Juuli kiattoq: Kiagussimaguit nassuiaatissaqarpoq
Kalaallit Nunaanni sumiiffippassuarni aasaanerata immikkut ittumik kissatsissimasoq misigisimavoq. Maanna DMI-p kisitsisaatai takutippaat misigisaq eqqunngitsuunngitsoq. Juuli nalinginnaasumit malunnartumik kissarneruvoq, sumiiffimmilu ataatsimi immikkut maluginiagassaasumik rekordiiliisoqarpoq.
Ittoqqortoormiini juulip qaammataa iluartumik kiappoq, agguaqatigiissillugu 8,5 gradinik kialluni. Nalinginnaasumiit 2,5 gradinik kiannerulluni.
Assi: OLIVIER MORIN/Scanpix
Juulimi nalinginnaasumiit kiannerulaarnersoq eqqarsaatigisimagukku taamaattoqarpoq. Kalaallit Nunaanni 2026-mi juulip qaammataa nalinginnaasumit kiannerunera uuttortaaviit amerlanersaanni nalunaarsorneqarpoq.
DMI-mi silasiooq Caroline Drost Jensen Sermitsiamut oqarpoq.
Sumiiffiillu ilaanni kiannerujussuunera malunnarsimavoq.
Tunu kiaqisoq
Aputitiimi, Tasiilap Ittoqqortoormiillu akornanniittumi, agguaqatigiissillugu 5,4 gradinik kiappoq. Kiarujussuartutut taaneqarsinnaagunanngikkaluarpoq, Kalaallit Nunaannili nalunaarsuifimmiit isigissagaanni oqaluttuarisaanermi aatsaat taamaattoqarluni.
1958-imi uuttortaasoqartoqartalerneranniilli juulip qaammataani aatsaat taama kiatsigaaq. 1991-imiit 2000-imut juulip qaammataani nalunaarsorneqarnikunut sanilliutissagaanni 2,5 gradinik kianneruvoq.
Ittoqqortoormiini aamma malungineqarsinnaavoq. Tassani agguaqatigiissillugu 8,5 gradiuvoq, nalinginnaasumit 2,5 gradinik kiannerulluni.
Tasiilami aamma nalinginnaasumit kianneruvoq, agguaqatigiissillugu 8,9 gradinik kiappoq, tassa nalinginnaasumit 1,7 gradinik kiannerulluni.
DMI-mi nunap assigani Kitaanut saakkaanni juulip kiannerusimanera aamma erseqqippoq. Nunap ilarujussua aappalaartumik qalipaateqarpoq, tassanilu takuneqarsinnaavoq nalinginnaasumit kiannerusimanera.
Takussutissaq aappalaartuinnangajaviuvoq, tassa imatut paasineqassaaq juulip qaammataa pisarnermiit kiannerusimammat taamatut qalipaaserneqarsimasoq. Qaanaap nalaa kisimi tungujortuuvoq, tassa nalinginnaasumit nillernerunera pissutaalluni taamatut qalipaaserneqarsimavoq.
Takussutissaq: DMI
Ingammik Sisimiuni Nuummilu juuli kiassiorfiuvoq. Sisimiuni agguaqatigiissillugu 9,5 gradiuvoq. Tamanna nalinginnaasumit 1,9 gradinik kianneruvoq. Nuummi agguaqatigiissillugu 8,2 gradiuvoq, tamannalu nalinginnaasumit 1,2 gradimik kianneruvoq.
Avannaa "issittoq"
Nuna tamarmi nalinginnaasumit kianneruvoq, Qaanaamulli qiviaraanni allaanerulluinnarpoq.
Qaanaaq nunap immikkoortuini kisiartaalluni nalinginnaasumit nillerneruvoq.
Tassani agguaqatigiissillugu 6 gradinik kiappoq, nalinginnaasumit 0,6 gradinik nillernerulluni.
Sialummi?
Pisut tassani allaanerupput. Nunap annerpaartaani juulip qaammataa nalinginnaasumit panernerunngikkuni pisarnertut ippoq.
Kujataanili sialoqarneruvoq.
Kujataani juuni panernareerluni juulimi sialussiortoqarpoq. Narsarsuarmi Qaqortumilu 1961-imiilli juulimi siallinerpaaffiit qulit akornanniippoq.