Naalakkersuisoq suli aalajangiisoqanngitsoq: MIO-mi aningaasanik atornerluisoqarnera akuerinngilara

Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sullissiviup, MIO-p, sulisuusimasoq aningaasanik 3,5 millionit koruunit tungaannut amerlatigisunik peqquserlussimasutut ilimatsaallugu politiinut suliassanngortippaa. Suliaq politiinut nalunaarutigineqaqqammersoq pillugu Naalakkersuisoq qisuariarpoq.

Naalakkersuisoq aamma MIO
Naalakkersuisoq, Mariane Paviasen Jensen (IA) aamma Meeqqat Oqaaseqartartuat, Stina Sværd.
Saqqummersinneqarpoq

Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sullissiviup, MIO-p, sulisorisimasaminik aningaasanik 3,5 millionit koruuninik peqquserluuteqarsimasutut politiinut suliassanngortitsinera, Meeqqanut Inuusuttunullu Naalakkersuisup maanna qisuariarfigaa.

- Ukiuni arlaqaqisuni meeqqat oqaaseqartartuata sullissiviata suliarisimasai inuiaqatigiinni nalituutut isigisagut aningaasanik atornerluiffigineqarsimanera minnerpaamilluunniit akuersaarneqarsinnaangilaq.

- Aningaasanik atornerluisoqarsimaneranut tunngatillugu assorujussuaq ajuusaarnarpoq atorfillit tatigineqarlutik sulisussaasut tamat tatiginassusaanik innaarliinera ajuusaarnaqaaq, maannalu Naalakkersuisut MIO-milu meeqqat oqaaseqartartuat peqatigalugu taamak pisoqaqqinnginnissaanik siunissamut suleriusissamik ujartuineq aallunneqaleruttorpoq, Mariane Paviasen Jensen (IA), tusagassiorfinnut nalunaarummi oqarpoq.

Taanna suut ujartorneritsik pillugit itisiliinngilaq. Sermitsiap Naalakkersuisoqarfik tamanna pillugu attaveqarfigaa. Allaaserisalli suliarineqarnerani tassanngaannit akisoqanngilaq.

MIO aningaasanik peqquserluttoqarsimaneranik pasitsaassaqarnertik aallaavigalugu politiinut suliassanngortitsinikuuvoq. Tamanna sullissiviup siusinnerusukkut nalunaarutigaa.

Naalakkersuisulli maanna nalunaarutaa naapertorlugu Naalakkersuisoq pasitsaassiinnanngilaq, aningaasanimmi atornerluisoqarsimasoq Naalakkersuisoq maanna nalunaarpoq. Aningaasanik peqquserluttoqarsimaneranut pasitsaassineq eqqartuussivimmi suliarineqarnissaanut tunngavissaqarnersoq uppernarsaateqarluarnersorlu, politiit suli aalajagiinngillat.

Naalakkersuisoq: Oqaaseqartartoq sulilluarpoq

Naalakkersuisoq akisussaasoq MIO-mut tallimanngornermi pulaarpoq. Taassuma sullissivimmi aningaasanik peqquserluttoqarsimaneranik pasilliuteqarneq, imaluunniit naalakkersuisup nammineq oqaasertaliinera aallaavigalugu "atornerluisoqarsimanera" oqaaseqartartup sulineranut attuumassuserneqassanngitsoq kissaatigaa.

- Meeqqat oqaaseqartartuata sulilluarnera aningaasanik atornerluisimanermi taputartuunneqannginnissaa Naalakkersuisutut kissaatigisorujussuuara, illersuisummi suliassaa pingaarneq aamma manna tikillugu suliaa tassaavoq meeqqat pisinnaatitaaffii naapertorlutgit nunatsinni meeqqat atugaannut naapertuunnersut eqqummaariffigalugu ersarissuliorfigisarnissaat, tamannalu aalluppaat, Mariane Paviasen Jensen oqarpoq.

Sullissivimmut tatiginninnermik innarliisoqartoq taassuma aamma nalilerpaa. Tatiginninnerlu ingerlaannaq pitsaasunngoqqinnavianngitsoq Naalakkersuisoq aamma allappoq.

- Sumiluunniit atornerluineq akuerineqanngisaannarpoq aamma akuerineqanngisaannassaaq, Mariane Pavisen Jensen oqarpoq.

Meeqqat ukiuni qulini, 2015-mit 2025-mut, oqaaseqartartuat, Aviâja Egede Lynge nammineq aningaasanik atornerluisimasutut pasisaasuunani Facebookkimi quppernermini tallimanngornermi allappoq.

- Nalunaarutigissavara uangaanngimmat aningaasanik atornerluisimasutut pasisaasoq. Politiit suliamut misissuimmata allanik oqaasissaqanngilanga, Aviâja Egede Lynge allappoq.

Powered by Labrador CMS