngajaarniutinillu- ilaatigut
imigassamik atornerluinermut attuumassuteqarajunnera, nunani
tamalaani ilisimatusarnerup takutippaa,“ nalunaarusiami
allassimavoq.
2025-mi imminut toquttunit 50-iusunit 30 procentii tarnimikkut
nappaateqarput, 24 procentiilu siusinnerusukkut imminut
toqunniarlutik misileereersimallutik.
Inuit imminut toqunniarlutik misiliisimasut peqqinnissaqarfimmit
imminut toqunnginnissamut ikiorneqarsinnaasut neqeroorfigineqartarsimasut nalunaarusiami
allassimavoq. Inuit aqqaneq-marluk siusinnerusukkut imminut
toqoriarsimapput. Taakkunannga sisamat ikiorneqarnissamik
neqeroorfigineqarput, pingasut ikiorneqarnermik naammassinnipput,
ataaserlu suli utaqqisuniitsilluni toqukkut qimaguppoq.
Imminut toquttut qulit imigassamik sunnerneqarsimallutik iliuuseqarsimapput, sinnerilu
imminut toqunneq sioqqullugu imigassartorsimanersut ilisimaneqanngilaq.
Imigassamik atornerluinerup pinaveersaartinnissaa
pingaarnerutinneqartariaqarpoq
Inuit 50-it taakkua arlaannaataluunniit sapaatip-akunnerani
toqunissi sioqqullugu nakorsiartarfik imminut toqunnissamik
eqqarsaateqarneq pillugu saaffigisimanngilaa.
Tamanna maluginiarnartuusoq nalunaarusiami tikkuarneqarpoq.
Amerlanertigut eqqarsaqqaarnatik imaluunniit isumatsassimallutik,
ilaannikkut imigassamik atuivallaarnertik pissutigalugu, imminut
toquttartut misissuinerit takutippaat.
"Tamanna inunnut ataasiakkaanuinnaq suliniuteqarnissap
sunniutaanik killiliivoq aaqqissuussamillu pitsaaliuinermik
nukittorsaanissamik piumasaqaatitaqarluni," nalunaarusiami
allassimavoq.
Nalunaarusiami erseqqissarneqarpoq imigassamik atornerluineq
pinaveersaartinniarlugu iliuuseqarneq imminut toqunnissamut
pinaveersaartitsinermut ilaasoq, ingammik nunatsinni
aalakoornartortalimmik imigassartortarneq imigassamillu
atornerluinermut atatillugu naalliuutit suli atugaammata.
Inuup ataasiakkaatut katsorsarneqarnera ajornartorsiorneranilu
akuliuttarneq aaqqissuussaasumik iliuuseqartarnermit
ilaneqartariaqarput imigassamik atornerluinerup kingunerisaanik
nanertuutaasunik annikillisaataasinnaasumik, inuiaqatigiinni
illersuutaasunik nukittorsaataasinnaasunik ajornartoorfimmilu
piaarinani iliuuseqarnissamut
aarlerinartoqarpallaannginnerutitsisunik, nalunaarusiami
inerniliunneqarpoq