Kalaallit imarsiortut sikunik assilisat silassorissuusiamit pilersinneqartut misilippaat
RAL-imi, DanPilot Greenlandimi Issittumilu Sakkutooqarfimmi umiartortut misilittagaqarluartut sikunik assiliisarnermik atortorissaarutit nutaat, silassorissuusiamit sanaat, misilittarpaat. Kalaallit imarsiortut misigisaat DMI peqatigalugu nalilersorneqartussanngorput.
Imaani iluliarasaami angalaneq ulorianarsinnaasarpoq. Immap assinga nutaaq, silassorissuusiaq atorlugu sanaaq, misilittarneqarsimalerpoq, maannalu DMI-miit kalaallillu imarsiortut misigisaat nalilersorneqartussanngorlutik.
Assi toqqorsivimmiit: Leiff Josefsen
Umiarsuaq qanorluunniit angitigigaluarpat – iluliarsuit sikullu Issittumi angallannermut navianartuusarput. Taamaattumik DMI isumannaatsumik angallannissamut tunngavissanik nutarterinissamut Kalaallit Nunaata imartaani angalasartut misilittagartuut ikiortigalugit.
Silassorissuusiaq atorlugu imaani sikut sumiinnerat sukkanerusumik akulikinnerusumillu assitalersorneqarsinnaapput. Qaammataasatigut attaveqaatit atorlugit imaata qanoq inneranut paasissutissat nutaanerusut umiarsuarnit takuneqarsinnaasassallutik, DMI tusagassiuutitigut nalunaarummi allappoq.
Nalilersuinissamut ataatsimiinneq
– Sikunik assilisat nutaat maskiinap ilinniartinneqarneranik tunngaveqartut piffissap ilaani nunap assinga atorlugu titartagaasut saniatigut atorneqarsimapput. Misilittakkat katersorpavut — pitsaassusai pisinnaasarinngisaalu. Atuisut marsip 26-anni ataatsimeeqatigineranni siunissami qanoq pisoqarumaarneranik saqqummiussinissaq oqaloqatigiinnissarlu qilanaaraarput, DMI-mi Issittumi Silasiorfimmi Sikusiornermillu Kiffartuussivimmi pisortaq Anna Christiansson oqarpoq.
Kalaallit ingerlatsisut pingasut sikoqartillugu angalagaangamik assigiinngitsunik unammilligassaqartarput. Ukiup piffiini kingullerni ASIP-kortit nutaat nutarterneqartartut, silassorissuusiamit suliat, nunap assigi namminerisamik misissorneqartartunut sanilliullugit misilittarpaat
– Sikup assinganit nutaanit siunissami sikumi angallannermi aalajangiiniarnermi iluaqutaasussatut atuutilersitsinissamut tunngatillugu umiartortunik ataatsimeeqateqarneq alloriarneruvoq pingaarutilik.
DMI ASIP-ip atornissaa "periarfissaqangaartoq, kisianni aamma ersarissunik killeqartoq“ pillugu paasissutissiivoq.
Iluaqutaasut sanngiiiffiilu
- Atortorissaarut issiinnerani pitsaanerpaavoq, aakkariartorneranili sinerissallu qanittumi pitsaassuseq nikerarpoq. Atortorissaarutip angalanermi kisiartaalluni atorneqartalertinnagu nunap assigiinngissusaa inissinneqaqqaartariaqarpoq, DMI ilisimatitsivoq.
- Atuisut sukkanerusumik paasissutissinneqartarlerneq, akulikinnerusumik nutarterineq sumiiffiillu qanoq innerinut paasisaqarsinnaalerneq naleqartippaat, siornatigut sikup assilineri utaqqeqqaartarnikuuaat. Eqqumiigisassaanngilaq, periusitoqqamimi qaammataasanit assilisat ilaarlugit nammineq titartaqqaarneqartaramik, nalunaarutigineqarpoq.
ASIP suua?
- ASIP (Automatic Sea Ice Products) tassaavoq qaammataasamit paasissutissat atorlugit silassorissuusiap nammineerluni pilersitaa.
- Sikumik assilisat tusindikkaat atorlugit ineriartortinneqarnikoq.
- Satellittit Synthetic Aperture Radar (SAR) atorlugit paasissutissat atortarpai. Taanna nunarsuup qaavanit nalunaarsukkat atorlugit mikisualuit ilanngullugit assiliuutaavoq, tassa radarimit assilisat.
- Sikumik assit nammineq titartakkamiit sukkanerusumik suliarisarpai.
- Ilaatigut sikup qanoq akulikitsiginera (kingusinnerusukkullu qanoq silitsigineranut) pillugu paasissutissiisartoq.
- DMI-p ilisimatusarfia nunanilu tamalaani suleqatigineqartut suleqatigalugit ineriartortinneqartoq.