Nakkutilliisut Kalaallit Nunaanni Politiini kukkuneq nassaaraat – Nathanielsenip nutaamik misissuinissaq kissaatigaa

Pinerliivigineqartut eqqortumik ilitsersorneqanngillat, persuttaanernillu suliat marluk kukkusumik toqqammaveqarluni matuneqarput. Sulianili arlalinni misissuinernik ingerlatsinerit naammattumik ingerlanneqartutut nalilerneqarput. Folketingimut ilaasortap Naaja H. Nathanielsenip Rigsrevisionip Kalaallit Nunaani Politiinik misissuinissaa kissaatigaa.

Amerlanernik ajornartorsiuteqartoqarpat taakku saqqummiunneqassapput, Folketingimut ilaasortaq siornatigullu inatsisit atuutsinneqarnerannut naalakkersuisuusimasoq oqarpoq.
Saqqummersinneqarpoq

Sulianit Pinerluuteqarnernik persuttaanermi pinngitsaaliinernilu sulianit 28-it 25-ni Kalaallit Nunaanni Politiit attaveqaateqarnissamik periarfissaqarneq pillugu pinerliivigineqartunut eqqortumik ilitsersuisimanngillat. Attaveqaatip ilaatigut suliat ingerlanneqarneri pillugit ilisimatitsisartussaapput.

Sulianit 28-nit aqqanilinni pinerliivigineqartut illersuisoqarnissamik eqqortumik ilitsersorneqanngillat. 

Tamanna Københavnimi Statsadvokatip, politiit pinerlunnernik sulianik suliaqarnerat pillugu nakkutilliisup nakkutilliinermik nalunaarusiaani erserpoq.

– Tamanna naammaginanngilaq, pinerliivigineqartullu inissisimanerannik sanngiinnerulersitsivoq, folketingimut ilaasortaq Naaja H. Nathanielsen (IA) ataasinngornermi Facebookimi allappoq.

Nalunaarusiaq 2025-mi novembarimeersuuvoq, aatsaalli Folketingip Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliaanut septembarip aqqarnanni 2026-mi nassiunneqarpoq.

Suliat 30-t naammattumik misissuiffigineqarsimasutut nalilerneqartut

Nalunaarusiami 2025-mi tusagassiorfinnit samminninneq tunuliaqutaavoq, tassani Danmarkimi politiit naammaginanngitsumik misissuisarnernik aaqqissuussamillu sulianik matooraasarnermik isornartorsiorneqarput. Kingorna statsadvokatip aamma Kalaallit Nunaat Savalimmiullu misissuiffigissagai aalajangerneqarpoq.

Misissuinermi Kalaallit Nunaanni Politiini unnerluussissussaatitaasumit suliat pisullu 259-t ingerlanneqarsimasut toqqarneqartut misissorneqarput. Statsadvokatip kingorna taakku ilaat nalaatsornermik toqqakkat misissoqqippai.

Nakkutilliinermi sulianik patsisissaqanngitsumik matuneqartunik siumuisoqanngilaq, sulianili ataasiakkaanni kukkusumik aalajangiinerit paasineqarput. Pinerlunnermik suliat 28-t suliallu aallat marluk tamarmik naammattumik misissuiffigineqartut atortussiani nalilerneqarpoq.

Naaja H. Nathanielsenilli suliat 229-t misissuinerit pitsaassussaannik naatsorsuinermut ilaannginnerat isornartorsiorpaa. 

Pisut tassaapput politiinit nalunaarsorneqartut, aallaavittulli pinerlunnermik suliatut suliarineqanngitsut. Assersuutigalugu angerlarsimaffinni imerniartarfinnilu eqqissiviilliortitsinerit. 

Persuttaanermik suliami uppernarsaasut nassuiaataat nakorsamillu paasissutissat unnerluussinermik kinguneqarsimasariaqaraluartut, statsadvokati naliliivoq. Politiilli uppernarsaatinik kukkusumik naliliineq tunuliaqutaralugu suliaq matuaat.

Politiit namminneq misissuineraanni aamma persuttaanermik suliaq alla eqqartuussivimmut ingerlatitsinani naammassineqartoq nassaarineqarpoq, naak arnap unnerluunneqartup pinerliivigineqartoq kiinaatigut annersissimallugu nassuerutigisimagaluaraa. Pisuni taakkunani marlunni aalajangiinerup allanngortinnissaanut killiliussaq qaangiutereersimavoq.  

Rigsrevisioni suliamut akuliutsikkumagaa

IA-p folketingimut ilaasortaata Kalaallit Nunaani Savalimmiunilu pissutsit Rigsrevisionimit erseqqinnerusumik misissorneqarnissaat kaammattuutigaa.

Taassuma statsadvokatip nakkutilliilluni danskit politiivinik misissuereernerani Rigsrevisionip ajornartorsiutinik allanik nassaarnera innersuussutigaa.  Rigsrevision attuumassuteqanngitsumik naalagaaffiup aningaasaatiminik eqqortumik atuisimanersoq Folketingi sinnerlugu misissortarpaa.

Rigsrevisionillu misissuineri danskit politiit sulianik matusisarnerannik maajimi 2026-mi sakkortuumik avoqqaarinninnermik kinguneqarput, Kalaallillu Nunaat Savalimmiullu taamanikkut misissuinernut ilaatinneqanngillat.

– Amerlanernik ajornartorsiuteqarpat tamakku qulaarneqartariaqarput. Kingumut tikkuartuiniarnata, suliffeqarfiilli sulisullu innuttaasunut iluaqutaasumik siunissami nukittuneruleqqullugit, Naaja H. Nathanielsen allappoq.

Politiit suliniutinik nutaanik aallartitsisut

Atortussiat Kalaallit Nunaannut Ataatsimiititaliamut tunniunneqartut malilugit Kalaallit Nunaanni malitassianik pitsaassutsimillu immersugassianik, ilaatigut siunissami eqqortumik ilitsersuisarnissanik qulakkeerinnittut atulersinneqarput. Politiittaaq sulianik nalunaarsuisarnermik aaqqissuussamik nakkutilliisarnermik atulersitsipput.

– Aqutsisunut sulianilu ataqatigiissaarisuni pitsaassuseq, assigiiaartumik ingerlatsineq malitseqartitsinerlu sammillugit oqaloqatigiittarfimmik pilersitsisoqarpoq, tassani attaveqaammik toqqaaneq ilanngullugu, ilanngussani ilanngunneqartuni allassimavoq. 

2027-mi ukiup affaani siullermi qulequtakkaartumik nakkutilliineq nutaaq nalunaarsuinernik sulianillu ingerlatsinernik misissuissapput, tassani ilitsersuineq pinerliivigineqartunillu nalunaarfiginninnerit ilanngullugit.


Powered by Labrador CMS