Korea Kujalleq issittumi umiarsuarmik angalanissamut septembarimi misiliissasoq
Korea Kujallermi naalakkersuisut Asiap Europallu avannamut immakkut attaveqarsinnaanerat misilerarniarlugu umiarsuaq containerinik assartuut Busanimit Rotterdamimut aallartinniarlugu issittumi umiarsuit angallavigisinnaasaannik 2026-mi septembarimi misiliissapput, Korea JoongAng Daily, Korea Kujallermi aviisi tuluttut oqaaseqarfiusoq, naapertorlugu Korea Kujallermi Oceans Ministry (Imarsiornermut naalakkersuisoqarfik, aaqq.) ilisimatitsivoq.
Korea Kujalleq issittumi umiarsuarmik angalanissamut septembarimi misiliissasoq
Korea Kujallermi naalakkersuisut Asiap Europallu avannamut immakkut attaveqarsinnaanerat misilerarniarlugu umiarsuaq containerinik assartuut Busanimit Rotterdamimut aallartinniarlugu issittumi umiarsuit angallavigisinnaasaannik 2026-mi septembarimi misiliissapput, Korea JoongAng Daily, Korea Kujallermi aviisi tuluttut oqaaseqarfiusoq, naapertorlugu Korea Kujallermi Oceans Ministry (Imarsiornermut naalakkersuisoqarfik, aaqq.) ilisimatitsivoq.
Niuernikkut aqqutit naatsunnguanngortut pitsaanerusullu, soorlu Suez-kanali, tapersersorniarlugit unammillerniarlugilluunniit periarfissat misissornissaat anguniarneqarpoq. Umiarsuarnik angallassisoqassappat Koreap Ruslandimit akuersissummik pissarsisariaqarlunilu russit imartaat atortariaqarpaa, taamaammat ukiup affaani siullermi russit oqartussaasuinik oqaloqateqarnissaq pilersaarutaavoq. Suliniut tamanna Korea Kujalliup imaatigut angallannermi piginnaaneqarnerunissaanut Busanillu nunarsuarmi tamarmi imaatigut angallannermi qitiusutut inissinnissaanut periusissiamut annertunerusumut ilaavoq.
DMI-mi sikunik ilisimatuup Jens Jakobsenip Siriusimi alapernaarsuiartortussat sikusiutinik paasinninnissamik pikkorissarpai.
Assi: DMI
DMI-p
Siriusimi ilinniartut pikkorissartikkai
DMI-p
qimussimik alapernaarsuiartortitat Siriusimut ilaasut aamma sakkutooqarfimmi
immikkut ilisimasallit Tunup avannaani silap sikullu ajorluinnarneranut
piareersimanerulerniassammata qaammammi kingullermi silasiornermik sikunillu
assilialianik atuinermik pikkorissartippai, DMI nittartakkamini allappoq.
- Kalaallit
Nunaanni taarmiugaanni sapinngisamik ilisimasaqarnerpaasariaqarpoq. Sarfaq
immikkut ittoq ammut sermimut kivisoq imaluunniit qaqqap qanoq ittuunera
anorillu sammivia ataatsimoortillugit tassanngaannaq toqussutaasinnaasumik
anorlertarnersoq ilisimasariaqarpoq, DMI-mi Kalaallit Nunaannut silasiortoq
misilittagaqarluartoq Flemming Geisler-Skou oqarpoq, taannalu
pikkorissartitsivoq.
Pikkorissaaneq
Københavnimi ulluni marlunni ingerlanneqarpoq, tassanilu
alapernaarsuiartortitat umiarsualivimmilu nakkutilliisunngortut sikup, sarfap,
sermip silallu pissusii pillugit tunngaviusunik ilisimasaqalerput — ilisimasat
nunarsuarmi avatangiisit sakkortunerpaat ilaanni „qajannaatsumik“ sulinissamut
pingaaruteqartut.